Kiiremini kui brauser!
18 suhted: Kapillaar, Kemokiinid, Lümfotsüüt, Loomad, Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America, Selgroogsed, T-lümfotsüüdid, Tüümuse epiteeli retikulaarrakud, Tüümuse kihn, Tüümuse kortikomedullaarne tsoon, Tüümuse parenhüüm, Tüümuse sagar, Tüümuse säsi, Tümosiinid, Tüvirakk, Veen, Vere-tüümuse barjäär, Veresoon.
Kapillaar
Kapillaar on väga väikese läbimõõduga torukujuline tühemik mingis aines.
Uus!!: Tüümuse koor ja Kapillaar · Näe rohkem »
Kemokiinid
Kemokiinid (ka kemotaktsed tsütokiinid; inglise keeles chemokines) on selgroogsete loomade mitmete tuumaga rakkude poolt (eosinofiilid, basofiilid, neutrofiilid, makrofaagid, endoteelirakud, keratinotsüüdid, fibroblastid jt) komplekteeritavate ja vabastatavate selliste väikesemolekuliliste looduslike valkude perekond, mis vahendavad lühiajaliselt ja lokaalselt erinevaid bioloogilisi toimeid ja rakkudevahelist informatsiooni seondudes G-valguga seotud retseptoreid omavate rakkude membraaniga ja aktiveerides ensüümi fosfolipaas C. Kemokiinide sarnaseid valke on tuvastatud teatud bakteritel ja viirustel.
Uus!!: Tüümuse koor ja Kemokiinid · Näe rohkem »
Lümfotsüüt
elektronmikroskoobis Lümfotsüüt ehk lümfirakk (ladina keeles lymphocytus) on paljude selgroogsete immuunsüsteemi agranuloosne rakk.
Uus!!: Tüümuse koor ja Lümfotsüüt · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Tüümuse koor ja Loomad · Näe rohkem »
Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America
Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America (lüh PNAS, tsiteerimisel Proc. Natl. Acad. Sci. USA) on ingliskeelne teadusajakiri, mida annab välja The National Academy of Sciences ja kus avaldatakse peamiselt bioloogia, meditsiini ja biotehnoloogia valdkonna artikleid.
Uus!!: Tüümuse koor ja Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Tüümuse koor ja Selgroogsed · Näe rohkem »
T-lümfotsüüdid
skaneeriva elektronmikroskoobi all T-lümfotsüüdid ehk T-rakud (lymphocytus T) on imetajatel, sealhulgas inimesel, immuunvastuse andmises osalevate leukotsüütide rühm.
Uus!!: Tüümuse koor ja T-lümfotsüüdid · Näe rohkem »
Tüümuse epiteeli retikulaarrakud
Tüümuse epiteeli retikulaarrakud (ka tüümuse epiteliotsüüdid; ladina keeles epitheliocytus reticularis, inglise keeles thymic epithelial reticular cells; lühend ERC) on tüümuse struktuurides, nii tüümuse koores kui ka tüümuse säsis tuvastatavate tuumaga rakkude koondnimetus.
Uus!!: Tüümuse koor ja Tüümuse epiteeli retikulaarrakud · Näe rohkem »
Tüümuse kihn
Tüümuse kihnuks (lad capsula thymi) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel tüümust ümbritsevat sidekoelist kihnu, millest lähtuvad vaheseinad jaotavad elundi tüümuse sagarikeks.
Uus!!: Tüümuse koor ja Tüümuse kihn · Näe rohkem »
Tüümuse kortikomedullaarne tsoon
Tüümuse kortikomedullaarne tsoon (inglise thymus cortico-medullary junction) on paljudel selgroogsetel loomadel, sealhulgas inimesel, tüümuses asuv ja talitlev veresoonterohke piirkond, mis eraldab tüümuse koort ja säsi.
Uus!!: Tüümuse koor ja Tüümuse kortikomedullaarne tsoon · Näe rohkem »
Tüümuse parenhüüm
Tüümuse parenhüüm on tüümuselundi parenhüüm, mille all peetakse silmas selgroogsete loomade tüümuselundi talitlevat osa.
Uus!!: Tüümuse koor ja Tüümuse parenhüüm · Näe rohkem »
Tüümuse sagar
Tüümusesagarad (ains lobus thymicus) on tüümusega sündinud selgroogsetel loomadel sidekoelise tüümuse kihnuga kaetud ja sellest lähtuvate vaheseintega jaotatud tüümuselundi osad.
Uus!!: Tüümuse koor ja Tüümuse sagar · Näe rohkem »
Tüümuse säsi
Tüümuse säsiks (medulla thymi) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel tüümuse sagarates eristatavat ala, milles on tuvastatavad Hassalli kehad ja väheses koguses ka tümotsüüdid.
Uus!!: Tüümuse koor ja Tüümuse säsi · Näe rohkem »
Tümosiinid
Tümosiinid on mitmetes kudedes paiknevad, kuid biokeemiliselt ja funktsionaalselt erinevad valgud, mis evivad organismis hormoonilaadseid toimeid.
Uus!!: Tüümuse koor ja Tümosiinid · Näe rohkem »
Tüvirakk
Tüvirakk (ld cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.
Uus!!: Tüümuse koor ja Tüvirakk · Näe rohkem »
Veen
Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.
Uus!!: Tüümuse koor ja Veen · Näe rohkem »
Vere-tüümuse barjäär
Vere-tüümuse barjäär (lad claustrum haematothymicum) on paljudel selgroogsetel loomadel tüümuse kapillaaridest, endoteeli- ja tüümuse epiteelirakkudest ning mitmetest teistest rakkudest moodustunud barjäär tüümuse koores, mis reguleerib osade ainete ja rakkude ringlust vere ja tüümuse mikrokeskkonna vahel.
Uus!!: Tüümuse koor ja Vere-tüümuse barjäär · Näe rohkem »
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Uus!!: Tüümuse koor ja Veresoon · Näe rohkem »
