Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

1067

Index 1067

1067.

40 suhted: Adam Bremenist, Aleksander II (paavst), Alexios I Komnenos, Ari Þorgilsson, Bütsantsi keisrite loend, Eisenach, Eudokia Makrembolitissa, Konstantinos X Dukas, L'Anse aux Meadows, Lüdenscheid, Mezőcsát, Michael VII Dukas, Minsk, Nikephoros III Botaneiates, Norra kuningate loend, Olav Kyrre, Orša, Podivín, Rakamaz, Romanos IV Diogenes, Rootsi kuningas, Rootsi riigipeade loend, Szeghalom, Tiszacsege, Tokaj, Valgevene ajalugu, William Vallutaja, 1060. aastad, 1062, 1063, 1064, 1065, 1066, 1067, 1068, 1069, 1070, 1071, 1072, 11. sajand.

Adam Bremenist

Adam Bremenist ehk Bremeni Adam (saksapäraselt Adam von Bremen; enne aastat 1050 – 12. oktoober 1081/1085) oli saksa vaimulik, kes sai tuntuks ajaloolase ja kroonikuna.

Uus!!: 1067 ja Adam Bremenist · Näe rohkem »

Aleksander II (paavst)

Aleksander II, ladinapäraselt Alexander II (Anselmo da Baggio), oli paavst 1061–1073.

Uus!!: 1067 ja Aleksander II (paavst) · Näe rohkem »

Alexios I Komnenos

Alexios I Komnenos (kreeka keeles: Ἀλέξιος Κομνηνός, 1057 – 15. august 1118), ladinapäraselt Alexius I Comnenus, oli Bütsantsi keiser aastatel 1081–1118.

Uus!!: 1067 ja Alexios I Komnenos · Näe rohkem »

Ari Þorgilsson

Ari Þorgilsson (vanaislandi Ari inn fróði Þorgilsson) ka Ari Thorgilsson (1067 või 1068 – 9. november 1148) oli Islandi ajaloolane ja preester (Ari Õpetatu, Ari Kirjatark, vms).

Uus!!: 1067 ja Ari Þorgilsson · Näe rohkem »

Bütsantsi keisrite loend

Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.

Uus!!: 1067 ja Bütsantsi keisrite loend · Näe rohkem »

Eisenach

Eisenachis asuva Warburgi lossi valvurimajake Eisenach on kreisivaba linn Saksamaal Tüüringi liidumaal.

Uus!!: 1067 ja Eisenach · Näe rohkem »

Eudokia Makrembolitissa

Eudokia Makrembolitissa (kreeka keeles Εὐδοκία Μακρεμβολίτισσα (Eudocia Macrembolitissa) u 1030 – u 1096) oli Bütsantsi keisrinna-asevalitseja ning Konstantinos X Dukase ja Romanos IV Diogenese abikaasa.

Uus!!: 1067 ja Eudokia Makrembolitissa · Näe rohkem »

Konstantinos X Dukas

Konstantinos X Dukas (kreeka keeles Κωνσταντῖνος Ι΄ Δούκας Kōnstantinos X Doukas; 1006 – 23. mai 1067) oli Bütsantsi keiser aastatel 1059 – 1067.

Uus!!: 1067 ja Konstantinos X Dukas · Näe rohkem »

L'Anse aux Meadows

L'Anse aux Meadows on küla Kanadas Newfoundlandi põhjatipus, kust on leitud vanapõhjala 11. sajandi asulakoht.

Uus!!: 1067 ja L'Anse aux Meadows · Näe rohkem »

Lüdenscheid

Lüdenscheid on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal keskus.

Uus!!: 1067 ja Lüdenscheid · Näe rohkem »

Mezőcsát

Mezőcsát on linn Ungaris Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis, Mezőcsáti kreisi halduskeskus.

Uus!!: 1067 ja Mezőcsát · Näe rohkem »

Michael VII Dukas

Michael VII Doukas (kreeka keeles Μιχαήλ Ζ΄ Δούκας; umbes 1050 – 1090), hüüdnimega Parapinakes (kreeka keeles: Παραπινάκης (miinus veerand), mis viitab Bütsantsi valuuta devalveerumisele tema valitsusajal), oli Bütsantsi keiser aastatel 1071–1078.

Uus!!: 1067 ja Michael VII Dukas · Näe rohkem »

Minsk

Minsk (valgevene Мінск, taraškievica nimekuju Менск Miensk) on Valgevene pealinn.

Uus!!: 1067 ja Minsk · Näe rohkem »

Nikephoros III Botaneiates

Nikephoros III Botaneiates (kreeka keeles: Νικηφόρος Βοτανειάτης, 1002–1081) oli Bütsantsi keiser 7. jaanuarist 1078 kuni 1. aprillini 1081.

Uus!!: 1067 ja Nikephoros III Botaneiates · Näe rohkem »

Norra kuningate loend

Norra kuningate loendis on loetletud Norra valitsejad alates 862.

Uus!!: 1067 ja Norra kuningate loend · Näe rohkem »

Olav Kyrre

Olav Haraldsson (Olav Kyrre (norra keeles 'rahumeelne') või Olav III; umbes 1050 – 1093 Haukbø Ranrikes (praegune Håkeby Rootsis Tanumi vallas) oli Norra kuningas aastail 1067–1093. Tema valitsusajal oli Norras pikk rahuperiood. Olavi vanemad olid Norra kuningas Harald Hardråde ja Tora Torbergsdatter Giskest. Ta oli Erling Skjalgssoni tütretütre poeg, kuningas Olav II Haraldsson Püha poolvenna poeg ja kuningas Magnus II Haraldssoni vend. Saagad ütlevad, et Olav oli koos oma vanema venna Magnus Haraldssoniga kaasas, kui nende isa kuningas Harald Hardråde pidas 1062 Hallandis Niså lahingu. Ükski skaldilauludest seda ei kinnita. Olav võttis osa viikingite vallutusretkest Inglismaale 1066. aastal. 25. septembril toimunud Stamford Bridge'i lahingust ta osa ei võtnud, vaid oli sel ajal laevade juures. Selles lahingus langes Olavi isa Harald; seda sündmust peetakse viikingiajastu lõpuks. Pärast kaotust sõitis Olav koos Norra vägede jäänustega Orkney saartele, kus talvituti. Tagasi Norrasse jõuti 1067. Isa surma järel jagas Olav Norra trooni oma vanema venna Magnus Haraldssoniga, kes oli kuningaks saanud 1065. Olav valitses Vikenit (Kagu-Norra), Magnus Norra põhja- ja läänepiirkondi. Pärast Magnuse surma haigusesse 1069. aastal sai Olavist Norra ainuvalitseja. Olav sõlmis rahu Inglismaa kuninga William Vallutajaga. Samuti sõlmis ta rahu Taani kuninga Svend Estridseniga, ilma et sõda oleks alustatud, ning abiellus tema tütre Ingerid Svendsdatteriga. Pärast seda ta enam ühtki sõda ei pidanud, mille tõttu ta oma lisanime (vanapõhja kyrri ('rahumeelne')) saigi. Ta loobus oma eelkäijate püüdest kuningriiki Taani või Inglismaa arvel laiendada. Pärimuse kohaselt asutas Olav 1070. aastal Bergeni linna. Tema teine lisanimi oli bóndi ('talupoeg'). Ühe inglise allika järgi õppis Olav lugema ning kirjutama; ilmselt oli ta esimene Norra kuningas, kes seda tegi. Tema valitsusajal tugevnes Norras kuningavõim ning käsitööliste ja kaupmeeste hulgas seati sisse gildisüsteem. Tema valitsusajal pandi ilmselt esmakordselt kirja ka Norra seadused (Gulatingsloven). Olav seadis sisse head suhted paavstiga ning Põhjamaade kirikujuhtkonnaga Bremenis, asutas nähtavasti Bergeni ja Nidarosi piiskopkonna ning laskis rajada Bergeni Kristuse kiriku ja Nidarosi vana toomkiriku (Kristuse kiriku). Pärimuse järgi kahekordistas ta vahtkonna kuningatalus. Kuninganna Ingerid Svendssatteriga Olavil lapsi ei olnud, kuid hilisem kuningas Magnus Paljasjalg oli tema vallaspoeg, kelle ema oli Tora Arnesdatter. Olav oli kuningas Håkon Magnusson Toresfostre onu. Olav Kyrre on maetud Bergeni vanasse toomkirikusse (Kristuse kirikusse). Umbes 1225. aastal kirjutas Snorri Sturluson saaga Olavist oma "Heimskringlas". Et Olav sõdu ei pidanud, polnud Snorril tema 26 aastat kestnud valitsemisaja kohta kuigi palju öelda. 1998. aastal püstitati Bergenisse Olavi abstraktne ratsamonument.

Uus!!: 1067 ja Olav Kyrre · Näe rohkem »

Orša

Orša (valgevene Орша, taraškievica nimekuju Ворша (Vorša)) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Orša rajooni halduskeskus.

Uus!!: 1067 ja Orša · Näe rohkem »

Podivín

Podivín (saksa keeles Kostel, ka Podiwin) on linn Tšehhis Lõuna-Morava maakonnas Břeclavi ringkonnas.

Uus!!: 1067 ja Podivín · Näe rohkem »

Rakamaz

Rakamaz on linn Ungaris Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis Nyíregyháza kreisis.

Uus!!: 1067 ja Rakamaz · Näe rohkem »

Romanos IV Diogenes

Romanos IV Diogenes (kreeka keeles Ρωμανός Δ΄ Διογένης; u 1030 – 1072) oli Bütsantsi keiser aastatel 1068–1071.

Uus!!: 1067 ja Romanos IV Diogenes · Näe rohkem »

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Uus!!: 1067 ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »

Rootsi riigipeade loend

Rootsi riigipeade loend loetleb teadaolevad Rootsi kuningaid kuni tänapäevani.

Uus!!: 1067 ja Rootsi riigipeade loend · Näe rohkem »

Szeghalom

Szeghalom on linn Ungaris Békési komitaadis, Szeghalomi kreisi halduskeskus.

Uus!!: 1067 ja Szeghalom · Näe rohkem »

Tiszacsege

Tiszacsege on linn Ungaris Hajdú-Bihari komitaadis Balmazújvárosi kreisis.

Uus!!: 1067 ja Tiszacsege · Näe rohkem »

Tokaj

Tokaj on linn Ungaris Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis, Tokaji kreisi halduskeskus.

Uus!!: 1067 ja Tokaj · Näe rohkem »

Valgevene ajalugu

Valgevene 21. sajandil Euroopa aastal 814 Valgevene ajalugu on ülevaade Valgevene ajaloolistest sündmustest ja arengutest.

Uus!!: 1067 ja Valgevene ajalugu · Näe rohkem »

William Vallutaja

William Vallutaja ehk William Sohilaps (umbes 1028 – 9. september 1087) oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja sai 25. detsembril 1066 Inglismaa kuningaks (William I nime all).

Uus!!: 1067 ja William Vallutaja · Näe rohkem »

1060. aastad

1060.

Uus!!: 1067 ja 1060. aastad · Näe rohkem »

1062

1062.

Uus!!: 1067 ja 1062 · Näe rohkem »

1063

1063.

Uus!!: 1067 ja 1063 · Näe rohkem »

1064

1064.

Uus!!: 1067 ja 1064 · Näe rohkem »

1065

1065.

Uus!!: 1067 ja 1065 · Näe rohkem »

1066

1066.

Uus!!: 1067 ja 1066 · Näe rohkem »

1067

1067.

Uus!!: 1067 ja 1067 · Näe rohkem »

1068

1068.

Uus!!: 1067 ja 1068 · Näe rohkem »

1069

1069.

Uus!!: 1067 ja 1069 · Näe rohkem »

1070

1070.

Uus!!: 1067 ja 1070 · Näe rohkem »

1071

1071.

Uus!!: 1067 ja 1071 · Näe rohkem »

1072

1072.

Uus!!: 1067 ja 1072 · Näe rohkem »

11. sajand

11.

Uus!!: 1067 ja 11. sajand · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »