Kiiremini kui brauser!
51 suhted: Alamperekond, Austraalia, Õitsemine, Carl von Linné, Eesti, Ensüüm, Euroopa, Hübriid, Huulheinalised, Idanemine, Imendumine, Juur, Juurestik, Kaheidulehelised, Kahesuguline õis, Katteseemnetaimed, Kärbsepüünis, Kupar, Lähistroopiline kliimavööde, Lämmastik, Lõuna-Aafrika, Leheroots, Leht, Liik (bioloogia), Lisapung, Mugul, Muld, Nelgilaadsed, Nitraadid, Parasvööde, Püsikud, Perekond (bioloogia), Pikalehine huulhein, Proteaasid, Putukad, Putuktoidulised taimed, Rohttaimed, Ronitaim, Rosett, Seeme, Sigimik, Sugukond (bioloogia), Taimed, Talvitumine, Tentaakel, Toitained, Tolmeldamine, Vahelmine huulhein, Võsund, Vegetatiivne sigimine, ..., Vihmamets. Laienda indeks (1 rohkem) »
Alamperekond
Alamperekond (subgenus) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev perekonna- (genus) sisene takson.
Uus!!: Huulhein ja Alamperekond · Näe rohkem »
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Uus!!: Huulhein ja Austraalia · Näe rohkem »
Õitsemine
Vesiroosi õitsemise ajavahe salvestus Õitsemine (ka õitseng) on õistaimede õite arenemine õienuppude (avanemata õis) puhkemisest kuni tolmlemise lõppemiseni.
Uus!!: Huulhein ja Õitsemine · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Huulhein ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Huulhein ja Eesti · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Huulhein ja Ensüüm · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Huulhein ja Euroopa · Näe rohkem »
Hübriid
Muul on hobusemära ja eeslitäku järglane Nõiapuu hübriid ''Hamamelis x intermedia'' Hübriid (tuleb ld sõnast hybrida 'segavereline'; ka ristand, värd, ristsugutis, bastard) on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane.
Uus!!: Huulhein ja Hübriid · Näe rohkem »
Huulheinalised
Huulheinalised (Droseraceae) on õistaimede sugukond, kuhu kuulub Eestis perekond huulhein (Drosera).
Uus!!: Huulhein ja Huulheinalised · Näe rohkem »
Idanemine
Idanemine on protsess, kus sobivasse keskkonda sattunud seemnes algavad biokeemilised reaktsioonid: toitekoest liiguvad varuained idusse, see hakkab kasvama, lükkab seemnekesta laiali ning tõuseb tõusmena mullapinnale.
Uus!!: Huulhein ja Idanemine · Näe rohkem »
Imendumine
Imendumine ehk resorbeerumine ehk resorptsioon on ainete liikumine väliskeskkonnast, kehaõõntest ja õõneselunditest verre ja lümfi.
Uus!!: Huulhein ja Imendumine · Näe rohkem »
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Uus!!: Huulhein ja Juur · Näe rohkem »
Juurestik
Juurestik ehk juuresüsteem (varasemas eesti keeles ka: juurekava) on mingi taime juurte kogum.
Uus!!: Huulhein ja Juurestik · Näe rohkem »
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Uus!!: Huulhein ja Kaheidulehelised · Näe rohkem »
Kahesuguline õis
Gladioolil on kahelisugulised õied Kahesuguline õis on õis, kus kasvavad nii emakad (emakas) kui tolmukad.
Uus!!: Huulhein ja Kahesuguline õis · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Huulhein ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Kärbsepüünis
Kärbsepüünis (Dionaea muscipula) on huulheinaliste sugukonda kärbsepüünise perekonda kuuluv karnivoorne taimeliik, mis kasvab lähistroopilisel märgaladel.
Uus!!: Huulhein ja Kärbsepüünis · Näe rohkem »
Kupar
Unimaguna (''Papaver somniferum'') kerajas kupar, millest saadakse ka narkootilist ainet oopiumit Kupar (capsula) on taimede hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas; üks levinumaid viljatüüpe.
Uus!!: Huulhein ja Kupar · Näe rohkem »
Lähistroopiline kliimavööde
Lähistroopilise kliima ala Lähistroopiline kliimavööde on vahekliimavööde, kus talvel valitseb parasvöötme õhumass ja suvel troopiline õhumass.
Uus!!: Huulhein ja Lähistroopiline kliimavööde · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Huulhein ja Lämmastik · Näe rohkem »
Lõuna-Aafrika
Lõuna-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja Lõuna-Aafrika Arengukogukond (heleroheline) Lõuna-Aafrika on regioon, mis hõlmab Aafrika mandri lõunaosa.
Uus!!: Huulhein ja Lõuna-Aafrika · Näe rohkem »
Leheroots
Leheroots (petiolus) on taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või -labasid varrega või oksaga.
Uus!!: Huulhein ja Leheroots · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Huulhein ja Leht · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Huulhein ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Lisapung
Lisapungad ehk adventiivpungad on pungad, mis tekivad mõnede taimede juurtel või puude vanematel okstel ja juurekaelal.
Uus!!: Huulhein ja Lisapung · Näe rohkem »
Mugul
Kartuli mugulad Mugul on taime varre või juure maapealne või maa-alune, jämenenud ja toitainetega täitunud osa, mille ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine.
Uus!!: Huulhein ja Mugul · Näe rohkem »
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Uus!!: Huulhein ja Muld · Näe rohkem »
Nelgilaadsed
Nelgilaadsed (Caryophyllales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Uus!!: Huulhein ja Nelgilaadsed · Näe rohkem »
Nitraadid
Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.
Uus!!: Huulhein ja Nitraadid · Näe rohkem »
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Uus!!: Huulhein ja Parasvööde · Näe rohkem »
Püsikud
Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.
Uus!!: Huulhein ja Püsikud · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Huulhein ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Pikalehine huulhein
Pikalehine huulhein (Drosera anglica) on huulheinaliste sugukonda huulheina perekonda kuuluv putuktoiduline õistaim.
Uus!!: Huulhein ja Pikalehine huulhein · Näe rohkem »
Proteaasid
Papaiini kristallstruktuuri lihtsustatud kujutis Proteaasid ehk peptidaasid või proteinaasid on ensüümid, mis lagundavad valke.
Uus!!: Huulhein ja Proteaasid · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Huulhein ja Putukad · Näe rohkem »
Putuktoidulised taimed
Harilik võipätakas Putuktoidulised taimed on taimed, kes kasutavad toiduks putukaid, teisi väikesi selgrootuid loomi ja protiste.
Uus!!: Huulhein ja Putuktoidulised taimed · Näe rohkem »
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Uus!!: Huulhein ja Rohttaimed · Näe rohkem »
Ronitaim
Liaanid metsakoosluses Ronitaim ehk liaan (laiemas mõttes) on taimede kasvuvorm, mida iseloomustavad rohtsed, poolpuitunud või puitunud, enamasti suhteliselt pikad väänlevad varred, mis vajavad toetumiseks teisi taimi.
Uus!!: Huulhein ja Ronitaim · Näe rohkem »
Rosett
Rosett Rosett (prantsuse keeles rosette 'roosike') on arhitektuurne stiliseeritud lille- või roosiõit jäljendav ümmargune dekoorimotiiv.
Uus!!: Huulhein ja Rosett · Näe rohkem »
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Uus!!: Huulhein ja Seeme · Näe rohkem »
Sigimik
Sigimiku tüübid Sigimik (ovarium) on õistaimede õies asuva emaka tähtsaim osa.
Uus!!: Huulhein ja Sigimik · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Huulhein ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Huulhein ja Taimed · Näe rohkem »
Talvitumine
Talvitumine on protsess, mille käigus mõned organismid kohanevad talviste (miinustemperatuurid, jää, lumi, piiratud toiduvarud) tingimustega, mis takistavad nende organismide normaalset elutegevust või isegi muudavad ellujäämise võimatuks.
Uus!!: Huulhein ja Talvitumine · Näe rohkem »
Tentaakel
Huulheina leht tentaaklitega Tentaakel on tundlik liikumisvõimeline näärmekarv putuktoidulistel taimedel.
Uus!!: Huulhein ja Tentaakel · Näe rohkem »
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Uus!!: Huulhein ja Toitained · Näe rohkem »
Tolmeldamine
Tolmeldamine Tolmeldamiseks nimetatakse õietolmu kandmist õie emakasuudmele.
Uus!!: Huulhein ja Tolmeldamine · Näe rohkem »
Vahelmine huulhein
Vahelmine huulhein (Drosera intermedia) on huulheinaliste sugukonda kuuluv putuktoiduline õistaim.
Uus!!: Huulhein ja Vahelmine huulhein · Näe rohkem »
Võsund
Aedmaasika 'Pink Panda' võsundid Soo-alss levib ka maa-aluste võsundite abil. Võsund ehk stoolon on varre maapealne või maa-alune pikenenud külgharu, millel tekkivate pungade abil taim levib ning vegetatiivselt paljuneb.
Uus!!: Huulhein ja Võsund · Näe rohkem »
Vegetatiivne sigimine
Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st.
Uus!!: Huulhein ja Vegetatiivne sigimine · Näe rohkem »
Vihmamets
Troopiliste vihmametsade levila Parasvöötme vihmametsade levila Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus.
Uus!!: Huulhein ja Vihmamets · Näe rohkem »
