Kiiremini kui brauser!
109 suhted: Aabasoo, Allikasoo, Arktika, Arumaa, Aurumine, Eesti, Eesti entsüklopeedia, Emajõe-Suursoo, Euraasia, Euroopa, Eutroofsus, Glatsioisostaasia, Gleihorisont, Gleistumine, Hapnik, Harju lavamaa, Hüdrogeoloogia, Hektar, Holotseen, Igikelts, Jääaeg, Jääksoo, Järv, Jütja, Kagu-Eesti, Kallas, Külmumine, Kõdusoo, Kõrg-Eesti allprovints, Kõrgusvööndilisus, Kesk-Euroopa, Kirde-Eesti, Kliima, Laguun, Laugas, Lääne-Eesti madalik, Lähisarktiline kliimavööde, Lähtekivim, Lõugas, Leetmuld, Leetumine, Levila, Liik (bioloogia), Liiv, Maa, Maaparandus, Maapind, Madal-Eesti, Madalsoo, Maismaa, ..., Manner, Mäestik, Mereline kliima, Mereline paraskliima, Metsatundravöönd, Mikroorganismid, Muda, Nõgu, Okasmetsavöönd, Oligotroofsus, Orgaaniline aine, Pandivere kõrgustik, Parasvööde, Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, Põld, Pindala, Pinnakate, Pinnas, Pinnavesi, Raba, Rabalaibad, Rõuge vald, Reljeef, Rohi, Rohundid, Sademete hulk, Sademevesi, Sakala kõrgustik, Savi, Segametsavöönd, Settimine, Siirdesoo, Silkeborg, Soo, Soo (täpsustus), Sookaitseala, Soomaa rahvuspark, Soome, Soomets, Soostumine, Soostumus, Soot, Struktuur, Taimkate, Tarn, Territoorium, Tolm, Troopika, Turbalasund, Turbasammal, Turvas, Tuul, Vällamäe soo, Veebilanss, Veekogu, Veerežiim, Vesi, Vesinikeksponent, Voolukiirus. Laienda indeks (59 rohkem) »
Aabasoo
Utajärvi vallas Vaade Kepler Mire aabasoole Mt Yorki teelt Uus-Meremaa Lõunasaarel, juuni 2009 Aabasoo on laiade älveste ja kitsaste piklike või kaarjate rabapeenardega siirdesoo.
Uus!!: Soo ja Aabasoo · Näe rohkem »
Allikasoo
Allikasoo Viidumäe looduskaitsealal Allikasoo on madalsoo, mis toitub survelisest põhjaveest.
Uus!!: Soo ja Allikasoo · Näe rohkem »
Arktika
Punase joonega on tähistatud juuli 10 °C isoterm, mida kokkuleppeliselt loetakse Arktika piiriks Kevadine jäälagunemine Arktikas Arktika on polaarpiirkond, mis ümbritseb põhjapoolust.
Uus!!: Soo ja Arktika · Näe rohkem »
Arumaa
Arumaa on eesti perekonnanimi.
Uus!!: Soo ja Arumaa · Näe rohkem »
Aurumine
280px Aurumine on vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril.
Uus!!: Soo ja Aurumine · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Soo ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Uus!!: Soo ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »
Emajõe-Suursoo
Emajõe-Suursoo (ka: Emajõe soostik) on soostik Tartu maakonnas.
Uus!!: Soo ja Emajõe-Suursoo · Näe rohkem »
Euraasia
Euraasia asend Euraasia asend Euraasia reljeef (USGS-i andmed) Euraasia on suurim manner Maal.
Uus!!: Soo ja Euraasia · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Soo ja Euroopa · Näe rohkem »
Eutroofsus
Eutroofsus ehk eutroofia ehk rohketoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesoolade ehk toiteainete rohkus, mistõttu need ökosüsteemid on enamasti liigirikkad ja produktiivsed.
Uus!!: Soo ja Eutroofsus · Näe rohkem »
Glatsioisostaasia
Glatsioisostaasia on litosfääri vertikaalsihiline liikumine, mille põhjuseks on selle kohal lasuva liustiku lisanduv või vähenev mass.
Uus!!: Soo ja Glatsioisostaasia · Näe rohkem »
Gleihorisont
Alluviaalgleimuld. Gleihorisont on sinakas-hall mullahorisont mullaprofiili alaosas Gleihorisont ehk G-horisont on sinakas või rohekas mullahorisont, mis tekkib pideva gleistumise korral.
Uus!!: Soo ja Gleihorisont · Näe rohkem »
Gleistumine
Gleistunud ja gleimuldade levik maailmas Gleimuld Gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale orgaanilise aine lagundamiseks vajaliku hapniku taandumisvõimelistest mineraalühenditest, peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks.
Uus!!: Soo ja Gleistumine · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Soo ja Hapnik · Näe rohkem »
Harju lavamaa
Harju lavamaa ehk Põhja-Eesti lavamaa on maastikurajoon, mis piirneb Põhja-Eesti pankranniku, Kõrvemaa ja Lääne-Eesti madalikuga.
Uus!!: Soo ja Harju lavamaa · Näe rohkem »
Hüdrogeoloogia
Hüdrogeoloogia on põhjavee uurimisega tegelev teadusharu.
Uus!!: Soo ja Hüdrogeoloogia · Näe rohkem »
Hektar
Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.
Uus!!: Soo ja Hektar · Näe rohkem »
Holotseen
Holotseen ehk pärastjääaeg ehk jääajajärgne aeg on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik), mis algas 11 700 aastat tagasi ja kestab siiani.
Uus!!: Soo ja Holotseen · Näe rohkem »
Igikelts
Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore ülemine osa.
Uus!!: Soo ja Igikelts · Näe rohkem »
Jääaeg
Jääaeg on võrdlemisi lai mõiste, tähendades nüüdsest märksa jahedamat kliimat, millega kaasnes liustike ulatuslik pealetung.
Uus!!: Soo ja Jääaeg · Näe rohkem »
Jääksoo
Jääksoo Venemaal Rudzenski lähedal Jääksoo (inglise cut-over peatland) on soo, kus turbavarud on ammendatud või kaevandamine on lõppenud.
Uus!!: Soo ja Jääksoo · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Soo ja Järv · Näe rohkem »
Jütja
Jütja ehk järvemuda ehk sapropeel ehk kõdumuda (rootsi ja inglise keeles gyttja) on järve põhja sadestunud tume ja püdela tekstuuriga organogeenne sete, mis sisaldab lisaks järve elustiku jäänustele ka savi-, aleuriidi- ja liivaosakesi ning kaltsiumkarbonaati.
Uus!!: Soo ja Jütja · Näe rohkem »
Kagu-Eesti
Kagu-Eesti on Eesti kaguosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kagu-Eesti lavamaa ehk Ugandi lavamaa.
Uus!!: Soo ja Kagu-Eesti · Näe rohkem »
Kallas
Kallas on veekogu (tavaliselt jõge või väikest järve) ääristav maariba.
Uus!!: Soo ja Kallas · Näe rohkem »
Külmumine
Veepiisa külmumine temperatuuril -180 °C. Maxim Bilovitskiy video Külmumine ehk jäätumine on vee ja vesilahuste üleminek vedelast olekust tahkesse olekusse.
Uus!!: Soo ja Külmumine · Näe rohkem »
Kõdusoo
Kõdusoo on metsatüüp, mis on kujunenud madal- või siirdesoodest pikaajalise kuivendamise tulemusel.
Uus!!: Soo ja Kõdusoo · Näe rohkem »
Kõrg-Eesti allprovints
Kõrg-Eesti allprovints (ka: Kõrg-Eesti) on ala, mis pärast mandrijää taandumist jääaja lõpul ei jäänud vee alla.
Uus!!: Soo ja Kõrg-Eesti allprovints · Näe rohkem »
Kõrgusvööndilisus
Kõrgusvööndilisus on iseloomulik kõikidele mäestikele Kõrgusvööndilisus ehk vertikaalne tsonaalsus on kliimatingimuste, mulla- ja taimkattevööndite muutumine mägedes.
Uus!!: Soo ja Kõrgusvööndilisus · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Uus!!: Soo ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »
Kirde-Eesti
Kirde-Eesti on Eesti kirdepoolne osa, mille all tavaliselt peetakse silmas ligikaudu Ida-Virumaad.
Uus!!: Soo ja Kirde-Eesti · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Soo ja Kliima · Näe rohkem »
Laguun
Newcastle'i suurlinnapiirkonnas Uus-Lõuna-Walesis Laguun (ladina lacus – 'järv') on rannikul paiknev, enamasti piklik ja tavaliselt madal soolase või riimveega looduslik veekogu, mis on põhiveekogust (tavaliselt merest) eraldatud täielikult või osaliselt maasääre või barriga.
Uus!!: Soo ja Laguun · Näe rohkem »
Laugas
Laukad Kakerdaja rabas Laugas Ohepalu soos Laugas on väike huumustoiteline, tavaliselt pruuniveeline sooveekogu, mis on tekkinud nõgusal või lamedal rabapinnal älvest, kui pinnavee äravoolamine on peatunud.
Uus!!: Soo ja Laugas · Näe rohkem »
Lääne-Eesti madalik
Lääne-Eesti madalik (ka Lääne-Eesti rannikumadalik) on Eesti suurim maastikurajoon.
Uus!!: Soo ja Lääne-Eesti madalik · Näe rohkem »
Lähisarktiline kliimavööde
Lähisarktilise kliima ala Lähisarktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv vahekliimavööde, kus talvel valitseb arktiline õhumass ja suvel parasvöötme õhumass.
Uus!!: Soo ja Lähisarktiline kliimavööde · Näe rohkem »
Lähtekivim
"Lähtekivim" on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Soo ja Lähtekivim · Näe rohkem »
Lõugas
Lõugas on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Soo ja Lõugas · Näe rohkem »
Leetmuld
Leetmulla profill Leetmullad on rohttaimedeta okasmetsadele iseloomulikud happelised mullad.
Uus!!: Soo ja Leetmuld · Näe rohkem »
Leetumine
Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb.
Uus!!: Soo ja Leetumine · Näe rohkem »
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Uus!!: Soo ja Levila · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Soo ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Liiv
basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).
Uus!!: Soo ja Liiv · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Soo ja Maa · Näe rohkem »
Maaparandus
Maaparandus ehk melioratsioon on pinnase, veetingimuste või maastiku eesmärgipärane ümbertegemine.
Uus!!: Soo ja Maaparandus · Näe rohkem »
Maapind
Maapind on Maa pind.
Uus!!: Soo ja Maapind · Näe rohkem »
Madal-Eesti
Madal-Eesti allprovints ehk Madal-Eesti on tasased ja soised Põhja- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud.
Uus!!: Soo ja Madal-Eesti · Näe rohkem »
Madalsoo
Avaste soo on üks Eesti suuremaid madalsoomassiive. See on kujunemas siirdesooks, mis on üleminekuvorm madalsoo ja raba vahel Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest.
Uus!!: Soo ja Madalsoo · Näe rohkem »
Maismaa
Maismaa ehk kontinentaal ehk terrestriaal on see osa Maa pinnast, mis ei ole kaetud veekogudega.
Uus!!: Soo ja Maismaa · Näe rohkem »
Manner
Manner ehk mander ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa.
Uus!!: Soo ja Manner · Näe rohkem »
Mäestik
Tatrad Poola lõunaosas Pamiiri mäestik Mäestik on enamasti piklik ja enamasti laamade põrkepiirkonnas asuv positiivne pinnavorm.
Uus!!: Soo ja Mäestik · Näe rohkem »
Mereline kliima
Merelise kliimaga alad Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi Mereline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud väikesed ööpäevased ja aastased õhutemperatuuride amplituudid, suur suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk.
Uus!!: Soo ja Mereline kliima · Näe rohkem »
Mereline paraskliima
Merelise paraskliima kliimadiagramm (Plymouth, Suurbritannia) Mereline paraskliima ehk parasvöötme mereline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi paraskliima alamtüüp, mis kujuneb paraskliimavöötmes ookeanide kohal ja mandrite läänerannikutel.
Uus!!: Soo ja Mereline paraskliima · Näe rohkem »
Metsatundravöönd
Metsatundra, kus domineerivad lehtpuud Metsatundra Venemaal Metsatundra Kanadas Metsatundravöönd on ülemineku loodusvöönd, mis paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas tundra- ja okasmetsavöötme vahel.
Uus!!: Soo ja Metsatundravöönd · Näe rohkem »
Mikroorganismid
Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.
Uus!!: Soo ja Mikroorganismid · Näe rohkem »
Muda
settinud savikas muda Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.
Uus!!: Soo ja Muda · Näe rohkem »
Nõgu
Nõgu on looduslik negatiivne pinnavorm.
Uus!!: Soo ja Nõgu · Näe rohkem »
Okasmetsavöönd
Okasmetsavöönd Okasmetsavöönd ehk taiga on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeral, Põhja-Ameerikas ja Euraasias parasvöötme põhjaosas.
Uus!!: Soo ja Okasmetsavöönd · Näe rohkem »
Oligotroofsus
Oligotroofsus ehk vähetoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesooli ehk toiteaineid väga vähe ja kus seetõttu on väga madal bioproduktsioon.
Uus!!: Soo ja Oligotroofsus · Näe rohkem »
Orgaaniline aine
Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.
Uus!!: Soo ja Orgaaniline aine · Näe rohkem »
Pandivere kõrgustik
Vaade Ebavere mäelt Pandivere kõrgustik on Põhja-Eesti kõrgustik ja maastikurajoon.
Uus!!: Soo ja Pandivere kõrgustik · Näe rohkem »
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Uus!!: Soo ja Parasvööde · Näe rohkem »
Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala
Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala. Aleksandr Abrosimovi foto Jussi nõmm Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Jussi nõmm maikuus Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala on looduskaitseala Harju maakonnas Kuusalu ja Anija vallas.
Uus!!: Soo ja Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala · Näe rohkem »
Põld
Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.
Uus!!: Soo ja Põld · Näe rohkem »
Pindala
Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.
Uus!!: Soo ja Pindala · Näe rohkem »
Pinnakate
Pinnakatte paiknemist pealiskorra, aluskorra ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal.
Uus!!: Soo ja Pinnakate · Näe rohkem »
Pinnas
Pinnas on maakoore pindmise kihi moodustavad setendid ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja kultuurkihiga.
Uus!!: Soo ja Pinnas · Näe rohkem »
Pinnavesi
Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi.
Uus!!: Soo ja Pinnavesi · Näe rohkem »
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Uus!!: Soo ja Raba · Näe rohkem »
Rabalaibad
Rabalaibad või soolaibad on soos või rabas väga pikka aega (sadu või tuhandeid aastaid) säilinud surnukehad.
Uus!!: Soo ja Rabalaibad · Näe rohkem »
Rõuge vald
Rõuge vald on vald Võru maakonnas.
Uus!!: Soo ja Rõuge vald · Näe rohkem »
Reljeef
Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Uus!!: Soo ja Reljeef · Näe rohkem »
Rohi
Heinamaal kasvav rohi Rohi on rohttaimede maapealsed osad, eriti loomade söödana.
Uus!!: Soo ja Rohi · Näe rohkem »
Rohundid
Rohundid on rohumaal kasvavad rohttaimed, mis ei kuulu graminoidide (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) ega liblikõieliste hulka.
Uus!!: Soo ja Rohundid · Näe rohkem »
Sademete hulk
Sademete hulk ehk sademehulk on kliimanäitaja, mis näitab mingi ajavahemiku jooksul spetsiaalse seadmega (tavaliselt sadememõõturiga) mõõdetud veekihi paksust mingis kohas.
Uus!!: Soo ja Sademete hulk · Näe rohkem »
Sademevesi
Sademevesi ehk sajuvesi on nii vihma kui ka lume või rahena taevast tulnud vesi, mis ei ole maapinnalt veel midagi kaasa võtnud.
Uus!!: Soo ja Sademevesi · Näe rohkem »
Sakala kõrgustik
Viljandi ürgorule Helme koopad kõrgustiku kaguosas Sammuli rahn kõrgustiku keskosas Sakala kõrgustik on kõrgustik Eestis.
Uus!!: Soo ja Sakala kõrgustik · Näe rohkem »
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Uus!!: Soo ja Savi · Näe rohkem »
Segametsavöönd
Segametsavöönd ehk segametsade vöönd ehk hemiboreaalne vöönd ehk boreonemoraalne vöönd on Maa taimkattevöönd.
Uus!!: Soo ja Segametsavöönd · Näe rohkem »
Settimine
Settimine ehk kuhjumine ehk kogunemine (vanemas kirjanduses ka: sedimentatsioon) on protsess, mille käigus liikuvad setted jäävad paigale ehk settivad.
Uus!!: Soo ja Settimine · Näe rohkem »
Siirdesoo
Siirdesoo ehk üleminekusoo ehk rabasoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal.
Uus!!: Soo ja Siirdesoo · Näe rohkem »
Silkeborg
Silkeborg on linn Taanis Kesk-Jüütimaal, Silkeborgi valla halduskeskus.
Uus!!: Soo ja Silkeborg · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Soo ja Soo · Näe rohkem »
Soo (täpsustus)
Soo on looduslik ökosüsteem.
Uus!!: Soo ja Soo (täpsustus) · Näe rohkem »
Sookaitseala
Sookaitseala on looduskaitsealuse territooriumi tüüp, mis võeti Eestis kasutusele 1981.
Uus!!: Soo ja Sookaitseala · Näe rohkem »
Soomaa rahvuspark
Droonivideo Soomaa üleujutusest ja kanuumatkajatest Tõramaa küla juures 2023. aasta aprillis Soomaa Suurvesi Soomaal Soomaa rahvuspark on asutatud 8. detsembril 1993 Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks.
Uus!!: Soo ja Soomaa rahvuspark · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Soo ja Soome · Näe rohkem »
Soomets
Soometsad on üks kahest Eesti metsatüübiklassist (teine on arumetsad).
Uus!!: Soo ja Soomets · Näe rohkem »
Soostumine
Soostumine on looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide (huumushorisondi ja maapinna) turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine.
Uus!!: Soo ja Soostumine · Näe rohkem »
Soostumus
Droonivideo Ohepalu soost Soostumus on soode (üle 30 cm paksuse turbakihiga alade) pindala võrrelduna vaadeldava piirkonna kogupindalaga.
Uus!!: Soo ja Soostumus · Näe rohkem »
Soot
Songhua jõesäng loogete ja sootidega. Satelliidifoto Soot ehk koold ehk jõekoold (argikeeles ka vanajõgi, Ida-Eestis ka struuga) on jõesängist eraldunud seisuveekogu; endine looge lammil.
Uus!!: Soo ja Soot · Näe rohkem »
Struktuur
Struktuur (ladina sõnast strūctūra ehitus, tarind) on terviku kõigi osade seoste kogum.
Uus!!: Soo ja Struktuur · Näe rohkem »
Taimkate
Maailma taimkattekaart Taimkate ehk vegetatsioon on mingi maa-ala taimekoosluste kogum.
Uus!!: Soo ja Taimkate · Näe rohkem »
Tarn
Tarn (Carex) on kõrreliselaadsete seltsi kuuluva lõikheinaliste sugukonna liigirikkaim perekond.
Uus!!: Soo ja Tarn · Näe rohkem »
Territoorium
Territoorium on piiritletud maa-ala, mida institutsioon, isik või elusolend kontrollib, haldab ja/või kasutab.
Uus!!: Soo ja Territoorium · Näe rohkem »
Tolm
Lehepuhuriga tolmu üles keerutav tänavahooldustöötaja Tartus, Emajõe ääres. 2918. aasta mai Tolm on väikesed õhus heljuvad tahke aine osakesed.
Uus!!: Soo ja Tolm · Näe rohkem »
Troopika
Troopika on Maa piirkond pöörijoonte vahel ja läheduses.
Uus!!: Soo ja Troopika · Näe rohkem »
Turbalasund
Turbalasund on soomassiivi või soostiku turbakihid tervikliku koguminaÖkoloogialeksikon.
Uus!!: Soo ja Turbalasund · Näe rohkem »
Turbasammal
Turbasammal ehk sfagnum (Sphagnum) on lehtsammaltaimede hõimkonda kuuluv perekond.
Uus!!: Soo ja Turbasammal · Näe rohkem »
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Uus!!: Soo ja Turvas · Näe rohkem »
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Uus!!: Soo ja Tuul · Näe rohkem »
Vällamäe soo
Vällamäe soo (november 2011) Vällamäe soo on soo Võru maakonnas.
Uus!!: Soo ja Vällamäe soo · Näe rohkem »
Veebilanss
Veebilanss on vee juurdetulekut, veekadu (veekulu) ja akumulatsiooni vahekorda iseloomustav näitaja vaadeldavas objektis (veekogus, organismis, mullas, biogeotsönoosis vms).
Uus!!: Soo ja Veebilanss · Näe rohkem »
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Uus!!: Soo ja Veekogu · Näe rohkem »
Veerežiim
Veerežiim ehk hüdroloogiline režiim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine (tavaliselt aasta jooksul) vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides.
Uus!!: Soo ja Veerežiim · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Soo ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Uus!!: Soo ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »
Voolukiirus
Voolukiirus on voolamise kiirus vedelikus fikseeritud mahu osas.
Uus!!: Soo ja Voolukiirus · Näe rohkem »
