Sisukord
268 suhted: Abel (Taani kuningas), Absolutism, Agnes (Taani kuninganna), Alam-Reini-Vestfaali ringkond, Alam-Saksi ringkond, Alam-Sileesia, Albrecht (Mainz), Albrecht Achilles, Albrecht Christoph Finck von Finckenstein, Albrecht I, Albrecht II, Albrecht II (Brandenburg), Albrecht III (Brandenburg), Albrecht Karu, Albrecht Karu orden, Albrecht V (Mecklenburg), Albrecht VII (Mecklenburgi hertsog), Albrecht von Hohenzollern, Aleksander IV (paavst), Altmark, Amt Neuhaus, Anna Katharina, Askania dünastia, Austria pärilussõda, Ļaudona piiskopilinnus, Ülem-Geldern, Ülem-Saksi ringkond, Ballenstedt, Barnim I (Pommeri), Barnim III (Pommeri), Barnim IX, Barnim VII (Pommeri), Bayreuthi vürstkond, Berliin, Berliini juutide põletamise ohvrite mälestuskivi, Berliini loss, Berliini Maarja kirik, Berliini vapp, Bernhard III (Saksi), Blankenburgi krahvkond, Bogislaw II (Pommeri), Bogislaw IV (Pommeri), Bogislaw X (Pommeri), Brandenburg, Brandenburg-Preisimaa, Brandenburgi mark, Brandenburgi piiskopkond, Brandenburgi värav, Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond, Carl Gustaf Wrangel, ... Laienda indeks (218 rohkem) »
Abel (Taani kuningas)
Kuningas Abel Abel (1218 – 29. juuni 1252) oli Schleswigi hertsog aastail 1232–1250 ja Taani kuningas aastail 1250–1252.
Vaata Brandenburgi mark ja Abel (Taani kuningas)
Absolutism
Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Vaata Brandenburgi mark ja Absolutism
Agnes (Taani kuninganna)
Agnes (umbes 1257 – 29. september 1304) oli Taani kuninganna (Erik Klippingi abikaasa) aastail 1273–1286.
Vaata Brandenburgi mark ja Agnes (Taani kuninganna)
Alam-Reini-Vestfaali ringkond
Alam-Reini-Vestfaali ringkond 16. sajandi algul Alam-Reini-Vestfaali ringkonna ajalooline kaart aastast 1710, Peter Schenk Vanem Alam-Reini-Vestfaali ringkond (saksa Niederrheinisch-Westfälischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond.
Vaata Brandenburgi mark ja Alam-Reini-Vestfaali ringkond
Alam-Saksi ringkond
Alam-Saksi ringkond 16. sajandi algul Alam-Saksi ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond.
Vaata Brandenburgi mark ja Alam-Saksi ringkond
Alam-Sileesia
Sileesia vapp,Hugo Ströhl (1851–1919) Alam-Sileesia (poola Dolny Śląsk; tšehhi Dolní Slezsko; ladina Silesia Inferior; saksa Niederschlesien; sileesia saksa: Niederschläsing; sileesia Dolny Ślůnsk) on ajaloolise ja geograafilise Sileesia piirkonna loodeosa; Ülem-Sileesia on kagus.
Vaata Brandenburgi mark ja Alam-Sileesia
Albrecht (Mainz)
Albrecht Lucas Cranach vanema maalil Albrecht von Brandenburg ehk Albrecht von Hohenzollern (28. juuni 1490 Cölln, Brandenburg – 24. september 1545 Martinsburg, Mainz) oli Mainzi peapiiskop ja kuurvürst, samaaegselt ka Magdeburgi peapiiskop (Albrecht IV), Halberstadti piiskopkonna administraator, Saksamaa priimas ja kardinal.
Vaata Brandenburgi mark ja Albrecht (Mainz)
Albrecht Achilles
St. Gumbertus (1484) Albrecht III (9. november 1414 – 11. märts 1486) oli Brandenburgi kuurvürst 1471.
Vaata Brandenburgi mark ja Albrecht Achilles
Albrecht Christoph Finck von Finckenstein
Albrecht Christoph Finck von Finckenstein (suri oktoobris 1660 Saberaus, Ida-Preisimaal) oli Brandenburgi aadlik, õukondlane ja ametnik.
Vaata Brandenburgi mark ja Albrecht Christoph Finck von Finckenstein
Albrecht I
Albrecht I ja Albrechti nime on kandnud mitu valitsejat.
Vaata Brandenburgi mark ja Albrecht I
Albrecht II
Albrecht II nime on kandnud mitu valitsejat.
Vaata Brandenburgi mark ja Albrecht II
Albrecht II (Brandenburg)
Monument Siegesalleel Berliinis, 1898 Albrecht II (u. 1177 – 25. veebruar 1220) oli Askania dünastia liige.
Vaata Brandenburgi mark ja Albrecht II (Brandenburg)
Albrecht III (Brandenburg)
Albrecht III (u.1250 – 19. novembri ja 4. detsembri vahel 1300) oli Brandenburgi markkrahv.
Vaata Brandenburgi mark ja Albrecht III (Brandenburg)
Albrecht Karu
Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli aastatel 1138–1142 Saksimaa hertsog ja aastast 1157 kuni surmani esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg).
Vaata Brandenburgi mark ja Albrecht Karu
Albrecht Karu orden
Albrecht Karu orden, õigemini Albrecht Karu Kojaorden (saksa keeles Hausorden Albrechts des Bären) on 1836.
Vaata Brandenburgi mark ja Albrecht Karu orden
Albrecht V (Mecklenburg)
Albrecht V (paremal) koos oma isaga Albrecht V (1397 – 1. juuni / 6. detsember 1423) oli Mecklenburgi hertsog 1412.
Vaata Brandenburgi mark ja Albrecht V (Mecklenburg)
Albrecht VII (Mecklenburgi hertsog)
Albrecht VII Albrecht VII, ka Albrecht Ilus (Albrecht der Schöne; 25. juuli 1486 – 7. jaanuar 1547) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1503–1547.
Vaata Brandenburgi mark ja Albrecht VII (Mecklenburgi hertsog)
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Vaata Brandenburgi mark ja Albrecht von Hohenzollern
Aleksander IV (paavst)
Aleksander IV, ladinapäraselt Alexander IV (Rinaldo Conti di Segni või Rinaldo dei Conti di Segni või Rinaldo Conti, ka Rinaldo da Jenne, Raynaldus või Orlando; 1185 – 25. mai 1261) oli paavst 1254–1261.
Vaata Brandenburgi mark ja Aleksander IV (paavst)
Altmark
Altmark Schernikaus Altmark on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmab Saksi-Anhalti põhjapoolset kolmandikku.
Vaata Brandenburgi mark ja Altmark
Amt Neuhaus
Õhuvaade külakeskusele Amt Neuhaus on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Lüneburgi kreisis.
Vaata Brandenburgi mark ja Amt Neuhaus
Anna Katharina
Anna Katharina Brandenburgi Anna Katharina (taanipäraselt Anna Cathrine, 26. juuni 1575 Halle – 8. aprill 1612 Kopenhaagen) oli Taani ja Norra kuninga Christian IV abikaasa.
Vaata Brandenburgi mark ja Anna Katharina
Askania dünastia
Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.
Vaata Brandenburgi mark ja Askania dünastia
Austria pärilussõda
Austria pärilussõda (1740–1748) kaasas enamiku Euroopa riikidest lahendama küsimust, kas Maria Theresia sobib Habsburgide valduste pärijaks.
Vaata Brandenburgi mark ja Austria pärilussõda
Ļaudona piiskopilinnus
Ļaudona piiskopilinnus (eesti Laudoni, saksa Laudon, Laudohn, läti nimekuju 1926. aastani Liograde, Lijogrāde, vene Левдань) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud piiskopilinnus, mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Madona piirkonnas (Madonas novads), Laudoni vallas (Ļaudonas pagasts), Ļaudona asulas, Svētupe (Laudohne) jõe vasakkaldal, selle jõe kääru poolt moodustatud poolsaarel, u 400 meetrit Svētupe suubumisest lõuna pool voolavasse Aiviekste (Ewst) jõkke.
Vaata Brandenburgi mark ja Ļaudona piiskopilinnus
Ülem-Geldern
Gelderni hertsogkond aastal 1477: Ülem-Geldern on väiksem lõunapoolne osa. Ülem-Geldern või Hispaania Geldern oli üks neljast veerandist keiserlikus Gelderni hertsogkonnas.
Vaata Brandenburgi mark ja Ülem-Geldern
Ülem-Saksi ringkond
Ülem-Saksi ringkond 16. sajandi lõpul Ülem-Saksi ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond, loodi aastal 1512.
Vaata Brandenburgi mark ja Ülem-Saksi ringkond
Ballenstedt
Ballenstedt umbes aastal 1900 Vapp Ballenstedti paiknemine Harzi kreisis Ballenstedt on linn Saksamaal Saksi-Anhaltis Harzi kreisis.
Vaata Brandenburgi mark ja Ballenstedt
Barnim I (Pommeri)
Barnim I, Pommeri hertsog Barnim I Hea (u 1217/1219 – 13. november 1278) Greifide dünastiast oli Pommeri hertsog (ducis Slauorum et Cassubie) 1220.
Vaata Brandenburgi mark ja Barnim I (Pommeri)
Barnim III (Pommeri)
Barnim III haud, Pommeri hertsogite loss Szczecinis (Stettin) Barnim III (u. 1300 - 14. august 1368) oli Pommeri hertsog Greifide dünastiast.
Vaata Brandenburgi mark ja Barnim III (Pommeri)
Barnim IX
Barnim IX von Pommern-Stettin Barnim IX (2. detsember 1501 – 2. november 1573) oli Pommeri hertsog 1523–1569.
Vaata Brandenburgi mark ja Barnim IX
Barnim VII (Pommeri)
Barnim VII (1390 – 22. september 1450) oli Pommeri hertsogi Barnim VI poeg.
Vaata Brandenburgi mark ja Barnim VII (Pommeri)
Bayreuthi vürstkond
Bayreuthi vürstkond (saksa Fürstentum Bayreuth) või Brandenburg-Bayreuthi markkrahvkond (Markgraftum Brandenburg-Bayreuth) oli vahetult keisrile alluv Saksa-Rooma riigi territoorium, mida valitses Hohenzollerni dünastia Frangimaa haru.
Vaata Brandenburgi mark ja Bayreuthi vürstkond
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Vaata Brandenburgi mark ja Berliin
Berliini juutide põletamise ohvrite mälestuskivi
Mälestuskivi Tahvel mälestuskivil Mälestuskivi Berliini 1510.
Vaata Brandenburgi mark ja Berliini juutide põletamise ohvrite mälestuskivi
Berliini loss
Berliini loss (saksa keeles Berliner Schloss, ametlikult Königliches Schloss 'kuninglik loss') on hoone Berliinis Spreeinselil.
Vaata Brandenburgi mark ja Berliini loss
Berliini Maarja kirik
Berliini Maarja kirik (saksa St. Marienkirche, Marienkirche) on kirik Beriini südalinnas.
Vaata Brandenburgi mark ja Berliini Maarja kirik
Berliini vapp
pisi Berliini vapp on Berliini kui Saksamaa liidumaa maavapp.
Vaata Brandenburgi mark ja Berliini vapp
Bernhard III (Saksi)
Balthasar Menciuse (Menz) puulõige aastast 1596, Bernhard hoiab oma vappi. Pealiskiri: ''Churfürst Bernhard'' (s.o. Kuurvürst Bernhard) Bernhard (u 1140 – 2. veebruar 1212) oli Askania dünastiast Saksa vürst, Anhalti ja Ballenstedti krahv ning Bernburgi isand tema isapoolse pärandi kaudu.
Vaata Brandenburgi mark ja Bernhard III (Saksi)
Blankenburgi krahvkond
Blankenburgi krahvkond (saksa: Grafschaft Blankenburg) oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Vaata Brandenburgi mark ja Blankenburgi krahvkond
Bogislaw II (Pommeri)
Bogislaw II (u. 1177 - 23. jaanuar 1220) oli Pommeri-Stettini hertsog 1187.
Vaata Brandenburgi mark ja Bogislaw II (Pommeri)
Bogislaw IV (Pommeri)
Bogislaw IV (suri 19. veebruaril 1309 või 24. veebruaril 1309) Pommeri dünastiast oli Pommeri hertsog kolmkümmend aastat.
Vaata Brandenburgi mark ja Bogislaw IV (Pommeri)
Bogislaw X (Pommeri)
Bogislaw X Bogislaw X Suur (3. juuni 1454 – 5. oktoober 1523) oli Pommeri hertsog 1474.
Vaata Brandenburgi mark ja Bogislaw X (Pommeri)
Brandenburg
Brandenburg on Saksamaa liidumaa.
Vaata Brandenburgi mark ja Brandenburg
Brandenburg-Preisimaa
Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.
Vaata Brandenburgi mark ja Brandenburg-Preisimaa
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Vaata Brandenburgi mark ja Brandenburgi mark
Brandenburgi piiskopkond
Brandenburgi piiskopkond (ladina: Episcopatus Brandenburgensis või Dioecesis Brandenburgensis) oli katoliku piiskopkond, mille Saksamaa kuningas Otto I rajas aastal 948 Marca Geronis (Saksi Idamark) territooriumil Elbe jõest idas.
Vaata Brandenburgi mark ja Brandenburgi piiskopkond
Brandenburgi värav
Brandenburgi värav 2005. aastal Kvadriiga Brandenburgi väraval Brandenburgi värav (saksa keeles Brandenburger Tor) on võiduvärav Saksamaa Liitvabariigi pealinna Berliini keskses Mitte rajoonis Dorotheenstadti linnaosas Pariisi väljakul.
Vaata Brandenburgi mark ja Brandenburgi värav
Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond
Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond (mitteametlikult Hannoveri kuurvürstkond;, kõnekeeles Kurfürstentum Hannover või lihtsalt Kurhannover) oli Saksa-Rooma riigi üheksas kuurvürstkond.
Vaata Brandenburgi mark ja Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond
Carl Gustaf Wrangel
'''Carl Gustaf Wrangel''', Matthäus Meriani maal, 1662 '''Carl Gustaf Wrangel''', David Klöcker Ehrenstrahli maal, 1652 Krahv Carl Gustaf Wrangel af Salmis (23. detsember 1613 Uppsala lähedal – 25. juuni 1676 Rügen) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane.
Vaata Brandenburgi mark ja Carl Gustaf Wrangel
Christian Friedrich Neue
Christian Friedrich Neue, 1838 Christian Friedrich Neue (19. detsember 1799 (teistel andmetel 26. oktoober 1798) Spandau, Brandenburgi mark – 26. juuli (vkj 14. juuli) 1886 Stuttgart, Württembergi kuningriik) oli Saksamaalt pärit Eesti klassikaline filoloog.
Vaata Brandenburgi mark ja Christian Friedrich Neue
Christian Kelch
Christian Kelch (15. detsember (vkj 5. detsember) 1657 Greifenhagen, Pommeri – 2. detsember 1710 Tallinn) oli saksa päritolu Eestimaa pastor ja kroonik.
Vaata Brandenburgi mark ja Christian Kelch
Christoffer II
Christoffer II. Christoffer II (29. september 1276 – 2. august 1332) oli Taani kuningas ja Eestimaa hertsog aastail 1320–1326 ja 1329–1332.
Vaata Brandenburgi mark ja Christoffer II
Clemens XI
Clemens XI (Giovanni Francesco Albani või Gianfrancesco Albani; 23. juuli 1649 – 19. märts 1721) oli paavst 1700–1721.
Vaata Brandenburgi mark ja Clemens XI
Cube (aadlisuguvõsa)
Cube oli Saksamaalt Brandenburgi markist pärit Saaremaa ja Eestimaa aadlisuguvõsa.
Vaata Brandenburgi mark ja Cube (aadlisuguvõsa)
Dannenbergi krahvkond
Dannenbergi krahvkond (saksa: Grafschaft Dannenberg) oli lään Saksimaa hertsogiriigis.
Vaata Brandenburgi mark ja Dannenbergi krahvkond
Emil Lask
Emil Lask (25. september 1875 Wadowice, Galiitsia – 26. mai 1915 Turza Mała, Galiitsia) oli juudi päritolu saksa filosoof uuskantiaanluse Badeni koolkonnast.
Vaata Brandenburgi mark ja Emil Lask
Endiste riikide loend
Ajaloolised riigid on riigid ja iseseisvad territooriumid, mida enam iseseisvatena ei eksisteeri või mis on mingil muul moel kadunud.
Vaata Brandenburgi mark ja Endiste riikide loend
Erich II (Pommeri)
Erich II, Pommeri hertsog Erich II (1418. ja 1425. aasta vahel – 5. juuli 1474) oli Pommeri dünastia (ka Greifide koja) liige ja Pommeri-Wolgasti hertsog aastatel 1457–1474.
Vaata Brandenburgi mark ja Erich II (Pommeri)
Frederik I
Frederik I Frederik I (7. oktoober 1471 Haderslevhus – 10. aprill 1533 Gottorp) oli Taani ja Norra kuningas aastatel 1523–1533.
Vaata Brandenburgi mark ja Frederik I
Friedrich I (Brandenburg)
Friedrich I Friedrich (21. september 1371 – 20. september 1440) oli viimane Nürnbergi linnusekrahv aastatel 1397–1427 (Friedrich VI), Brandenburg-Ansbachi markkrahv aastast 1398, Brandenburg-Kulmbachi markkrahv aastast 1420 ja Brandenburgi kuurvürst (Friedrich I) aastast 1415 kuni oma surmani.
Vaata Brandenburgi mark ja Friedrich I (Brandenburg)
Friedrich I (Preisimaa)
Friedrich I Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III; 11. juuli 1657 Königsberg – 25. veebruar 1713 Berliin) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas 1701.
Vaata Brandenburgi mark ja Friedrich I (Preisimaa)
Friedrich II
Friedrich II-nimelisi valitsejaid on olnud mitu.
Vaata Brandenburgi mark ja Friedrich II
Friedrich II (Brandenburg)
Friedrich II 16. või 17. sajandi kujutluses Friedrich II (19. november 1413 – 10. veebruar 1471), hüüdnimega "Raudne" (der Eiserne) ja mõnikord "Raudhammas" (Eisenzahn), oli Brandenburgi markkrahvkonna kuurvürst 1440.
Vaata Brandenburgi mark ja Friedrich II (Brandenburg)
Friedrich II (Brandenburg-Ansbach)
Friedrich II Heilbronni kiriku kolmekuningaaltaril (15. sajandi lõpp) Friedrich II (ka Friedrich der Ältere (Friedrich vanem); 8. mai 1460 Ansbach – 4. aprill 1536 sealsamas) oli Brandenburg-Ansbachi markkrahv 1486–1515 ning Brandenburg-Kulmbachi markkrahv 1495–1515.
Vaata Brandenburgi mark ja Friedrich II (Brandenburg-Ansbach)
Friedrich III
Friedrich III nimelisi valitsejaid oli mitu.
Vaata Brandenburgi mark ja Friedrich III
Friedrich Kasimir Kettler
Friedrich Kasimir Kettler (6. juuli 1650 Miitavi – 22. jaanuar 1698 Miitavi) oli Kuramaa hertsog aastatel 1682–1698.
Vaata Brandenburgi mark ja Friedrich Kasimir Kettler
Friedrich Suur
Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.
Vaata Brandenburgi mark ja Friedrich Suur
Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)
Friedrich Wilhelm I Friedrich Wilhelm I ehk Suur Kuurvürst (16. veebruar 1620 Berliin – 29. aprill 1688) oli Hohenzollernite dünastiasse kuuluv Brandenburg-Preisimaa valitseja, Brandenburgi kuurvürst ja Preisimaa hertsog alates 1640 kuni surmani.
Vaata Brandenburgi mark ja Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)
Georg (Brandenburg-Ansbach)
Markkrahv Georg Georg, ka Georg Vaga, (saksa Georg der Fromme või Georg von Brandenburg-Ansbach; 4. märts 1484 – 27. detsember 1543) oli Ansbachi markkrahv 1515–1543 ja Bayreuthi asevalitseja 1527–1541.
Vaata Brandenburgi mark ja Georg (Brandenburg-Ansbach)
Georg Wilhelm (Brandenburg)
Georg Wilhelmi portree, Mathias Czwiczek, u. 1635 Georg Wilhelm (13. november 1595 – 1. detsember 1640) Hohenzollernite dünastiast oli Brandenburgi markkrahv ja kuurvürst ning Preisimaa hertsog 1619.
Vaata Brandenburgi mark ja Georg Wilhelm (Brandenburg)
Gero
14. sajandi Gerot kujutav seinamaal kirikus, mille ta Gernrodes asutas Gero I (u 900 – 20. mai 965), Suureks kutsutu (ladina: magnus), valitses algselt tagasihoidlikku marki keskusega Merseburgis praeguse Saksamaa Saksi-Anhalti liidumaa lõunaosas, mille ta laiendas tohutuks omanimeliseks territooriumiks: marca Geronis.
Vaata Brandenburgi mark ja Gero
Giacomo Meyerbeer
"Giacomo Meyerbeer 1847". Josef Kriehuberi litograafia Giacomo Meyerbeer (tegelikult Jakob Liebmann Meyer Beer; 5. september 1791 Tasdorf, Brandenburgi mark – 2. mai 1864 Pariis) oli juudi päritolu saksa-prantsuse pianist, helilooja ja dirigent.
Vaata Brandenburgi mark ja Giacomo Meyerbeer
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Vaata Brandenburgi mark ja Gustav II Adolf
Halberstadti vürstkond
Vapp Halberstadti vürstkond (saksa keeles Fürstentum Halberstadt) oli Saksa-Rooma riigi osariik, mida valitses Brandenburg-Preisimaa.
Vaata Brandenburgi mark ja Halberstadti vürstkond
Hans Schlitte
Hans Schlitte (surnud umbes 1557 arvatavasti Itaalias) oli Goslarist pärinev kaupmees, kes 1540. aastate lõpus ja 1550. aastatel tegutses Saksamaal Vene tsaari Ivan IV agendina, püüdes talle värvata lääne eksperte sõjanduse, arhitektuuri ja kunstide alal.
Vaata Brandenburgi mark ja Hans Schlitte
Hedwig von Ballenstedt
17. sajandi kujutis Hedwig von Ballenstedt (u 1140 – märtsi lõpp 1203), Askania dünastia liige, oli Meißeni markkrahvinna aastatel 1156–1190 seoses abieluga markkrahv Otto II-ga.
Vaata Brandenburgi mark ja Hedwig von Ballenstedt
Heinrich I (Brandenburg)
Heinrich I (hüüdnimega Heinrich Maata; 21. märts 1256 – 14 veebruar 1318) oli Askania dünastia liige ning Brandenburg-Stendali ja Landsbergi markkrahv.
Vaata Brandenburgi mark ja Heinrich I (Brandenburg)
Heinrich II (Brandenburg)
Heinrich II, hüüdnimega Heinrich Noorem või Heinrich Laps (Heinrich das Kind; u1308 – juuli 1320) oli viimane Askania dünastiast Brandenburgi markkrahv.
Vaata Brandenburgi mark ja Heinrich II (Brandenburg)
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Vaata Brandenburgi mark ja Heinrich Lõvi
Henrik Horn (1618–1693)
Henrik Horn Henrik Horn af Marienborg (ka Henrik Henriksson Horn; 22. mai 1618 Stockholm – 22. veebruar 1693 Stade, Bremen-Verden) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, Aluliina vabahärra ja Läänemaa Ridala kihelkonna Võnnu mõisa pärushärra.
Vaata Brandenburgi mark ja Henrik Horn (1618–1693)
Hermann (Brandenburg)
Hermann, Brandenburg-Salzwedeli markkrahv, Antoni Boys Hermann, ka Hermann Pikk (u 1275 – 1. veebruar 1308), Askania dünastia liige, oli Brandenburgi markkrahv ja Brandenburgi kaasvalitseja koos oma nõo Otto IV-ga.
Vaata Brandenburgi mark ja Hermann (Brandenburg)
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Vaata Brandenburgi mark ja Hohenzollernid
Honorius IV
Honorius IV (Giacomo Savelli, 1210 ? – 3. aprill 1287) oli paavst 1285–1287.
Vaata Brandenburgi mark ja Honorius IV
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Vaata Brandenburgi mark ja Ida-Preisimaa
Itaalia sõda (1542–1546)
Itaalia sõda (1542–1546, ka François I ja Karl V neljas sõda) oli 16. sajandi Itaalia sõdadest eelviimane.
Vaata Brandenburgi mark ja Itaalia sõda (1542–1546)
Jakob Helwig
Jakob Helwig (ladina keeles Jacobus Helwigius; 1631 Pritzwalk, Mark Brandenburg – 19. jaanuar 1684 Tallinn) oli Eestimaa piiskop.
Vaata Brandenburgi mark ja Jakob Helwig
Jakob Kettler
Jakob Kettler Jakob Kettler (28. oktoober 1610 – 1. jaanuar 1682 Miitavi, Kuramaa) oli Kuramaa hertsog aastatel 1642–1682.
Vaata Brandenburgi mark ja Jakob Kettler
Jülich-Kleve-Bergi ühendatud hertsogkonnad
Jülich-Kleve-Bergi kaart, sealhulgas Gelderland provints (umbes 1540) Jülich-Kleve-Berg oli kahe endise territooriumi nimi piki tänapäeva Saksa Nordrhein-Westfaleni liidumaa ja tänapäeva Hollandi Gelderlandi provintsi piiri.
Vaata Brandenburgi mark ja Jülich-Kleve-Bergi ühendatud hertsogkonnad
Jülichi hertsogkond
Jülichi hertsogkond (saksa Herzogtum Jülich; hollandi Hertogdom Gulik; prantsuse Duché de Juliers) moodustas 11.–18.
Vaata Brandenburgi mark ja Jülichi hertsogkond
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.
Vaata Brandenburgi mark ja Jüriöö ülestõus
Jüterbog
Vaade külale Püha Nikolause kiriku tornist Vapp Jüterbogi paiknemine Teltow-Flämingi kreisis Jüterbog on ajalooline küla Kirde-Saksamaal Brandenburgis Teltow-Flämingi kreisis.
Vaata Brandenburgi mark ja Jüterbog
Joachim Friedrich (Brandenburg)
Joachim Friedrich, Brandenburgi kuurvürst: Johann Bussemacheri tehtud portree Joachim Friedrich (27. jaanuar 1546 – 18. juuli 1608) Hohenzollernite dünastiast oli Brandenburgi kuurvürst 1598.
Vaata Brandenburgi mark ja Joachim Friedrich (Brandenburg)
Joachim I
Joachim I Nestor Joachim I Nestor (21. veebruar 1484 Cölln – 11. juuli 1535 Stendal) oli aastatel 1499–1535 Brandenburgi kuurvürst.
Vaata Brandenburgi mark ja Joachim I
Joachim II
Joachim II Hector (13. jaanuar 1505 – 3. jaanuar 1571) oli Brandenburgi kuurvürst aastatel 1535–1571.
Vaata Brandenburgi mark ja Joachim II
Jobst Brandenburgist
Jobst Brandenburgist Jobst Brandenburgist ehk Jodokus (1351 – 18. jaanuar 1411) oli Määrimaa markkrahv ja Brandenburgi kuurvürst ning valiti 1410 Saksa kuningaks.
Vaata Brandenburgi mark ja Jobst Brandenburgist
Jodokus Hoenstein
Jodokus Hoenstein (ka Jodocus Hogenstein; surnud 17. jaanuaril 1471) oli Saare-Lääne piiskop 1458–1471.
Vaata Brandenburgi mark ja Jodokus Hoenstein
Johann (Brandenburg-Kulmbach)
Johann, hüüdnimega Alkeemik (Johann der Alchimist; 1406 – 16. november 1464), oli Brandenburg-Kulmbachi markkrahv ja rahuarmastav Brandenburgi markkrahv pärast oma isa Friedrich I tagasiastumist, esimene Hohenzollernite dünastia liige Brandenburgi valitsemas.
Vaata Brandenburgi mark ja Johann (Brandenburg-Kulmbach)
Johann Albrecht I
Johann Albrecht I Johann Albrecht I (ka Hans Albrecht; 23. detsember 1525 Güstrow – 12. veebruar 1576 Schwerin) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1547–1576.
Vaata Brandenburgi mark ja Johann Albrecht I
Johann Blankenfeld
Johann Blankenfeld 16. sajandist pärineval pildil Johann Blankenfeld (ka Johannes Blankenfeld, Blankenfelde; 1470. aastad Berliin – 9. september 1527 Torquemada) oli saksa päritolu Saksa ordu ning Vana-Liivimaa usutegelane, ametnik ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop.
Vaata Brandenburgi mark ja Johann Blankenfeld
Johann Christoph Schmidt
Johann Christoph Schmidt (1705 Alsleben, Bernburgi maakond, Brandenburg – 1775 Otepää) oli Eesti vaimulik.
Vaata Brandenburgi mark ja Johann Christoph Schmidt
Johann Cicero
Johann Cicero Johann II (2. august 1455 – 9. jaanuar 1499) oli Brandenburgi kuurvürst 1486.
Vaata Brandenburgi mark ja Johann Cicero
Johann Georg
Johann Georg, Brandenburgi kuurvürst (õli lõuendil, Lucas Cranach noorem, 1564) Johann Georg ja tema teine naine Sabina von Ansbach Johann Georg (11. september 1525 – 8. jaanuar 1598) oli Brandenburgi kuurvürst (1571–1598) ja Preisimaa hertsog.
Vaata Brandenburgi mark ja Johann Georg
Johann I (Brandenburg)
Johann I (istuv) ja tema venna Otto III monument Siegesalleel Berliinis, Max Baumbach Johann I (u. 1213 – 4. aprill 1266) oli 1220.
Vaata Brandenburgi mark ja Johann I (Brandenburg)
Johann II (Brandenburg)
Chorini kloostrist, 1280/1290 Johann II (1237 – 10. september 1281) oli Brandenburgi kaasvalitseja koos oma venna Otto "Noolega" 1266.
Vaata Brandenburgi mark ja Johann II (Brandenburg)
Johann III (Brandenburg)
Johann III pitser Johann III, hüüdnimega Johann Prahast (1244–1268) oli markkrahv Otto III ja tema naise Božena Česká vanem poeg.
Vaata Brandenburgi mark ja Johann III (Brandenburg)
Johann Sigismund (Brandenburg)
Johann Sigismund (8. november 1572 – 23. detsember 1619) oli Hohenzollernite dünastiast Brandenburgi kuurvürst.
Vaata Brandenburgi mark ja Johann Sigismund (Brandenburg)
Johann V (Brandenburg)
Johann V, hüüdnimega "Hiilgav" (ladina keeles: Illustris) (1302 – 26. märts 1317), oli Brandenburgi markkrahv ja kaasvalitseja 1308.
Vaata Brandenburgi mark ja Johann V (Brandenburg)
Johannes II (Saare-Lääne piiskop)
Johannes II Creul (ka Johann Creul, Krowel, Krouwel, Crowel, end nimetas Johannes Crewl, umbes 1400 Gdańsk – surnud millalgi ajavahemikul 20. veebruarist 1456 7. märtsini 1457) oli Saare-Lääne piiskop 1439–1457.
Vaata Brandenburgi mark ja Johannes II (Saare-Lääne piiskop)
Kalisz Pomorski
Kalisz Pomorski Jumalaema kirik Kalisz Pomorski (saksa keeles Kallies) on linn Poolas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas Drawsko Pomorskie maakonnas, Kalisz Pomorski valla halduskeskus.
Vaata Brandenburgi mark ja Kalisz Pomorski
Kalnamuiža
Smiltene linnuse varemed Kalnamuiža on küla (vidējciems) Lätis Smiltene piirkonnas, Smiltene valla halduskeskus.
Vaata Brandenburgi mark ja Kalnamuiža
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Vaata Brandenburgi mark ja Karl IV
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Vaata Brandenburgi mark ja Karl V
Kasimir I (Pommeri)
Kasimir I Kasimir I (* pärast 1130 – † 1180. aasta sügisel) oli Pommeri hertsog alates onu Ratibor I surmast 1155./56.
Vaata Brandenburgi mark ja Kasimir I (Pommeri)
Kasimir II (Pommeri)
Kasimir II (poola: Kazimierz II pomorski) (u. 1180 – 1219) oli Pommeri-Demmini hertsog 1187.
Vaata Brandenburgi mark ja Kasimir II (Pommeri)
Kasimir III (Pommeri)
Kasimir III (IV) (1348 – 24. august 1372), Barnim III vanim poeg, oli üks Pommeri-Stettini hertsogitest.
Vaata Brandenburgi mark ja Kasimir III (Pommeri)
Keisririigi ringkonnad
Keisririigi ringkondade kaart aastal 1560. Ringkondadesse mittekuuluvad territooriumid on valged. Keisririigi ringkond (mitmuses Circuli imperii;, mitmuses Reichskreise) oli Saksa-Rooma riigi territooriumide regionaalsete gruppide ühend.
Vaata Brandenburgi mark ja Keisririigi ringkonnad
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Vaata Brandenburgi mark ja Klaipėda
Kleve hertsogkond
Kleve hertsogkond (saksa Herzogtum Kleve; hollandi Hertogdom Kleef) oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Vaata Brandenburgi mark ja Kleve hertsogkond
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Vaata Brandenburgi mark ja Kolmekümneaastane sõda
Kolmeteistkümneaastane sõda (1454–66)
Teutooni ordu (1410) Kolmeteistkümneaastane sõda (saksa Dreizehnjähriger Krieg; poola wojna trzynastoletnia) oli Preisi Liidu, kes oli liidus Poola kuningriigi krooniga, ja Saksa Ordu riigi vaheline konflikt aastatel 1454–1466.
Vaata Brandenburgi mark ja Kolmeteistkümneaastane sõda (1454–66)
Konrad I (Brandenburg)
Konrad I (u.1240–1304) oli Askania dünastia liige ja Brandenburgi kaasvalitseja.
Vaata Brandenburgi mark ja Konrad I (Brandenburg)
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Vaata Brandenburgi mark ja Kristiina
Kuninglik Preisimaa
Preisimaa lipp Preisimaa vapp Kuningliku Preisimaa (heleroosa) kaart Preisimaa juhtide fraktsioon võitis sõltumatuse despootlikust Saksa ordust Poola kuninga sõltlasena, 1454, ''Archiwum Główne Akt Dawnych'' Kuninglik Preisimaa (poola: Prusy Królewskie; saksa: Königlich-Preußen või Preußen Königlichen Anteils, kašuubi: Królewsczé Prësë) või Poola Preisimaa (poola: Prusy Polskie; saksa: Polnisch-Preußen) oli Saksa ordust lahkulöönud territoorium, mis võitis 1466.
Vaata Brandenburgi mark ja Kuninglik Preisimaa
Kuressaare rahuleping
Kuressaare rahuleping oli paavsti poolt Saare-Lääne piiskopiks määratud Johannes Creuli ja Saare-Lääne piiskopkonna kapiitli poolt piiskopiks valitud Ludolf Grove vahel ordu vahendusel paastuaja 2.
Vaata Brandenburgi mark ja Kuressaare rahuleping
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Vaata Brandenburgi mark ja Kuurvürst
Lausitz
Lausitzi asukoht Euroopas Lausitz (ülemsorbi keeles Łužica, alamsorbi keeles Łužyca, Sorbimaa, eesti keeles on käibel ka nimi Lusaatia) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub Saksamaal tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas vastu Poola ja Tšehhimaa piiri.
Vaata Brandenburgi mark ja Lausitz
Lausitzi mark
Vapp (Alam-)Lausitzi mark umbes 1000. aastal Lausitzi mark või markkrahvkond (saksa: Mark(grafschaft) Lausitz) oli Saksa-Rooma riigi idapiirimark polaabidega asustatud maadel.
Vaata Brandenburgi mark ja Lausitzi mark
Lääne-Preisimaa
Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.
Vaata Brandenburgi mark ja Lääne-Preisimaa
Lennart Torstenson
Lennart Torstensson Lennart Torstenson (17. august 1603 Forstena – 7. aprill 1651 Stockholm) oli Rootsi väejuht ja krahv.
Vaata Brandenburgi mark ja Lennart Torstenson
Leo X
Leo X (Giovanni de' Medici; 11. detsember 1475 – 1. detsember 1521) oli paavst aastatel 1513–1521.
Vaata Brandenburgi mark ja Leo X
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Brandenburgi mark ja Liivi sõda
Ludwig Nicolaus von Allart
Ludwig Nicolaus von Allart (Ludwig Nikolaus von Hallard, Ludwig Nicolas Hallart; 12. oktoober 1659 Husum – 27. mai 1727 Valmiermuiža mõis (Wolmarshof) Valmiera lähedal) oli Austria, Venemaa ja Saksimaa sõjaväelane ning Saksimaa kuurvürstiriigi diplomaat, vabahärra.
Vaata Brandenburgi mark ja Ludwig Nicolaus von Allart
Ludwig V
Ludwig V nime all on tuntud.
Vaata Brandenburgi mark ja Ludwig V
Ludwig V (Baieri)
Ludwig V, hüüdnimega Brandenburglane (mai 1315 – 18. september 1361), Wittelsbachi dünastia liige, valitses kui Brandenburgi markkrahv aastatel 1323–1351 ja kui Baieri hertsog 1347.
Vaata Brandenburgi mark ja Ludwig V (Baieri)
Ludwig VI (Baieri)
Ludwig Roomlane (saksa: Ludwig VI der Römer) (7. mai 1328 – 17. mai 1365) oli Wittelsbachi dünastia liige, keiser Ludwig IV Baierist ja tema teise naise Hainaut' krahvinna Margarethe vanem poeg.
Vaata Brandenburgi mark ja Ludwig VI (Baieri)
Magdeburgi hertsogkond
Magdeburgi hertsogkond (saksa: Herzogtum Magdeburg) oli Brandenburgi margi provints aastatel 1680-1701 ja Preisi kuningriigi provints aastatel 1701-1807.
Vaata Brandenburgi mark ja Magdeburgi hertsogkond
Magdeburgi peapiiskopkond
Magdeburgi peapiiskopkond oli katoliiklik peapiiskopkond (969–1552) ja Saksa-Rooma riigi vürstlik peapiiskopkond (1180–1680) keskusega Magdeburgi linnas Elbe jõel.
Vaata Brandenburgi mark ja Magdeburgi peapiiskopkond
Malta ordu
Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta Malta ordu lipp Malta ordu vapp Malta ordu lippMalta ordu vapp deviis: Defensio fidei et obsequium pauperum SuurmeisterMarco Luzzago Liikmeidumbes 13 500 Tekkis1048 Rahaühikscudo Malta ordu on suveräänne katoliiklik ordu (ametlikult Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta 'Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu').
Vaata Brandenburgi mark ja Malta ordu
Maria Eleonora von Brandenburg
Maria Eleonora von Brandenburg (11. november 1599 Königsberg – 18. märts 1655 Stockholm) oli Brandenburgi printsess ja Rootsi kuninga abikaasa.
Vaata Brandenburgi mark ja Maria Eleonora von Brandenburg
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Vaata Brandenburgi mark ja Mark (territoorium)
Marki krahvkond
Marki krahvkond (saksa Grafschaft Mark, prantsuse Comté de La Marck, kõnekeeles tuntud kui Die Mark) oli Saksa-Rooma riigi krahvkond ja territoorium Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas.
Vaata Brandenburgi mark ja Marki krahvkond
Matthias Siegmann
Matthias Siegmann (1607 Altenhaus Magdeburgi lähedal, Brandenburgi mark – 1696 Tallinn) oli Eesti vaimulik.
Vaata Brandenburgi mark ja Matthias Siegmann
Mecklenburg-Schwerini hertsogkond
Lipp Vapp Mecklenburg-Schwerin Mecklenburg-Schwerini hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Mecklenburg-Schwerin) oli aastal 1701 Põhja-Saksamaal loodud hertsogkond, kui Friedrich Wilhelm ja Adolf Friedrich II jagasid Mecklenburgi hertsogkonna Schwerini ja Strelitzi vahel.
Vaata Brandenburgi mark ja Mecklenburg-Schwerini hertsogkond
Mecklenburg-Strelitzi hertsogkond
Lipp Vapp Mecklenburg-Strelitz Mecklenburg-Strelitzi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Mecklenburg-Strelitz) oli hertsogkond Põhja-Saksamaal, mis koosnes ajaloolise Mecklenburgi piirkonna idapoolsest viiendikust, vastates laias laastus tänapäeva Mecklenburg-Strelitzi kreisile (endine Stargardi isandkond), ja läänepoolsest endise Ratzeburgi piiskopkonna eksklaavist tänapäeva Schleswig-Holsteinis.
Vaata Brandenburgi mark ja Mecklenburg-Strelitzi hertsogkond
Meinhard III
Meinhard III (9. veebruar 1344 – 13. jaanuar 1363), Wittelsbachi dünastia liige, oli Ülem-Baieri hertsog ja Tirooli krahv 1361.
Vaata Brandenburgi mark ja Meinhard III
Memeli piirkond
Memelland ja Ida-Preisimaa põhjaosa Memellandi ajalooline lipp aastatel 1919–1924 ja ''de facto'' aastani 1939 Klaipėda piirkonna postmargid aastatest 1920-1925. Ülemine mark on prantsuse mark saksakeelse ületrükiga "MEMEL". Alumised margid on leedu margid, üks leedukeelse ja saksakeelse ületrükiga, teine ilma.
Vaata Brandenburgi mark ja Memeli piirkond
Mestwin II
Mestwini pilt Oliwa kloostris Mestwin II (poola: Mściwój II või Mszczuj II; u 1220 – 25. detsember 1294) oli Samboriidide dünastiast Pomereelia hertsog.
Vaata Brandenburgi mark ja Mestwin II
Mindeni piiskopkond
Ajalooline Mindeni vaade umbes aastast 1647 Mindeni piiskopkond oli katoliiklik piiskopkond (saksa: Bistum Minden) ja riik, Mindeni vürstlik piiskopkond (saksa: Hochstift Minden) Saksa-Rooma riigis.
Vaata Brandenburgi mark ja Mindeni piiskopkond
Moldova vürstiriik
Moldova (moldova: Цара Молдовей, rumeenia: Moldova) on ajalooline piirkond ja endine vürstiriik Ida-Euroopas, mis vastab territooriumile Ida-Karpaatide ja Dnestri jõe vahel.
Vaata Brandenburgi mark ja Moldova vürstiriik
Monarh
Monarh (kreeka keeles μόναρχος.
Vaata Brandenburgi mark ja Monarh
Neumark
Neumark, tuntud ka kui Uus mark (poola: Nowa Marchia) või kui Ida-Brandenburg, oli Brandenburgi margi ja selle järglaste piirkond Odra jõest idas territooriumil, mis sai 1945.
Vaata Brandenburgi mark ja Neumark
Nikolaus Blankenfeld
Nikolaus Blankenfeld (surnud arvatavasti 1522 Roomas) oli Saksa päritolu vaimulik, Tallinna toomdekaan aastatel 1519–1522.
Vaata Brandenburgi mark ja Nikolaus Blankenfeld
Nikolaus I (Werle)
Nikolaus I Nikolaus I (u 1210 – 14. mai 1277) oli Rostocki isand aastatel 1229–1234 ja Werle isand 1234.
Vaata Brandenburgi mark ja Nikolaus I (Werle)
Nordmark
Lausitzi margi) (lõunas) vahel. Põhjamark või Nordmark (saksa: Nordmark) loodi tohutu Marca Geronise jagunemisel 965.
Vaata Brandenburgi mark ja Nordmark
Oliwa rahu
Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.
Vaata Brandenburgi mark ja Oliwa rahu
Ostsiedlung
Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.
Vaata Brandenburgi mark ja Ostsiedlung
Otto (V) (Brandenburg)
Otto V (u 1246–1298), hüüdnimega Otto Pikk, oli markkrahv Otto III poeg ja Brandenburgi margi kaasvalitseja koos oma nõo markkrahv Otto IV-ga.
Vaata Brandenburgi mark ja Otto (V) (Brandenburg)
Otto I
Otto I ja Otto-nimelisi valitsejaid oli mitu.
Vaata Brandenburgi mark ja Otto I
Otto I (Brandenburg)
Otto I monument Berliinis Otto I (u. 1128 – 8. juuli 1184) oli teine Brandenburgi markkrahv, aastast 1170 kuni oma surmani.
Vaata Brandenburgi mark ja Otto I (Brandenburg)
Otto II
Otto II nime all on tuntud mitu valitsejat.
Vaata Brandenburgi mark ja Otto II
Otto II (Brandenburg)
Otto II (pärast 1147 – 4. juuli 1205), hüüdnimega Helde (der Freigiebige), oli kolmas Brandenburgi markkrahv 1184.
Vaata Brandenburgi mark ja Otto II (Brandenburg)
Otto III
Otto III nimelisi valitsejaid oli mitu.
Vaata Brandenburgi mark ja Otto III
Otto III (Brandenburg)
Otto III hüüdnimega Vaga (1215 – 9. oktoober 1267 Brandenburg an der Havelis) oli Brandenburgi markkrahv üheskoos oma vanema venna Johann I-ga kuni Johanni surmani 1266.
Vaata Brandenburgi mark ja Otto III (Brandenburg)
Otto IV
Otto IV nime all on tuntud mitu monarhi.
Vaata Brandenburgi mark ja Otto IV
Otto IV (Brandenburg)
Brandenburgi markkrahv Otto IV, kujutatud ''Codex Manesses'' (u. 1300) Otto IV hüüdnimega Otto Noolega (u. 1238 – 27. november 1308 või 1309) oli Askania dünastiast Brandenburgi markkrahv 1266.
Vaata Brandenburgi mark ja Otto IV (Brandenburg)
Otto V
Otto V nimelisi monarhe on olnud mitu.
Vaata Brandenburgi mark ja Otto V
Otto V (Baieri)
Otto V (u.1346 – 15. november 1379) oli Baieri hertsog ja Brandenburgi kuurvürst kui Otto VII.
Vaata Brandenburgi mark ja Otto V (Baieri)
Otto VI (Brandenburg)
Otto VI, hüüdnimega Otto Lühike (u.1255–1303) oli Askania dünastia liige ja Brandenburgi kaasvalitseja.
Vaata Brandenburgi mark ja Otto VI (Brandenburg)
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31.
Vaata Brandenburgi mark ja Peeter I
Pergamoni muuseum
Pergamoni muuseum Silt sissepääsu juures Pergamoni altar Pergamoni muuseum (saksa keeles Pergamonmuseum) asub Berliinis Spree jõel asuval Muuseumisaarel.
Vaata Brandenburgi mark ja Pergamoni muuseum
Philipp Ludwig (Pfalz-Neuburg)
Philipp Ludwig (2. oktoober 1547 – 22. august 1614) oli Pfalz-Neuburgi hertsog aastatel 1569 kuni 1614.
Vaata Brandenburgi mark ja Philipp Ludwig (Pfalz-Neuburg)
Piltene
Piltene (saksa keeles Pilten, Wensau) on linn Lätis Kurzemes Ventspilsi piirkonnas.
Vaata Brandenburgi mark ja Piltene
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Vaata Brandenburgi mark ja Polaabid
Pomereelia
Pomereelia ja Kulmimaa 19. sajandi lõpus Pomereelia (poola Pomorze Gdańskie, saksa Pommerellen või Pomerellen, inglise Pomerelia) on piirkond endisel Lääne-Preisimaal Pommerist (Pomorze) ida pool, mõnikord on seda loetud ka Pommeri idapoolseimaks osaks.
Vaata Brandenburgi mark ja Pomereelia
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Vaata Brandenburgi mark ja Pommeri
Pommeri hertsogkond
Lipp Vapp (1530–1637) Pommeri viimaste Greifide valitsemise ajal Pommeri hertsogkond (saksa: Herzogtum Pommern, poola: Księstwo Pomorskie, 12. sajand – 1637) oli hertsogkond Pommeris Läänemere lõunakaldal, mida valitsesid Pommeri dünastiast hertsogid (Greifid).
Vaata Brandenburgi mark ja Pommeri hertsogkond
Pommeri hertsogkonnad ja hertsogid
Ajaloolise Pommeri hertsogkonna kaart 17. sajandist See on Pommeri hertsogkondade ja hertsogite loend.
Vaata Brandenburgi mark ja Pommeri hertsogkonnad ja hertsogid
Poola ajalugu
Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.
Vaata Brandenburgi mark ja Poola ajalugu
Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal
Jagelloonide valitsemine Poolas aastatel 1386–1572 ulatus hilisest keskajast varajase uusajani Euroopa ajaloos.
Vaata Brandenburgi mark ja Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal
Poola Piastide ajal
Poola Piastide ajal oli Piastide dünastia valitsemise periood 10.
Vaata Brandenburgi mark ja Poola Piastide ajal
Potsdam
Potsdam on linn Saksamaal, Brandenburgi liidumaa pealinn.
Vaata Brandenburgi mark ja Potsdam
Preisi armee
Hohenfriedbergi lahing – ''Preisi jalaväerünnak, 4. juuni 1745'', Carl Röchling Kuninglik Preisi armee (saksa: Königlich Preußische Armee) teenis kui Preisi kuningriigi armee.
Vaata Brandenburgi mark ja Preisi armee
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Vaata Brandenburgi mark ja Preisi kuningriik
Preisi ristisõda
Preisi ristisõda oli 13.
Vaata Brandenburgi mark ja Preisi ristisõda
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Brandenburgi mark ja Preisimaa
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Vaata Brandenburgi mark ja Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Vaata Brandenburgi mark ja Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa kuningas
Preisimaa kuningas oli Preisimaa kuningriigi valitseja tiitel 1701–1918.
Vaata Brandenburgi mark ja Preisimaa kuningas
Rügeni vürstkond
Rügeni vürstkond (saksa: Fürstentum Rügen) oli aastatel 1168–1325 Taanile kuuluv vürstkond, mis koosnes Rügeni saarest ja külgnevast mandriosast.
Vaata Brandenburgi mark ja Rügeni vürstkond
Reichard
Reichardi suguvõsa aadlivapp Reichard (harvemini ka Reichardt) oli Švaabimaalt Nördlingenist pärit aadlisuguvõsa.
Vaata Brandenburgi mark ja Reichard
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Vaata Brandenburgi mark ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigiseisus
Regensburgi alalise Riigipäeva istekohtade järjestus (1663. aasta gravüür) Saksa-Rooma riigi kaart 1400. aastal Keiserlik osariik või Keiserlik seisus (ladina: Status Imperii; saksa: Reichsstand, mitmuses: Reichsstände) oli Saksa-Rooma riigi osa, millel oli esindatus ja hääleõigus Riigipäeval (Reichstag).
Vaata Brandenburgi mark ja Riigiseisus
Rootsi dominioonid
Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.
Vaata Brandenburgi mark ja Rootsi dominioonid
Rootsi Pommeri
Rootsi Pommeri oli Läänemere rannikul tänase Saksamaa ja Poola territooriumil asunud Rootsi dominioon aastatel 1630–1815.
Vaata Brandenburgi mark ja Rootsi Pommeri
Rootsi-Poola sõda (1626–1629)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629.
Vaata Brandenburgi mark ja Rootsi-Poola sõda (1626–1629)
Rudolf I (Saksa kuningas)
Rudolf von Habsburg. 19. sajandi joonistus Rudolf I Habsburg (Rudolf von Habsburg; 1. mai 1218 Breisgau, Limburgi loss – 15. juuli 1291 Speyer) oli Saksa kuningas 1273.
Vaata Brandenburgi mark ja Rudolf I (Saksa kuningas)
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Brandenburgi mark ja Rzeczpospolita
Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648)
Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) katab Poola ja Leedu ajaloos perioodi enne nende ühisriigi allutamist laastavatele sõdadele 17.
Vaata Brandenburgi mark ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648)
Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764)
Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) katab perioodi Poola ja Leedu suurvürstiriigi ajaloost alates ajast, kui nende ühisriik muutus suures ulatuses 17.
Vaata Brandenburgi mark ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764)
Saare-Lääne vaenus
Saare-Lääne vaenus (ka Saare-Lääne või Läänemaa kodusõda, Saare-Lääne, Läänemaa või Saaremaa tüli; saksa keeles Wieksche Fehde, Öselsche Irrungen, Öselsche Sache) oli konflikt Vana-Liivimaal aastatel 1532–1536.
Vaata Brandenburgi mark ja Saare-Lääne vaenus
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (B)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega B: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Vaata Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (B)
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (H)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega H: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Vaata Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (H)
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (J)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega J: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Vaata Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (J)
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (L)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega L: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Vaata Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (L)
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma riik
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Brandenburgi mark ja Saksamaa
Saksamaa ajalugu
Saksamaa 21. sajandil Saksamaa ajalugu on ülevaade Saksamaa territooriumi ja sakslaste ajaloost.
Vaata Brandenburgi mark ja Saksamaa ajalugu
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Vaata Brandenburgi mark ja Saksamaa kuningriik
Saksi-Lauenburg
Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.
Vaata Brandenburgi mark ja Saksi-Lauenburg
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Vaata Brandenburgi mark ja Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa provints
Saksimaa provints (sks Provinz Sachsen) oli Preisimaa kuningriigi ja hiljem Preisimaa vaba riigi provints aastatel 1816–1945.
Vaata Brandenburgi mark ja Saksimaa provints
Samboriidid
Samboriidid (saksa: Samboriden) või Sobiesławi koda (poola: Sobiesławice) oli valitsev dünastia Pomereelia ajaloolises piirkonnas.
Vaata Brandenburgi mark ja Samboriidid
Samuel Pufendorf
Samuel Pufendorf Samuel Pufendorf (alates 1684 Samuel von Pufendorf, alates 1694 vabahärra; 8. jaanuar 1632 Dorfchemnitz, Saksimaa – 13. oktoober 1694 Berliin) oli saksa filosoof, ajaloolane, majandusteadlane ja poliitik.
Vaata Brandenburgi mark ja Samuel Pufendorf
Schlawe ja Stolpi maad
Schlawe ja Stolp ''Herzogtum Pommern'' (Pomereelia hertsogkonna) osana hertsog Swantopolk II ajal u. 1250;1886, Gustav Droyseni kaart Schlawe ja Stolpi maad (saksa: Länder Schlawe und Stolp) või Słupsk-Sławno maa (poola: Ziemia Słupsko-Sławieńska) on ajalooline piirkond Pommeris, Sławno (Schlawe) ja Słupski (Stolpi) linnade ümber Taga-Pommeris tänapäeva Poolas.
Vaata Brandenburgi mark ja Schlawe ja Stolpi maad
Schmalkaldeni liit
Schmalkaldeni liit ehk Schmalkaldeni liiga (saksa keeles Schmalkaldischer Bund, Schmalkaldische Liga või Liga von Schmalkalden) oli 1531.
Vaata Brandenburgi mark ja Schmalkaldeni liit
Seirijai
Seirijai Seirijai on alev Leedus Lazdijai rajoonis, Seirijai valla halduskeskus.
Vaata Brandenburgi mark ja Seirijai
Sigismund (Saksa-Rooma keiser)
Sigismund (ka Siegmund; 14. või 15. veebruar 1368 – 7. detsember 1437) oli viimane Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437.
Vaata Brandenburgi mark ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser)
Sileesia hertsogid
Sileesia hertsogid olid Poola hertsogi Bolesław III Krzywousty pojad ja järglased.
Vaata Brandenburgi mark ja Sileesia hertsogid
Sileesia hertsogkond
Sileesia hertsogkond (poola Księstwo śląskie, saksa Herzogtum Schlesien) pealinnaga Wrocławis oli keskaegne hertsogkond, mis asus ajaloolises Poola Sileesia piirkonnas.
Vaata Brandenburgi mark ja Sileesia hertsogkond
Sileesia sõjad
Sileesia sõjad (saksa Schlesische Kriege) viitavad kolmele konfliktile Preisi kuningriigi ja Austria Habsburgide monarhia vahel Sileesia ja Kladsko krahvkonna kontrolli pärast aastatel 1740–1763.
Vaata Brandenburgi mark ja Sileesia sõjad
Smiltene piiskopilinnus
Vaade kastelli kaitsemüürile väljastpoolt märtsis 2000 Smiltene piiskopilinnus (saksa Smilten, eesti keeles ka Smilteni) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda ja mis paikneb Lätis, Vidzemes, Abulsi (saksa Abbul) jõe ülemjooksul asuva Smiltene linna külje all – jõe paremal kaldal ja Vidusezersi põhjakalda lähedal – Kalnamuiža asulas Smiltene vallas (Smiltenes pagasts), aadressil Kalnamuiža 26.
Vaata Brandenburgi mark ja Smiltene piiskopilinnus
Soest
Soest on Saksamaal Nordrhein-Westfalenis asuv linn, Soesti kreisi keskus.
Vaata Brandenburgi mark ja Soest
Sophie von Winzenburg
Sophie von Winzenburg (1105 Winzenburgis Hannoveri lähedal – 6. või 7. juulil 1160 Brandenburgis) oli esimene Brandenburgi markkrahvinna.
Vaata Brandenburgi mark ja Sophie von Winzenburg
Speyeri protestatsioon
Speyeri protestatsioon oli avaldus, mille tegid protestantliku vähemuse esindajad 1529.
Vaata Brandenburgi mark ja Speyeri protestatsioon
Stendal
Stendal on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal, Stendali kreisi keskus.
Vaata Brandenburgi mark ja Stendal
Stephan II (Baieri)
Stephan II Stephan II (1319 – 13. mai 1375) oli Baieri hertsog 1347.
Vaata Brandenburgi mark ja Stephan II (Baieri)
Suur slaavlaste ülestõus
Lutitšite liidu territoorium Saksa kuningriigi idapiiri taga pärast 983. aastat (kollane kontuur) Suur slaavlaste ülestõus 983.
Vaata Brandenburgi mark ja Suur slaavlaste ülestõus
Swantibor I
Swantibor III (või teisiti loendamise alusel Swantibor I) (u. 1351 – 21. juuni 1413) oli Pommeri dünastia liige, Pommeri-Stettini hertsog ja mõnda aega Mittelmarki kuberner.
Vaata Brandenburgi mark ja Swantibor I
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Vaata Brandenburgi mark ja Szczecin
Taani ajalugu
Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.
Vaata Brandenburgi mark ja Taani ajalugu
Taani valdused Eestis
Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.
Vaata Brandenburgi mark ja Taani valdused Eestis
Tšehhi krooni maad
Tšehhi krooni maad, Saksa-Rooma riik (1618) pärnavanikuga Tšehhi krooni maad (Länder der Böhmischen Krone), mida kutsuti ka Püha Václavi krooniks (země Koruny svatováclavské) või lihtsalt Tšehhi krooniks (Koruna česká), viitab alale, mida ühendasid Tšehhi kuningate valitsemise all feodaalsuhted.
Vaata Brandenburgi mark ja Tšehhi krooni maad
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Vaata Brandenburgi mark ja Tšehhi kuningriik
Tirooli krahvkond
Tirooli krahvkond, aastast 1504 vürstlik krahvkond, oli Saksa-Rooma riigi osa, aastast 1814 Austria keisririigi provints ja aastast 1867 Tsisleitaania kroonimaa (Kronland) Austria-Ungaris.
Vaata Brandenburgi mark ja Tirooli krahvkond
Uexküll
Uexküll (ka Üxküll) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Brandenburgi mark ja Uexküll
Ulászló II
Ulászló II ehk Vladislav II (1. märts 1456 – 13. märts 1516) oli vastavalt Ungari ja Böömimaa kuningas.
Vaata Brandenburgi mark ja Ulászló II
Ulrich (Pilkuse)
Ulrich (saksa keeles Ulrich a. d. H. Bremenhof, ′Ulrich Pilkuse kojast′, eristamaks neid teistest Ulrichi-nimelistest suguvõsadest) oli Brandenburgist pärit rae- ja aadlisuguvõsa.
Vaata Brandenburgi mark ja Ulrich (Pilkuse)
Uputus (Poola)
Uputuseks nimetatakse sündmusi Poola (Rzeczpospolita) ajaloos, mis leidsid aset aastatel 1648–1667.
Vaata Brandenburgi mark ja Uputus (Poola)
Vabalinn Lübeck
Vaba- ja Hansalinn Lübeck (saksa: Freie und Hansestadt Lübeck, taani: Lybæk) oli linnriik aastatel 1226–1937 praeguste Saksamaa Schleswig-Holsteini ja Mecklenburg-Vorpommerni liidumaade aladel.
Vaata Brandenburgi mark ja Vabalinn Lübeck
Valdemar I
Valdemar I ehk Waldemar I ja Valdemari (Waldemari) nime all on tuntud mitu valitsejat.
Vaata Brandenburgi mark ja Valdemar I
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Vaata Brandenburgi mark ja Valdemar II
Varssavi
Varssavi (poola keeles Warszawa) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus.
Vaata Brandenburgi mark ja Varssavi
Václav II
Václav II portree 14. sajandi käsikirjalises Zbraslavi kroonikas Václav II (poola keeles Wacław II Czeski, saksa keeles Wenzel II; 27. september 1271 – 21. juuni 1305) oli Přemysliidide dünastiasse kuuluv Böömimaa kuningas (1278–1305), Krakówi hertsog (1291–1305) ja Poola kuningas (1300–1305).
Vaata Brandenburgi mark ja Václav II
Vürstlik piiskop
Augsburgi vürstlik piiskop (1591–1598) Vürstlik piiskop ehk vürstpiiskop (saksa keeles Fürstbischof) on piiskop, kes on ühtlasi ilmaliku vürstkonna ilmalik valitseja.
Vaata Brandenburgi mark ja Vürstlik piiskop
Vendi ristisõda
Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.
Vaata Brandenburgi mark ja Vendi ristisõda
Vene-Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.
Vaata Brandenburgi mark ja Vene-Liivi sõda
Vene-Poola sõda (1562–1582)
Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.
Vaata Brandenburgi mark ja Vene-Poola sõda (1562–1582)
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Vaata Brandenburgi mark ja Vestfaali rahu
Vitslav II
Vitslav II (u. 1240 – 1302), ka Vislav, Vizlav, Wislaw, Wizlaw ja Witslaw, oli Rügeni vürst.
Vaata Brandenburgi mark ja Vitslav II
Waldemar (Brandenburg)
Max Ungeri poolt, prototüüp varasematele monumentidele Siegesalleel Waldemar Suur (Waldemar der Große; u 1280 – 14. august 1319), Askania dünastia liige, oli Brandenburgi markkrahv 1308.
Vaata Brandenburgi mark ja Waldemar (Brandenburg)
Wartislaw III
Wartislaw III (u. 1210 – 17. mai 1264) oli Greifist Pommeri-Demmini hertsog.
Vaata Brandenburgi mark ja Wartislaw III
Wartislaw IV
Wartislaw IV või Vartislav IV (enne 1290 – 1. august 1326) oli Pommeri-Wolgasti hertsog 1309.
Vaata Brandenburgi mark ja Wartislaw IV
Wartislaw VII
Wartislaw VII (poola: Warcisław VII) (1363/1365 – 1394/1395) oli üks Pommeri hertsogeid.
Vaata Brandenburgi mark ja Wartislaw VII
Wenzel (Saksa kuningas)
Wenzel (26. veebruar 1361 – 16. august 1419) oli Luksemburgi dünastiast pärit Saksa kuningas 1378–1400 ja Böömimaa kuningas (Wenceslaus IV või Václav IV, mõnikord hüüti ka "Joodikuks") 1378.
Vaata Brandenburgi mark ja Wenzel (Saksa kuningas)
Wernigerode
Wernigerode raekoda Wernigerode on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Harzi mäestiku kirdeosas Brockeni mäe jalamil Holtemme jõe kaldal 240 m kõrgusel merepinnast.
Vaata Brandenburgi mark ja Wernigerode
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Vaata Brandenburgi mark ja Wilhelm von Hohenzollern
Xanten
Xanteni toomkirik Xanten on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Weseli kreisis Reini jõe ääres.
Vaata Brandenburgi mark ja Xanten
Zygmunt I
Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506.
Vaata Brandenburgi mark ja Zygmunt I
11. jaanuar
11.
Vaata Brandenburgi mark ja 11. jaanuar
1356. aasta kuldbulla
Karli silla juures 1356.
Vaata Brandenburgi mark ja 1356. aasta kuldbulla
17. sajand
17.
Vaata Brandenburgi mark ja 17. sajand
1701
1701.
Vaata Brandenburgi mark ja 1701
18. jaanuar
18.
Vaata Brandenburgi mark ja 18. jaanuar
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Brandenburgi mark ja 18. sajand
5. jaanuar
5.
Vaata Brandenburgi mark ja 5. jaanuar
8. jaanuar
8.
Vaata Brandenburgi mark ja 8. jaanuar
Tuntud ka kui Brandenburgi kuurvürst, Brandenburgi kuurvürstiriik, Brandenburgi markkrahv, Brandenburgi markkrahvkond.
, Christian Friedrich Neue, Christian Kelch, Christoffer II, Clemens XI, Cube (aadlisuguvõsa), Dannenbergi krahvkond, Emil Lask, Endiste riikide loend, Erich II (Pommeri), Frederik I, Friedrich I (Brandenburg), Friedrich I (Preisimaa), Friedrich II, Friedrich II (Brandenburg), Friedrich II (Brandenburg-Ansbach), Friedrich III, Friedrich Kasimir Kettler, Friedrich Suur, Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst), Georg (Brandenburg-Ansbach), Georg Wilhelm (Brandenburg), Gero, Giacomo Meyerbeer, Gustav II Adolf, Halberstadti vürstkond, Hans Schlitte, Hedwig von Ballenstedt, Heinrich I (Brandenburg), Heinrich II (Brandenburg), Heinrich Lõvi, Henrik Horn (1618–1693), Hermann (Brandenburg), Hohenzollernid, Honorius IV, Ida-Preisimaa, Itaalia sõda (1542–1546), Jakob Helwig, Jakob Kettler, Jülich-Kleve-Bergi ühendatud hertsogkonnad, Jülichi hertsogkond, Jüriöö ülestõus, Jüterbog, Joachim Friedrich (Brandenburg), Joachim I, Joachim II, Jobst Brandenburgist, Jodokus Hoenstein, Johann (Brandenburg-Kulmbach), Johann Albrecht I, Johann Blankenfeld, Johann Christoph Schmidt, Johann Cicero, Johann Georg, Johann I (Brandenburg), Johann II (Brandenburg), Johann III (Brandenburg), Johann Sigismund (Brandenburg), Johann V (Brandenburg), Johannes II (Saare-Lääne piiskop), Kalisz Pomorski, Kalnamuiža, Karl IV, Karl V, Kasimir I (Pommeri), Kasimir II (Pommeri), Kasimir III (Pommeri), Keisririigi ringkonnad, Klaipėda, Kleve hertsogkond, Kolmekümneaastane sõda, Kolmeteistkümneaastane sõda (1454–66), Konrad I (Brandenburg), Kristiina, Kuninglik Preisimaa, Kuressaare rahuleping, Kuurvürst, Lausitz, Lausitzi mark, Lääne-Preisimaa, Lennart Torstenson, Leo X, Liivi sõda, Ludwig Nicolaus von Allart, Ludwig V, Ludwig V (Baieri), Ludwig VI (Baieri), Magdeburgi hertsogkond, Magdeburgi peapiiskopkond, Malta ordu, Maria Eleonora von Brandenburg, Mark (territoorium), Marki krahvkond, Matthias Siegmann, Mecklenburg-Schwerini hertsogkond, Mecklenburg-Strelitzi hertsogkond, Meinhard III, Memeli piirkond, Mestwin II, Mindeni piiskopkond, Moldova vürstiriik, Monarh, Neumark, Nikolaus Blankenfeld, Nikolaus I (Werle), Nordmark, Oliwa rahu, Ostsiedlung, Otto (V) (Brandenburg), Otto I, Otto I (Brandenburg), Otto II, Otto II (Brandenburg), Otto III, Otto III (Brandenburg), Otto IV, Otto IV (Brandenburg), Otto V, Otto V (Baieri), Otto VI (Brandenburg), Peeter I, Pergamoni muuseum, Philipp Ludwig (Pfalz-Neuburg), Piltene, Polaabid, Pomereelia, Pommeri, Pommeri hertsogkond, Pommeri hertsogkonnad ja hertsogid, Poola ajalugu, Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal, Poola Piastide ajal, Potsdam, Preisi armee, Preisi kuningriik, Preisi ristisõda, Preisimaa, Preisimaa hertsog, Preisimaa hertsogiriik, Preisimaa kuningas, Rügeni vürstkond, Reichard, Riigipäev (Saksa-Rooma riik), Riigiseisus, Rootsi dominioonid, Rootsi Pommeri, Rootsi-Poola sõda (1626–1629), Rudolf I (Saksa kuningas), Rzeczpospolita, Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648), Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764), Saare-Lääne vaenus, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (B), Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (H), Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (J), Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (L), Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa ajalugu, Saksamaa kuningriik, Saksi-Lauenburg, Saksimaa hertsogiriik, Saksimaa provints, Samboriidid, Samuel Pufendorf, Schlawe ja Stolpi maad, Schmalkaldeni liit, Seirijai, Sigismund (Saksa-Rooma keiser), Sileesia hertsogid, Sileesia hertsogkond, Sileesia sõjad, Smiltene piiskopilinnus, Soest, Sophie von Winzenburg, Speyeri protestatsioon, Stendal, Stephan II (Baieri), Suur slaavlaste ülestõus, Swantibor I, Szczecin, Taani ajalugu, Taani valdused Eestis, Tšehhi krooni maad, Tšehhi kuningriik, Tirooli krahvkond, Uexküll, Ulászló II, Ulrich (Pilkuse), Uputus (Poola), Vabalinn Lübeck, Valdemar I, Valdemar II, Varssavi, Václav II, Vürstlik piiskop, Vendi ristisõda, Vene-Liivi sõda, Vene-Poola sõda (1562–1582), Vestfaali rahu, Vitslav II, Waldemar (Brandenburg), Wartislaw III, Wartislaw IV, Wartislaw VII, Wenzel (Saksa kuningas), Wernigerode, Wilhelm von Hohenzollern, Xanten, Zygmunt I, 11. jaanuar, 1356. aasta kuldbulla, 17. sajand, 1701, 18. jaanuar, 18. sajand, 5. jaanuar, 8. jaanuar.