Sarnasusi Švaabimaa hertsogkond ja Saksamaa kuningriik
Švaabimaa hertsogkond ja Saksamaa kuningriik on 32 ühist asja (Unioonpeedia): Augsburg, Švaabimaa hertsog, Baieri hertsog, Baieri hertsogkond, Frangimaa, Frangimaa hertsogkond, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Hõimuhertsogkonnad, Heinrich I Linnupüüdja, Heinrich III (Saksa-Rooma keiser), Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Hertsogkond, Hohenstaufenid, Karolingide impeerium, Keisririigi ringkonnad, Konrad I (Saksa kuningas), Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Krahvkond, Lotringi hertsogkond, Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto IV (Saksa-Rooma keiser), Pfaltskrahv, Philipp (Saksa kuningas), Rudolf I (Saksa kuningas), Rudolf von Rheinfelden, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa kuningriik, ..., Saksi dünastia, Saksimaa hertsogiriik. Laienda indeks (2 rohkem) »
Augsburg
Augsburg Augsburg on linn Saksamaal Baierimaal, Švaabimaa keskus.
Švaabimaa hertsogkond ja Augsburg · Augsburg ja Saksamaa kuningriik ·
Švaabimaa hertsog
Švaabimaa hertsogite loend, on Švaabimaa hertsogkonda valitsenud valitsejate loetelu.
Švaabimaa hertsog ja Švaabimaa hertsogkond · Švaabimaa hertsog ja Saksamaa kuningriik ·
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Švaabimaa hertsogkond ja Baieri hertsog · Baieri hertsog ja Saksamaa kuningriik ·
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Švaabimaa hertsogkond ja Baieri hertsogkond · Baieri hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ·
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Švaabimaa hertsogkond ja Frangimaa · Frangimaa ja Saksamaa kuningriik ·
Frangimaa hertsogkond
Frangimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.
Švaabimaa hertsogkond ja Frangimaa hertsogkond · Frangimaa hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ·
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Švaabimaa hertsogkond ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) · Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Hõimuhertsogkonnad
tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.
Švaabimaa hertsogkond ja Hõimuhertsogkonnad · Hõimuhertsogkonnad ja Saksamaa kuningriik ·
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Švaabimaa hertsogkond ja Heinrich I Linnupüüdja · Heinrich I Linnupüüdja ja Saksamaa kuningriik ·
Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich III pitsat Heinrich III (28. oktoober 1016 – 5. oktoober 1056) oli Frangi ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma riigi keiser.
Švaabimaa hertsogkond ja Heinrich III (Saksa-Rooma keiser) · Heinrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.
Švaabimaa hertsogkond ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) · Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Hertsogkond
Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.
Švaabimaa hertsogkond ja Hertsogkond · Hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ·
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Švaabimaa hertsogkond ja Hohenstaufenid · Hohenstaufenid ja Saksamaa kuningriik ·
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Švaabimaa hertsogkond ja Karolingide impeerium · Karolingide impeerium ja Saksamaa kuningriik ·
Keisririigi ringkonnad
Keisririigi ringkondade kaart aastal 1560. Ringkondadesse mittekuuluvad territooriumid on valged. Keisririigi ringkond (mitmuses Circuli imperii;, mitmuses Reichskreise) oli Saksa-Rooma riigi territooriumide regionaalsete gruppide ühend.
Švaabimaa hertsogkond ja Keisririigi ringkonnad · Keisririigi ringkonnad ja Saksamaa kuningriik ·
Konrad I (Saksa kuningas)
Konrad I (umbes 890 – 23. detsember 918) oli Ida-Frangi (Saksa) kuningas alates 911.
Švaabimaa hertsogkond ja Konrad I (Saksa kuningas) · Konrad I (Saksa kuningas) ja Saksamaa kuningriik ·
Konrad II (Saksa-Rooma keiser)
Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.
Švaabimaa hertsogkond ja Konrad II (Saksa-Rooma keiser) · Konrad II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Krahvkond
Krahvkond (inglise keeles county) on territoriaalüksus Suurbritannias.
Švaabimaa hertsogkond ja Krahvkond · Krahvkond ja Saksamaa kuningriik ·
Lotringi hertsogkond
Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.
Švaabimaa hertsogkond ja Lotringi hertsogkond · Lotringi hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ·
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Švaabimaa hertsogkond ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Švaabimaa hertsogkond ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Otto IV (Saksa-Rooma keiser)
Otto IV ja paavst Innocentius III Otto IV (umbes 1175 – 19. mai 1218) oli Welfi dünastiast Saksa kuningas alates 1198.
Švaabimaa hertsogkond ja Otto IV (Saksa-Rooma keiser) · Otto IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Pfaltskrahv
Pfaltskrahv on kõrgaadli tiitel, mida kasutati mitmete krahvitaoliste tiitlite teisendamiseks, mõnel juhul ka palatiin, mis võib olla ka muu tähendusega.
Švaabimaa hertsogkond ja Pfaltskrahv · Pfaltskrahv ja Saksamaa kuningriik ·
Philipp (Saksa kuningas)
Philipp von Hohenstaufen (Švaabi Philipp) (1177–1208) oli Švaabimaa hertsog ja Saksa kuningas 1198–1208.
Švaabimaa hertsogkond ja Philipp (Saksa kuningas) · Philipp (Saksa kuningas) ja Saksamaa kuningriik ·
Rudolf I (Saksa kuningas)
Rudolf von Habsburg. 19. sajandi joonistus Rudolf I Habsburg (Rudolf von Habsburg; 1. mai 1218 Breisgau, Limburgi loss – 15. juuli 1291 Speyer) oli Saksa kuningas 1273.
Švaabimaa hertsogkond ja Rudolf I (Saksa kuningas) · Rudolf I (Saksa kuningas) ja Saksamaa kuningriik ·
Rudolf von Rheinfelden
Rudolf von Rheinfelden (u 1030 – 15. oktoober 1080) oli Švaabimaa hertsog 1057–1079 ja Saksa vastukuningas 1077–1080.
Švaabimaa hertsogkond ja Rudolf von Rheinfelden · Rudolf von Rheinfelden ja Saksamaa kuningriik ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Švaabimaa hertsogkond ja Saksa kuningas · Saksa kuningas ja Saksamaa kuningriik ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Švaabimaa hertsogkond ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Saksamaa kuningriik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Švaabimaa hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Saksamaa kuningriik ·
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Švaabimaa hertsogkond ja Saksamaa kuningriik · Saksamaa kuningriik ja Saksamaa kuningriik ·
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Švaabimaa hertsogkond ja Saksi dünastia · Saksamaa kuningriik ja Saksi dünastia ·
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Švaabimaa hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik · Saksamaa kuningriik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Švaabimaa hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Švaabimaa hertsogkond ja Saksamaa kuningriik
Võrdlus Švaabimaa hertsogkond ja Saksamaa kuningriik
Švaabimaa hertsogkond on 98 suhted, samas Saksamaa kuningriik 172. Kuna neil ühist 32, Jaccard indeks on 11.85% = 32 / (98 + 172).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Švaabimaa hertsogkond ja Saksamaa kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: