Kiiremini kui brauser!
163 suhted: Aage Bohr, Aatom, Aatomiraadius, Aatomnumber, Aatomorbitaal, Ahelreaktsioon, Aine, Alfakiirgus, Alfalagunemine, Alfaosake, Analüütiline keemia, Antituum, Arvutuskeemia, Ülipeenstruktuur, Barüonlaeng, BCS-teooria, Beetalagunemine, Ben Roy Mottelson, Berüllium, Bohri raadius, Bosonid, CERN, Chien-Shiung Wu, Comptoni hajumine, Coulomb'i barjäär, Deuteerium, Divesinik, Elektrilaeng, Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia, Elektromagnetiline vastastikmõju, Elektron, Elektronkate, Elektrostaatika, Elementaarosakesed, Energiatase (kvantfüüsika), Enrico Fermi, Ergastatud olek, Eristamatud osakesed, Ernest Rutherford, Ernest Walton, Füüsika mõisteid, Füüsikaliste suuruste loend, Femto-, Femtomeeter, Fermionid, Ferromagnetism, Footon, Fundamentaalne vastastikmõju, Gammakiirgus, Georgi Gamov, ..., Hajumine, Instrumentaalanalüüs, Ionisatsioonienergia, Ioniseeriv kiirgus, Ioon, Irène Joliot-Curie, Isotoop, Itaalia, James Rainwater, John Cockcroft, Kaksikside, Kaltsium, Keemia mõisteid, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Keemiline struktuur, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Kosmiline kiirgus, Kuld, Kvaasiosake, Kvantbitt, Kvantfüüsika, Kvantgravitatsioon, Lagunemine, Lainefunktsioon, Lainevõrrand, Larmori pretsessioon, Leelismuldmetallid, Liitosakesed, Magnetomeeter, Magnetresonantstomograafia, Maria Goeppert-Mayer, Massiarv, Max Planck, Mesonid, Mikrofüüsika, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, Molekul, Monte Carlo meetodid, Mullikamber, Nõrk vastastikmõju, Neutron, Neutronkiirgus, Neutrontäht, Nikkel, Nobeli füüsikaauhind, Nukleonid, Nukleosüntees, Nukliid, Olav Redi, Orbitaal, Orgaaniline analüüs, Osake, Osakestefüüsika standardmudel, Pavel Tšerenkov, Päike, Põhiolek, Peajada, Piion, Pikkuste suurusjärgud, Pikomeeter, Plahvatus, Poolklassikalised kvantteooriad, Poolvaba elektron, Prooton, Purunemine, Radioaktiivne isotoop, Radioaktiivne kiirgus, Radioaktiivse aine aktiivsus, Radioaktiivse lagunemise seadus, Radioaktiivsus, Radiograafia, Radiosüsinikumeetod, Röntgenikiirgus, Resonants (keemia), Rydbergi konstant, Seisumass, Seoseenergia, Spektrijoon, Spektromeeter, Spektroskoopia, Spinn, Spontaanne lõhustumine, Stabiilne isotoop, Subatomaarsed osakesed, Suur Pauk, T-kvark, Termotuumareaktsioon, Termotuumarelv, Triitium, Triiton, Tuum, Tuumaenergia, Tuumafüüsika, Tuumajõud, Tuumalõhustumine, Tuumamagnetresonants, Tuumamagnetresonantsspektroskoopia, Tuumapomm, Tuumareaktor, Tuumareaktsioon, Tuumasüntees, Tuumkütus, Uraan, Vaba elektron, Vaheosakesed, Väärisgaasid, Vesinik, Vesinikioon, Vesiniku isotoobid, Vismut, Z, Zeemani efekt. Laienda indeks (113 rohkem) »
Aage Bohr
Aage Bohr 1955. aastal Aage Niels Bohr (19. juuni 1922 Kopenhaagen – 9. september 2009 Kopenhaagen) oli taani füüsik.
Uus!!: Aatomituum ja Aage Bohr · Näe rohkem »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Aatomituum ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomiraadius
Aatomiraadius on suurus, mis on avaldatav naaberaatomite omavahelise kauguse kaudu aines.
Uus!!: Aatomituum ja Aatomiraadius · Näe rohkem »
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Uus!!: Aatomituum ja Aatomnumber · Näe rohkem »
Aatomorbitaal
tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.
Uus!!: Aatomituum ja Aatomorbitaal · Näe rohkem »
Ahelreaktsioon
Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi.
Uus!!: Aatomituum ja Ahelreaktsioon · Näe rohkem »
Aine
*Aine on füüsikas mateeria, millest koosnevad kõik kehad.
Uus!!: Aatomituum ja Aine · Näe rohkem »
Alfakiirgus
Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest.
Uus!!: Aatomituum ja Alfakiirgus · Näe rohkem »
Alfalagunemine
Alfalagunemine on tuumareaktsioon, mille puhul aatomituumast kiirguvad välja alfaosakesed (α).
Uus!!: Aatomituum ja Alfalagunemine · Näe rohkem »
Alfaosake
Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma He.
Uus!!: Aatomituum ja Alfaosake · Näe rohkem »
Analüütiline keemia
tiitrimise oluline tarvik Analüütiline keemia on keemia haru, mis tegeleb ainete koostise, struktuuri ja koguse määramisega.
Uus!!: Aatomituum ja Analüütiline keemia · Näe rohkem »
Antituum
Antituum on antiaatomi tuum.
Uus!!: Aatomituum ja Antituum · Näe rohkem »
Arvutuskeemia
Arvutuskeemia on teoreetilise keemia haru, mis püüab lahendada keemia probleeme arvutisimulatsioonide abil.
Uus!!: Aatomituum ja Arvutuskeemia · Näe rohkem »
Ülipeenstruktuur
Vesiniku aatomi peenstruktuur ja ülipeenstruktuur Ülipeenstruktuur on aatomite, molekulide ja ioonide energiatasemete (vastavalt nende spektrijoonte) struktuur, mis tekib tuuma magnetilise dipoolmomendi ja elektronide magnetvälja vastastikusel mõjul.
Uus!!: Aatomituum ja Ülipeenstruktuur · Näe rohkem »
Barüonlaeng
Barüonlaeng (mõnikord nimetatud ka barüonarvuks) on barüone iseloomustav jääv kvantarv.
Uus!!: Aatomituum ja Barüonlaeng · Näe rohkem »
BCS-teooria
BCS-teooria (Bardeeni-Cooperi-Schriefferi teooria) on 1957.
Uus!!: Aatomituum ja BCS-teooria · Näe rohkem »
Beetalagunemine
Beetalagunemine on protsess, mille käigus neutron muutub prootoniks või prooton neutroniks, kiirates beetaosakese (β) ja elektronneutriino (νe).
Uus!!: Aatomituum ja Beetalagunemine · Näe rohkem »
Ben Roy Mottelson
Ben Roy Mottelson (1963) Ben Roy Mottelson (9. juuli 1926 Chicago – 13. mai 2022 Kopenhaagen) oli USA päritolu Taani tuumafüüsik.
Uus!!: Aatomituum ja Ben Roy Mottelson · Näe rohkem »
Berüllium
Berüllium on keemiline element järjenumbriga 4, metall.
Uus!!: Aatomituum ja Berüllium · Näe rohkem »
Bohri raadius
Bohri raadius (tähis a_0) on füüsikakonstant, mis on võrdne vesiniku aatomi tuuma ja põhiolekus elektroni vahelise kaugusega, seega selle elektroni ringorbiidi raadiusega (Bohri aatomimudeli raames).
Uus!!: Aatomituum ja Bohri raadius · Näe rohkem »
Bosonid
Bosonid ehk väljaosakesed on osakesed, mille spinn on täisarvuline, erinevalt fermionidest, mille spinn on poolarvuline.
Uus!!: Aatomituum ja Bosonid · Näe rohkem »
CERN
ALICE eksperiment ehk Suur Ioonide Põrgutamise Eksperiment CERNis, mis on üks maailma suurimaid füüsikaeksperimente. Seal põrgutatakse raskeid (näiteks plii) ioone, mis liiguvad peaaegu valguse kiirusel, et uurida kvark-gluuonplasmat – olekut, milles universumi aine oli esimestel hetkedel pärast suurt pauku. CERN (ka Cern, akronüüm prantsuskeelsest nimest Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire) ehk Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (inglise The European Organization for Nuclear Research) on rahvusvaheline organisatsioon, mis haldab maailma suurimat osakestefüüsika laborit.
Uus!!: Aatomituum ja CERN · Näe rohkem »
Chien-Shiung Wu
Chien-shiung Wu katset läbi viimas Chien-Shiung Wu (hiina keeles 吳健雄, pinyinis Wú Jiànxióng; 31. mai 1912 Jiangsu, Hiina – 16. veebruar 1997 New York) oli Hiina-Ameerika osakeste- ja eksperimentaalfüüsik, kes andis märkimisväärse panuse tuuma- ja osakestefüüsika valdkonda.
Uus!!: Aatomituum ja Chien-Shiung Wu · Näe rohkem »
Comptoni hajumine
Comptoni hajumine on elektromagnetlainete mitteelastne hajumine laetud osakestelt, tavaliselt vabadelt elektronidelt.
Uus!!: Aatomituum ja Comptoni hajumine · Näe rohkem »
Coulomb'i barjäär
Coulomb'i barjäär (ka energiabarjäär) on aatomituuma ümber asuv barjäär, mis tekib tuumas asuva prootoni või prootonite positiivsete elektrilaengute tõttu.
Uus!!: Aatomituum ja Coulomb'i barjäär · Näe rohkem »
Deuteerium
Deuteerium ehk raske vesinik (keemiline sümbol D või 2H) on vesiniku isotoop, milles erinevalt tavalisest vesinikust, mille aatomituumas on üks prooton, on lisaks veel üks neutron.
Uus!!: Aatomituum ja Deuteerium · Näe rohkem »
Divesinik
Divesinik Divesinik ehk molekulaarne vesinik ehk vesinik on lihtaine, mille molekul koosneb kahest vesinikuaatomist.
Uus!!: Aatomituum ja Divesinik · Näe rohkem »
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Uus!!: Aatomituum ja Elektrilaeng · Näe rohkem »
Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia
Dielektrilise läbitavuse spekter üle laia sagedusriba. Kujutatud on reaalseid ning imaginaarseid läbitavuse osi ning erinevaid protsesse: iooniline ja dipolaarne relaksatsioon, aatom- ja elektrooniline resonants kõrgematel energiatel Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia (lühendina EIS; tuntud ka kui dielektriline spektroskoopia, impedantsspektroskoopia) on meetod uuritava objekti dielektriliste omaduste mõõtmiseks sageduse funktsioonina.
Uus!!: Aatomituum ja Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia · Näe rohkem »
Elektromagnetiline vastastikmõju
Elektromagnetiline vastastikmõju ehk elektromagnetiline interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Uus!!: Aatomituum ja Elektromagnetiline vastastikmõju · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Aatomituum ja Elektron · Näe rohkem »
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Uus!!: Aatomituum ja Elektronkate · Näe rohkem »
Elektrostaatika
Elektrostaatika on füüsika haru, mis uurib inertsiaalse taustsüsteemi suhtes paigalseisvate elektriliselt laetud osakeste ja kehade elektrilise vastastikmõju ja tasakaalu tingimusi.
Uus!!: Aatomituum ja Elektrostaatika · Näe rohkem »
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Uus!!: Aatomituum ja Elementaarosakesed · Näe rohkem »
Energiatase (kvantfüüsika)
Energiatase ehk energianivoo on mikroosakeste (molekuli, aatomi, aatomituuma) ja nende süsteemide võimalik energia diskreetses (mittepidevas, pidetus) statsionaarses olekus.
Uus!!: Aatomituum ja Energiatase (kvantfüüsika) · Näe rohkem »
Enrico Fermi
Enrico Fermi (29. september 1901 Rooma – 28. november 1954 Chicago) oli itaalia füüsik, kes on tuntud kui beetalagunemise uurija, esimese tuumareaktori looja ja kvantteooria arendaja.
Uus!!: Aatomituum ja Enrico Fermi · Näe rohkem »
Ergastatud olek
Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).
Uus!!: Aatomituum ja Ergastatud olek · Näe rohkem »
Eristamatud osakesed
Eristamatud osakesed ehk identsed osakesed on kvantmehaanikas osakesed, mis ei ole mingil viisil üksteisest eristatavad teatud omaduste põhjal, mida nende konkreetne olek ei mõjuta.
Uus!!: Aatomituum ja Eristamatud osakesed · Näe rohkem »
Ernest Rutherford
Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford (Baron Rutherford of Nelson); tuntud ka kui lord Rutherford; 30. august 1871 Brightwater, Uus-Meremaa – 19. oktoober 1937 Cambridge, Inglismaa) oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana.
Uus!!: Aatomituum ja Ernest Rutherford · Näe rohkem »
Ernest Walton
Ernest Thomas Sinton Walton (6. oktoober 1903 – 25. juuni 1995) oli iiri füüsik.
Uus!!: Aatomituum ja Ernest Walton · Näe rohkem »
Füüsika mõisteid
Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.
Uus!!: Aatomituum ja Füüsika mõisteid · Näe rohkem »
Füüsikaliste suuruste loend
Loendis on sagedamini kasutatavate füüsikaliste suuruste ja nende ühikute nimetused ja tähised.
Uus!!: Aatomituum ja Füüsikaliste suuruste loend · Näe rohkem »
Femto-
Femto- (tähis f) on SI-süsteemi ühikunimetuste detsimaaleesliide.
Uus!!: Aatomituum ja Femto- · Näe rohkem »
Femtomeeter
Femtomeeter (tähis fm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub ühe kvadtriljondiku meetriga: Tuumafüüsikas ja osakestefüüsikas on kasutusel niisama suur ühik fermi (tähis fm, ka f või F).
Uus!!: Aatomituum ja Femtomeeter · Näe rohkem »
Fermionid
Fermionid on osakesed, mis alluvad Fermi-Diraci statistikale.
Uus!!: Aatomituum ja Fermionid · Näe rohkem »
Ferromagnetism
Alnico raudsulamist tehtud magnet. Ferromagnetism on füüsikaline teooria, mis seletab, kuidas materjalid muutuvad magnetiteks Ferromagnetism on baasmehhanism, millega teatud materjalid (näiteks raud) moodustavad püsimagneteid või tõmbuvad magnetitega.
Uus!!: Aatomituum ja Ferromagnetism · Näe rohkem »
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Uus!!: Aatomituum ja Footon · Näe rohkem »
Fundamentaalne vastastikmõju
Fundamentaalne vastastikmõju ehk fundamentaalne interaktsioon on termin osakestefüüsikas, millega tähistatakse elementaarosakeste omavahelist mõju ning mida ei ole võimalik seletada ühegi teise nähtuse või ilminguga.
Uus!!: Aatomituum ja Fundamentaalne vastastikmõju · Näe rohkem »
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Uus!!: Aatomituum ja Gammakiirgus · Näe rohkem »
Georgi Gamov
Georgi Gamov (Георгий Антонович Гамов, George Gamow; 1904 Odessa – 1964 Boulder) oli vene-ameerika teoreetiline füüsik ja kosmoloog.
Uus!!: Aatomituum ja Georgi Gamov · Näe rohkem »
Hajumine
Hajumine on protsess, mille käigus kiirgus (valgus, heli, osakeste voog) kaldub kõrvale oma sirgjoonelisest liikumistrajektoorist liikumisteele jääva keskkonna ebaühtluse tõttu, näiteks kokkupõrke tõttu liikumisteel oleva objektiga.
Uus!!: Aatomituum ja Hajumine · Näe rohkem »
Instrumentaalanalüüs
küvetis, c) tajur, d) signaaliprotsessor, e) tulemuse registreerimine isekirjuti või arvutiga Instrumentaalanalüüs on analüütilise keemia valdkond, mis uurib ainete koostist ja struktuuri mitmesuguste instrumentide ja aparaatide abil.
Uus!!: Aatomituum ja Instrumentaalanalüüs · Näe rohkem »
Ionisatsioonienergia
350px Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt).
Uus!!: Aatomituum ja Ionisatsioonienergia · Näe rohkem »
Ioniseeriv kiirgus
Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t ioniseerida aatom).
Uus!!: Aatomituum ja Ioniseeriv kiirgus · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Aatomituum ja Ioon · Näe rohkem »
Irène Joliot-Curie
Irène Joliot-Curie (neiupõlvenimi Curie; 12. september 1897 Pariis – 17. märts 1956 Pariis) oli prantsuse teadlane, Marie ja Pierre Curie tütar ja Frédéric Joliot-Curie abikaasa.
Uus!!: Aatomituum ja Irène Joliot-Curie · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Aatomituum ja Isotoop · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Aatomituum ja Itaalia · Näe rohkem »
James Rainwater
James Rainwater Leo James Rainwater (9. detsember 1917 – 31. mai 1986) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.
Uus!!: Aatomituum ja James Rainwater · Näe rohkem »
John Cockcroft
John Douglas Cockcroft (27. mai 1897 – 18. september 1967) oli Briti füüsik.
Uus!!: Aatomituum ja John Cockcroft · Näe rohkem »
Kaksikside
'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
Uus!!: Aatomituum ja Kaksikside · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Aatomituum ja Kaltsium · Näe rohkem »
Keemia mõisteid
Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.
Uus!!: Aatomituum ja Keemia mõisteid · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Aatomituum ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Aatomituum ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Keemiline struktuur
Amitriptüliini molekuli keemilise struktuuri graafiline esitlus, see on skelettvalem Keemiline struktuur tähendab aatomite ruumilist paigutust molekulis.
Uus!!: Aatomituum ja Keemiline struktuur · Näe rohkem »
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Uus!!: Aatomituum ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »
Kosmiline kiirgus
Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.
Uus!!: Aatomituum ja Kosmiline kiirgus · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Aatomituum ja Kuld · Näe rohkem »
Kvaasiosake
Kvaasiosakeseks ja kollektiivseteks ergastusteks nimetatakse osakestefüüsikas paljudest osakestest koosneva süsteemi häiritusi, mis käituvad nagu elementaarosakesed.
Uus!!: Aatomituum ja Kvaasiosake · Näe rohkem »
Kvantbitt
Kvantbitt (inglise keeles quantum bit, lühendatult qubit) on kvantinformatsiooni ühik, biti vaste kvantmehaanikas ning põhiline informatsiooniühik kvantarvutites.
Uus!!: Aatomituum ja Kvantbitt · Näe rohkem »
Kvantfüüsika
Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.
Uus!!: Aatomituum ja Kvantfüüsika · Näe rohkem »
Kvantgravitatsioon
Kvantgravitatsioon (ka gravitatsiooni kvantteooria) on teoreetilise füüsika valdkond, mis püüab ühendada nelja fundamentaalset jõudu ehk vastastikmõju.
Uus!!: Aatomituum ja Kvantgravitatsioon · Näe rohkem »
Lagunemine
Männikjärve raba vana laudtee, mis on lagunenud Lagunemine on millegi jagunemine väiksemateks osadeks.
Uus!!: Aatomituum ja Lagunemine · Näe rohkem »
Lainefunktsioon
Osakestel on ühtaegu laine ja osakeste omadused. Kvantmehaanikas üritatakse sellist kahetist olekut samaaegselt kirjeldada. Lainefunktsioon ehk olekufunktsioon (ka leiulaine või psiifunktsioon; tähis \Psi või \psi, vastavalt "suur psii" ja "väike psii") on matemaatiline funktsioon, mis näitab algosakese kvantmehaanilist olekut (kvantolekut).
Uus!!: Aatomituum ja Lainefunktsioon · Näe rohkem »
Lainevõrrand
Impulsi levimine keelel vastavalt ühedimensionaalsele lainevõrrandile Lainevõrrand on oluline teist järku lineaarne hüperboolne osatuletistega diferentsiaalvõrrand, mis kirjeldab füüsikas laineid ehk häirituste levikut keskkonnas (pillikeele võnkumine, valguse- ja helilaine levik, veelaine levik jne).
Uus!!: Aatomituum ja Lainevõrrand · Näe rohkem »
Larmori pretsessioon
Negatiivse laenguga osakese pretsessiooni suund magnetvälja suuna ümber Larmori pretsessioon (iiri füüsiku Joseph Larmori järgi) on osakese (elektroni, aatomituuma, aatomi) magnetmomendi pretsessioon ehk selle momendi pöörlemistelje keerdumine ümber välise magnetvälja suuna.
Uus!!: Aatomituum ja Larmori pretsessioon · Näe rohkem »
Leelismuldmetallid
Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.
Uus!!: Aatomituum ja Leelismuldmetallid · Näe rohkem »
Liitosakesed
Liitosake ehk komposiitosake on osake, mis koosneb väiksematekst osakestest.
Uus!!: Aatomituum ja Liitosakesed · Näe rohkem »
Magnetomeeter
Kompass on lihtne magnetomeeter, mille nõel pöördub paralleelseks magnetvälja suunaga Magnetomeeter või magnetiline andur on magnetvälja ja magneetumise mõõtmise seade.
Uus!!: Aatomituum ja Magnetomeeter · Näe rohkem »
Magnetresonantstomograafia
Meditsiiniline magnetresonantstomograaf Magnetresonantstomograafia (MRT) (inglise keeles magnetic resonance imaging; lühend MRI), ka tuumamagnetresonantstomograafia (TMRT) (nuclear magnetic resonance imaging), on peamiselt tuntud kui meetod kujutiste tekitamiseks elusate organismide läbipaistmatute elundite sisemusest ning vee hulga kindlakstegemiseks geoloogilistes struktuurides.
Uus!!: Aatomituum ja Magnetresonantstomograafia · Näe rohkem »
Maria Goeppert-Mayer
Maria Goeppert-Mayer 1963. aastal Maria Goeppert-Mayer (28. juuni 1906 Katowice – 20. veebruar 1972 San Diego) oli Saksa-USA teoreetilise füüsika alal töötav teadlane, kes 1963.
Uus!!: Aatomituum ja Maria Goeppert-Mayer · Näe rohkem »
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Uus!!: Aatomituum ja Massiarv · Näe rohkem »
Max Planck
Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 Kiel – 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli saksa füüsik.
Uus!!: Aatomituum ja Max Planck · Näe rohkem »
Mesonid
Mesonid on kvargist ja antikvargist koosnevad elementaarosakesed bosonid (st. nende spinn on täisarvuline).
Uus!!: Aatomituum ja Mesonid · Näe rohkem »
Mikrofüüsika
Mikrofüüsika ehk mikroskoopiline füüsika on füüsika valdkond, milles käsitletakse aatomeid, molekule, aatomituumi ja elementaarosakesi ning ühtlasi uurib mikromaailmas valitsevaid seadusi ja seaduspärasusi.
Uus!!: Aatomituum ja Mikrofüüsika · Näe rohkem »
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.
Uus!!: Aatomituum ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Aatomituum ja Molekul · Näe rohkem »
Monte Carlo meetodid
Monte Carlo meetodid on rühm arvutialgoritme, mis kasutavad tulemuste arvutamiseks korduvat juhuslikku valimit.
Uus!!: Aatomituum ja Monte Carlo meetodid · Näe rohkem »
Mullikamber
Jäljed mullikambris Mullikamber ehk mullkamber on seade kiirete laetud osakeste registreerimiseks.
Uus!!: Aatomituum ja Mullikamber · Näe rohkem »
Nõrk vastastikmõju
Nõrk vastastikmõju ehk nõrk interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Uus!!: Aatomituum ja Nõrk vastastikmõju · Näe rohkem »
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Uus!!: Aatomituum ja Neutron · Näe rohkem »
Neutronkiirgus
Neutronkiirgus on radioaktiivse kiirguse liik, mille puhul tuumalagunemise (või tuumalõhustumise) tagajärjel kiiratakse vabu neutroneid.
Uus!!: Aatomituum ja Neutronkiirgus · Näe rohkem »
Neutrontäht
Kunstniku ettekujutus neutrontähest koos magnetväljaga Neutrontäht on peamiselt neutronitest koosnev täht, Päikesest umbes 8–30 korda suurema massiga tähtede arengu lõppstaadium.
Uus!!: Aatomituum ja Neutrontäht · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Aatomituum ja Nikkel · Näe rohkem »
Nobeli füüsikaauhind
Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.
Uus!!: Aatomituum ja Nobeli füüsikaauhind · Näe rohkem »
Nukleonid
Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2.
Uus!!: Aatomituum ja Nukleonid · Näe rohkem »
Nukleosüntees
Nukleosüntees on tuumareaktsioon, mille puhul luuakse aatomituumasid olemasolevatest nukleonidest.
Uus!!: Aatomituum ja Nukleosüntees · Näe rohkem »
Nukliid
Nukliid on aatomi tüüp, mida iseloomustab tema tuuma koostis.
Uus!!: Aatomituum ja Nukliid · Näe rohkem »
Olav Redi
Olav Redi (sündinud 29. mail 1938 Tallinnas) on Eesti füüsik.
Uus!!: Aatomituum ja Olav Redi · Näe rohkem »
Orbitaal
Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekulorbitaal).
Uus!!: Aatomituum ja Orbitaal · Näe rohkem »
Orgaaniline analüüs
Orgaaniline analüüs on analüütilise keemia haru, mis tegeleb orgaanilise aine koostise kindlakstegemise või orgaaniliste ühendite identifitseerimisega kasutades keemilisi ja füüsikalisi meetodeid.
Uus!!: Aatomituum ja Orgaaniline analüüs · Näe rohkem »
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Uus!!: Aatomituum ja Osake · Näe rohkem »
Osakestefüüsika standardmudel
Standardmudeli elementaarosakesed (peale Higgsi bosoni) Standardmudel ehk elementaarosakeste füüsika standardmudel on kvantfüüsika teooria, mis kirjeldab tugevat, nõrka ja elektromagnetilist jõudu ning neid vahendavaid või nendega interakteeruvaid elementaarosakesi.
Uus!!: Aatomituum ja Osakestefüüsika standardmudel · Näe rohkem »
Pavel Tšerenkov
Pavel Tšerenkov (1958) Pavel Aleksejevitš Tšerenkov (Павел Алексеевич Черенков; 28. juuli (15. juuli 1904 Novaja Tšigla, Bobrovi maakond, Voroneži kubermang (praegu Voroneži oblasti Talovaja rajoon) – 6. jaanuar 1990 Moskva) oli vene füüsik. Tema uurimisvaldkonnad olid füüsikaline optika, tuumafüüsika ja suurte energiate osakestefüüsika.
Uus!!: Aatomituum ja Pavel Tšerenkov · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Aatomituum ja Päike · Näe rohkem »
Põhiolek
Põhiolek on süsteemi seisund, milles süsteemil on minimaalne võimalik energia.
Uus!!: Aatomituum ja Põhiolek · Näe rohkem »
Peajada
valged kääbused) Gliese kataloogist Peajada ehk põhijada on tähti värvusindeksi ja absoluutse tähesuuruse järgi paigutaval Hertzsprungi-Russelli diagrammil pidev ja selgelt nähtav riba, mis kulgeb vasakult ülalt paremale alla.
Uus!!: Aatomituum ja Peajada · Näe rohkem »
Piion
Piioni π+ kvarkstruktuur Piion on meson, mis koosneb u- või d-kvargist ja u- või d-antikvargist.
Uus!!: Aatomituum ja Piion · Näe rohkem »
Pikkuste suurusjärgud
Järgnev loetelu sisaldab suurusi vahemikus 1,6×10–35 kuni 1,3×1053 meetrit.
Uus!!: Aatomituum ja Pikkuste suurusjärgud · Näe rohkem »
Pikomeeter
Pikomeeter (tähis pm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub ühe triljondiku meetriga: Seda mõõtühikut kasutatakse peamiselt aatomi suurusjärgus pikkuste mõõtmisel.
Uus!!: Aatomituum ja Pikomeeter · Näe rohkem »
Plahvatus
Plahvatuslik vulkaanipurse on füüsikalise plahvatuse näide Tugev eksotermiline reaktsioon võib esile kutsuda keemilise plahvatuse Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine ning mille käigus tekib tavaliselt lööklaine.
Uus!!: Aatomituum ja Plahvatus · Näe rohkem »
Poolklassikalised kvantteooriad
Poolklassikalised kvantteooriad olid kvantfüüsika algusjärgus tehtud katsed seletada hiljem kvantmehaanikaga seletatud nähtusi, kombineerides klassikalise füüsika vahendeid postulaatidega, mis on klassikalise füüsika raamides seletamatud või koguni on sellega vastuolus.
Uus!!: Aatomituum ja Poolklassikalised kvantteooriad · Näe rohkem »
Poolvaba elektron
Poolvaba elektron on elektron, mis lisaenergia tõttu on lahkunud aatomituuma mõju piirkonnast ning saab liikuda aatomitevahelises ruumis, kuid tema energia pole piisav väljumaks aine pinnast.
Uus!!: Aatomituum ja Poolvaba elektron · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Aatomituum ja Prooton · Näe rohkem »
Purunemine
Purunemine on protsess, mille käigus materjali väikesed tükid (puru) eralduvad uuritava objekti küljest tänu löögile või survele (sisemisele rõhule).
Uus!!: Aatomituum ja Purunemine · Näe rohkem »
Radioaktiivne isotoop
Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.
Uus!!: Aatomituum ja Radioaktiivne isotoop · Näe rohkem »
Radioaktiivne kiirgus
3 kiirguse liiki ja nende läbivused Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.
Uus!!: Aatomituum ja Radioaktiivne kiirgus · Näe rohkem »
Radioaktiivse aine aktiivsus
Radioaktiivse aine aktiivsus kui füüsikaline suurus iseloomustab radioaktiivse lagunemise kiirust ja väljendab proovis lagunevate radioaktiivsete aatomituumade arvu ajaühikus (proov on siin radioaktiivse aine kogus, seda mõõdetakse enamasti massiühikutes).
Uus!!: Aatomituum ja Radioaktiivse aine aktiivsus · Näe rohkem »
Radioaktiivse lagunemise seadus
Suuruse eksponentsiaalne vähenemine väärtuselt ''N'' aja ''t'' jooksul Radioaktiivse lagunemise seadus esitatakse tuumafüüsikas üldiselt valemi kujul, mis kirjendab radioaktiivses aineproovis hetkel t veel lagunemata aatomituumade arvu N eksponentsiaalse vähenemise seaduspärasust: kus N_0 on aatomituumade arv alghetkel (t.
Uus!!: Aatomituum ja Radioaktiivse lagunemise seadus · Näe rohkem »
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Uus!!: Aatomituum ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »
Radiograafia
Radiograafia on läbipaistmatu objekti struktuuri uurimine elektromagnetilise kiirguse abil; tihti on selleks röntgenikiirgus.
Uus!!: Aatomituum ja Radiograafia · Näe rohkem »
Radiosüsinikumeetod
Radiosüsinikumeetodil dateerimine on radiomeetriline vanuse määramise meetod, mis kasutab looduses esineva süsiniku radioaktiivset isotoopi massiarvuga 14 (süsinik-14), võimaldades määrata orgaanilise päritoluga süsinikku sisaldavate materjalide vanust, mis võib ulatuda kuni 62 000 aastani.
Uus!!: Aatomituum ja Radiosüsinikumeetod · Näe rohkem »
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Uus!!: Aatomituum ja Röntgenikiirgus · Näe rohkem »
Resonants (keemia)
Lämmastikdioksiidi resonantspiirstruktuurid Resonantsiks nimetatakse elektronide delokalisatsiooni keemiliselt sidemelt ning delokaliseerunud elektronstruktuuri kirjeldamist.
Uus!!: Aatomituum ja Resonants (keemia) · Näe rohkem »
Rydbergi konstant
Rydbergi konstant on Rootsi füüsiku Johannes Rydbergi (1854–1919) järgi nimetatud füüsikakonstant aatomite energiatasemete ja spektrijoonte valemites.
Uus!!: Aatomituum ja Rydbergi konstant · Näe rohkem »
Seisumass
Seisumassiks nimetatakse elementaarosakese või mõne muu süsteemi vähimat võimalikku massi.
Uus!!: Aatomituum ja Seisumass · Näe rohkem »
Seoseenergia
Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.
Uus!!: Aatomituum ja Seoseenergia · Näe rohkem »
Spektrijoon
Õhu neeldumisspekter päikesevalguse ja atmosfäärist hajunud valguse käes Spektrijoon on spektri peaaegu monokromaatiline diskreetne komponent.
Uus!!: Aatomituum ja Spektrijoon · Näe rohkem »
Spektromeeter
Spektromeeter on elektromagnetilise kiirguse intensiivsuse ja lainepikkuse vahelise sõltuvuse määramise riist.
Uus!!: Aatomituum ja Spektromeeter · Näe rohkem »
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Uus!!: Aatomituum ja Spektroskoopia · Näe rohkem »
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Uus!!: Aatomituum ja Spinn · Näe rohkem »
Spontaanne lõhustumine
Spontaanne lõhustumine on üks radioaktiivse lagunemise vorm, mis on iseloomulik väga rasketele isotoopidele ja mille puhul laguneb aatomituum kaheks enam-vähem võrdseks tükiks.
Uus!!: Aatomituum ja Spontaanne lõhustumine · Näe rohkem »
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Uus!!: Aatomituum ja Stabiilne isotoop · Näe rohkem »
Subatomaarsed osakesed
Subatomaarne osake on aatomituumast väiksem osake.
Uus!!: Aatomituum ja Subatomaarsed osakesed · Näe rohkem »
Suur Pauk
kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.
Uus!!: Aatomituum ja Suur Pauk · Näe rohkem »
T-kvark
T-kvark (ehk top-kvark, ehk tipukvark) on kolmanda põlvkonna kvark, mis kannab lõhna tipusus (inglise keeles topness).
Uus!!: Aatomituum ja T-kvark · Näe rohkem »
Termotuumareaktsioon
Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomituumad.
Uus!!: Aatomituum ja Termotuumareaktsioon · Näe rohkem »
Termotuumarelv
Esimese termotuumaseadme/laengu plahvatus 1. novembril 1952 Enewetakil Termotuumarelv, tuntud ka kui vesinikupomm ja termotuumapomm, on massihävitusrelv, milles kasutatakse relva hävitava jõu saavutamiseks termotuumareaktsiooni ehk tuumasünteesireaktsiooni, kus kergete aatomituumade ühinemisel (tuumasüntees) vabaneb plahvatuslikult väga suur kogus energiat.
Uus!!: Aatomituum ja Termotuumarelv · Näe rohkem »
Triitium
Triitium (kr tritos 'kolmas') ehk üliraske vesinik (keemiline sümbol T või 3H) on vesiniku isotoop, mille tuumas on lisaks ühele prootonile kaks neutronit.
Uus!!: Aatomituum ja Triitium · Näe rohkem »
Triiton
Triiton on triitiumi (vesinik-3) tuum.
Uus!!: Aatomituum ja Triiton · Näe rohkem »
Tuum
Tuum on millegi keskne osa.
Uus!!: Aatomituum ja Tuum · Näe rohkem »
Tuumaenergia
Tuumaenergia rahvusvaheline sümbol Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda.
Uus!!: Aatomituum ja Tuumaenergia · Näe rohkem »
Tuumafüüsika
Lahti ühendatud kvadrupoolne elektromagnet raske ioonivoo fokuseerimiseks GSI pargis Saksamaal. Seda kasutati tuumafüüsika valdkonna uuringutes, näiteks üliraskete elementide või nende isotoopide saamiseks Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.
Uus!!: Aatomituum ja Tuumafüüsika · Näe rohkem »
Tuumajõud
Feynmani diagramm prootoni ja neutroni vahelisest tugeva vastasmõju teisesest avaldumisest, tuumajõust, mida vahendab neutraalne piion. Graafikul liigub aeg vasakult paremale Sama protsessi, mis ülemisel joonisel väljendav diagramm, millel on kuvatud osakeste kvarkkoostis, et näidata kuidas fundamentaalne jõud – tugev vastasmõju tekitab '''tuumajõu''' Sirged jooned on kvargid, mitmevärvilised ringid gluuonid (tugeva vastasmõju kandjad). Virtuaalsed gluuonid, mis hoiavad koos prootonit, neutronit ja nende vahel "lendavat" piionit on selguse huvides jäetud joonistamata Tuumajõud on kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma.
Uus!!: Aatomituum ja Tuumajõud · Näe rohkem »
Tuumalõhustumine
Tuumalõhustumine tuumareaktsioonina. Aeglane neutron neeldub uraan-235 tuumas, mis seejärel jaguneb kaheks kergemaks elemendiks (tuumalõhustumise jääkproduktiks) ja vabadeks neutroniteks Tuumalõhustumine ehk tuumafissioon on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks.
Uus!!: Aatomituum ja Tuumalõhustumine · Näe rohkem »
Tuumamagnetresonants
alt.
Uus!!: Aatomituum ja Tuumamagnetresonants · Näe rohkem »
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia (lühend TMR-spektroskoopia) on raadiosagedusdiapasoonis töötav spektroskoopia liik, mille puhul spektri saamiseks rakendatakse tugevasse püsimagnetvälja (4...24 T) viidud aine aatomituumade ergastamist ja sellele järgneva kiirguse registreerimist.
Uus!!: Aatomituum ja Tuumamagnetresonantsspektroskoopia · Näe rohkem »
Tuumapomm
Aatomipommi plahvatusel tekkinud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis kerkis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele USA 1950. aastate animatsioon, mis õpetab lapsi tuumapommirünnaku korral varjuma Tuumapomm ehk aatomipomm on sõjanduses kasutatav suure plahvatusjõuga lennukilt heidetav lõhkekeha ehk pomm, mille plahvatamisel tuumaenergia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel või kergete aatomituumade liitumisel (H-pomm).
Uus!!: Aatomituum ja Tuumapomm · Näe rohkem »
Tuumareaktor
Tuumareaktor ehk aatomireaktor on seade, milles teostatakse tuumareaktsiooni – aatomituumade lõhustumise juhitavat ahelreaktsiooni.
Uus!!: Aatomituum ja Tuumareaktor · Näe rohkem »
Tuumareaktsioon
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Uus!!: Aatomituum ja Tuumareaktsioon · Näe rohkem »
Tuumasüntees
Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.
Uus!!: Aatomituum ja Tuumasüntees · Näe rohkem »
Tuumkütus
Tuumkütus ehk aatomkütus (kõnekeeles ka tuumakütus) on materjal, mida kasutatakse tuumareaktorites energia tootmiseks.
Uus!!: Aatomituum ja Tuumkütus · Näe rohkem »
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Uus!!: Aatomituum ja Uraan · Näe rohkem »
Vaba elektron
Vaba elektron on elektron, mis lisaenergia tõttu on lahkunud aatomituuma mõju piirkonnast ja saab liikuda aatomitevahelises ruumis.
Uus!!: Aatomituum ja Vaba elektron · Näe rohkem »
Vaheosakesed
Vaheosakesed (ka vahebosonid, kalibratsiooniosakesed, kalibratsioonibosonid; inglise gauge bosons) on fundamentaalse jõu vahendajad.
Uus!!: Aatomituum ja Vaheosakesed · Näe rohkem »
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Uus!!: Aatomituum ja Väärisgaasid · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Aatomituum ja Vesinik · Näe rohkem »
Vesinikioon
Vesinikiooni kolm isotoopi Vesinikioon on termin, millega tähistatakse vesiniku kõikvõimalikke ioone.
Uus!!: Aatomituum ja Vesinikioon · Näe rohkem »
Vesiniku isotoobid
Vesiniku kõige stabiilsemad isotoobid: prootium, deuteerium ja triitium Vesiniku isotoopideks nimetatakse tema teisendeid, mille aatomid koosnevad ühest prootonist ja ühest elektronist, kuid aatomituumad sisaldavad erineva arvu neutroneid.
Uus!!: Aatomituum ja Vesiniku isotoobid · Näe rohkem »
Vismut
Monokristalse vismuti lahustumisel tekivad iseloomulikud kolmnurksed struktuurid. Optilise mikroskoobiga tehtud pilt, tumeväli kontrast ja pildi mõõde on 157 mikromeetrit. Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 ja sümboliga Bi.
Uus!!: Aatomituum ja Vismut · Näe rohkem »
Z
Z (z) ehk zett on ladina tähestiku viimane (26. täht).
Uus!!: Aatomituum ja Z · Näe rohkem »
Zeemani efekt
Zeemani efekt on saanud nimetuse hollandi teadlase Pieter Zeemani (1865–1943) järgi, kes 1896.
Uus!!: Aatomituum ja Zeemani efekt · Näe rohkem »
