Kiiremini kui brauser!
102 suhted: Afrikaani keel, Ako, Alamsaksa keel, Anglid, Anglosaksid, Anstaing, Apofoonia, Astrid Ivask, Šoti keel, Baieri keel, Balti keeled, Codex argenteus, Dahl (perekonnanimi), Drang nach Osten, Eesti, Eesti esiajalugu, Eesti keel, Eesti kiviaeg, Eesti nimi, Eestirootsi keel, Esperanto, Euroopa, Fääri keel, Flandria krahvkond, Folkspraak, Galloitaalia keeled, Gao Jingyi, Gau, Gerard, Germaani algkeel, Germanistika, Gertrud, Gooti keel, Gooti teooria, Grammatiline sugu, Hilisantiikaeg, Hollandi keel, Hollandlased, Idagermaani keeled, Iku-Turso, Ill Bethisad, Illüüria keel, India keeled, Indoeuroopa algkeel, Indoeuroopa keeled, Inglise keel, Islandi keel, Jidiši keel, Johann August Zeune, Juhan Tuldava, ..., Juudi keel, Kalevi Wiik, Keelkondade loend, Kihnu keel, Kolmapäev, Kuld, Langobardid, Langobardide kuningriik, Läänegermaani keeled, Läänemeresoome algkeel, Läänemeresoome keeled, Läänemeresoome keelte lõunarühm, Leib, Leich, Limburgi hertsogkond, Manner, Narva, Norni keel, Norra keel, Northumbria, Noviaal, Pas-de-Calais' departemang, Põhjaeesti hõimumurre, Põhjafriisi keel, Põhjagermaani keeled, Puck, Rahvaetümoloogia, Reet Sool, Rootsi keel, Saami algkeel, Saksa keel, Saksamaa kuningriik, Sakslased, Salzkammergut, Sikambrid, Sloveeni keel, Soome, Soome nimi, Suur Paljassaar, Suurbritannia, Taani keel, Tardinghen, Tšuudid, Tõde, Transilvaania saksi murre, Vanagutni keel, Vanapõhja keel, Varangu (Haljala), Väike Paljassaar, Victor Terras, Wulfila, Zigfrīds Anna Meierovics. Laienda indeks (52 rohkem) »
Afrikaani keel
Afrikaani keel (ka buuri keel, omanimetus Afrikaans) on hollandi keelest (17. sajandi uushollandi keelest) 17.–18. sajandil arenenud läänegermaani keel.
Uus!!: Germaani keeled ja Afrikaani keel · Näe rohkem »
Ako
Ako oli Holmi liivlaste vanem, keda on mainitud Henriku Liivimaa kroonikas.
Uus!!: Germaani keeled ja Ako · Näe rohkem »
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Uus!!: Germaani keeled ja Alamsaksa keel · Näe rohkem »
Anglid
Rooma riigi kaart Hadrianuse ajal (valitses 117–138), mis näitab anglite (''Anglii'') tolleaegset kodumaad Jüütimaa poolsaarel tänapäeva Taanis Anglid (ladina Anglii) oli üks peamisi germaani rahvaid, kes asusid Britanniasse Rooma-järgsel perioodil.
Uus!!: Germaani keeled ja Anglid · Näe rohkem »
Anglosaksid
kiivri rekonstruktsioon mis arvatavasti kuulus Rædwaldile, kes suri umbes aastal 624. Põhinedes rooma paraadkiivri disainil, sarnanesid selle kaunistused tolleaegsete rootsi kiivritega, mis leiti Vana-Uppsalast Anglosaksid olid germaani hõimud, kes rändasid alates 5.
Uus!!: Germaani keeled ja Anglosaksid · Näe rohkem »
Anstaing
Anstaing on vald Põhja-Prantsusmaal Nordi departemangus Templeuve'i kantonis.
Uus!!: Germaani keeled ja Anstaing · Näe rohkem »
Apofoonia
Apofoonia ehk vokaalivahetus ehk ablaut on vokaali vaheldumine etümoloogiliselt kokkukuuluvates sõnades või sõnaosades.
Uus!!: Germaani keeled ja Apofoonia · Näe rohkem »
Astrid Ivask
Astrid Ivask (lätipäraselt Astrīde Ivaska, neiuna Astrīde Hartmane; 7. august 1926 Riia – 24. märts 2015) oli läti luuletaja ja tõlkija.
Uus!!: Germaani keeled ja Astrid Ivask · Näe rohkem »
Šoti keel
Šoti keel on läänegermaani keelte hulka kuuluv keel, inglise keele lähisugulaskeel.
Uus!!: Germaani keeled ja Šoti keel · Näe rohkem »
Baieri keel
Baieri keel (omanimetus Boarisch, saksa keeles Bairisch; ungari keeles bajor) on läänegermaani keelepiirkonda kuuluv keel, mida kõneleb suur osa Baierimaast, enamik Austriast ja Lõuna-Tiroolist (Itaalia).
Uus!!: Germaani keeled ja Baieri keel · Näe rohkem »
Balti keeled
Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.
Uus!!: Germaani keeled ja Balti keeled · Näe rohkem »
Codex argenteus
Lehekülg ''codex argenteus'''est, teksti all on kaaristu kuldsete monogrammidega ja konkordantsidega (nn kaanonitahvlid) Lehekülg Markuse evangeeliumist Franciscus Juniuse kirjutatud ja Dordrechtis 1665. aastal ilmunud "Quatuor D. N. Iesu Christi Evangeliorum Versiones perantiquae duae, Gothica scil. et Anglo-Saxonica". Markuse evangeelium 1,1-7 Codex argenteus (ladina keeles codex 'raamat' ja argenteus 'hõbe-') ehk hõbepiibel.
Uus!!: Germaani keeled ja Codex argenteus · Näe rohkem »
Dahl (perekonnanimi)
Dahl (või Dahle) on germaani päritolu perekonnanimi.
Uus!!: Germaani keeled ja Dahl (perekonnanimi) · Näe rohkem »
Drang nach Osten
Drang nach Osten (saksa keeles, tõlkes 'tung itta') on nimi, millega 19. sajandil hakati esialgu poola, vene ja prantsuse propagandas tähistama Saksamaa poliitilise ja kultuurilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates 12. sajandist.
Uus!!: Germaani keeled ja Drang nach Osten · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Germaani keeled ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: Germaani keeled ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Germaani keeled ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Uus!!: Germaani keeled ja Eesti kiviaeg · Näe rohkem »
Eesti nimi
Eesti nime algupära on sageli nähtud aestide nimes, keda teadaolevalt esimest korda mainis Rooma ajaloolane Tacitus oma raamatus "Germania" (kujul Aestiorum gentes, Aestii, umbes 98. aastal), hilisemates allikates esines see nimi kujul Hestis (Cassiodorus, 523–526), Aesti (Jordanis, 551), Aisti (Einhard, 830), Esto, Estum (Wulfstan, 887), Iste (Widsith, 10. saj).
Uus!!: Germaani keeled ja Eesti nimi · Näe rohkem »
Eestirootsi keel
1930. aastatel välja antud rootsikeelne Eesti loode- ja lääneranniku kaart Maria Murman (9. märts 1911 Broas-gården, Sviby, Vormsi – 3. veebruar 2004 Hullo hooldekodu, Vormsi), neiupõlvenimega Appelblom, mängib laupäeval, 14. augustil 1993 oma kodusaarel Vormsil kannelt ja laulab oma väikest klassikalist meloodiat "''Du hemmets jord''" ("''Mu kodupaik''"). Pilt on tehtud Söderby külas Vormsil, kus ta elas suurema osa oma elust. Eestirootslased Pakri saartelt, kes evakueeriti 1940. aasta sügisel Rootsi. Eestirootsi keel ehk rannarootsi keel (ka rannarootslaste keel; rootsi keeles estlandssvenska) on Eestis keskajast kuni 1944.
Uus!!: Germaani keeled ja Eestirootsi keel · Näe rohkem »
Esperanto
Esperanto ehk esperanto keel on populaarseim rahvusvaheline abikeel (plaankeel).
Uus!!: Germaani keeled ja Esperanto · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Germaani keeled ja Euroopa · Näe rohkem »
Fääri keel
Fääri keele levila Fääri keel (føroyskt) on lääneskandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel.
Uus!!: Germaani keeled ja Fääri keel · Näe rohkem »
Flandria krahvkond
Flandria krahvkond (hollandi Graafschap Vlaanderen, prantsuse Comté de Flandre) oli ajalooline territoorium Madalmaades.
Uus!!: Germaani keeled ja Flandria krahvkond · Näe rohkem »
Folkspraak
pisi Folkspraak (ka folksprák või folksprak; folk 'rahvas' ja spraak 'keel' -> 'rahvakeel') on germaani keelte põhjal üles ehitatud osaliselt väljaarendatud tehiskeel, mille eesmärgiks on see, et kõik germaani keelte rääkijad saaksid seda kiiresti õppida ja omavahel suhtlemiseks kasutada.
Uus!!: Germaani keeled ja Folkspraak · Näe rohkem »
Galloitaalia keeled
Galloitaalia, gallotsisalpiini või lihtsalt tsisalpiini keeled moodustavad suurema osa Põhja-Itaalia romaani keeltest.
Uus!!: Germaani keeled ja Galloitaalia keeled · Näe rohkem »
Gao Jingyi
Gao Jingyi (hiina 高晶一, pinyinis: Gāo Jīngyī, sündinud 1982) on pikka aega Eestis elanud hiina keeleteadlane.
Uus!!: Germaani keeled ja Gao Jingyi · Näe rohkem »
Gau
Gau (hollandi: gouw, läänefriisi: gea või goa) on germaani mõiste piirkonnale riigis, sageli endisele või praegusele provintsile.
Uus!!: Germaani keeled ja Gau · Näe rohkem »
Gerard
Gerard on mehenimi.
Uus!!: Germaani keeled ja Gerard · Näe rohkem »
Germaani algkeel
500–50 eKr. Skandinaaviast lõunasse jääv ala tähistab Jastorfi kultuuri Germaani algkeel ehk protogermaani keel on germaani keelte hüpoteetiline algkeel.
Uus!!: Germaani keeled ja Germaani algkeel · Näe rohkem »
Germanistika
Germanistika ehk germaani filoloogia on germaani keeli, kirjandust ja kultuurilugu uuriv teadusala.
Uus!!: Germaani keeled ja Germanistika · Näe rohkem »
Gertrud
Gertrud või Gertrude on germaani päritolu naisenimi.
Uus!!: Germaani keeled ja Gertrud · Näe rohkem »
Gooti keel
Gooti keel (*𐌲𐌿𐍄𐌹𐍃𐌺𐍉 𐍂𐌰𐌶𐌳𐌰 *gutisko razda, ruunikirjas ᚷᚢᛏᛁᛊᚲᚨ ᚱᚨᛉᛞᚨ, *gutisk(o) razda) on väljasurnud idagermaani keel, mida kõnelesid goodid, peamiselt läänegoodid.
Uus!!: Germaani keeled ja Gooti keel · Näe rohkem »
Gooti teooria
Gooti teooria oli esimene teaduslik Eesti ja Põhja-Läti ala etnilise ajaloo käsitlus, mille kohaselt elas 2.–4.
Uus!!: Germaani keeled ja Gooti teooria · Näe rohkem »
Grammatiline sugu
Grammatiline sugu ehk sugu on keeleteaduses grammatiline kategooria, mille järgi jaotuvad nimisõnad klassidesse võttes aluseks, milline kuju on nimisõnaga ühilduval sõnal, nagu asesõnal, omadussõnal ja tegusõnal.
Uus!!: Germaani keeled ja Grammatiline sugu · Näe rohkem »
Hilisantiikaeg
Hilisantiikaeg on Lääne-Euroopas ajavahemik klassikalise antiigi ja varakeskaja vahel (u 200–550).
Uus!!: Germaani keeled ja Hilisantiikaeg · Näe rohkem »
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Uus!!: Germaani keeled ja Hollandi keel · Näe rohkem »
Hollandlased
Hollandlaste diasporaa Hollandlased (endanimetus Hollanders) on germaani rahvas, Hollandi põhirahvastik.
Uus!!: Germaani keeled ja Hollandlased · Näe rohkem »
Idagermaani keeled
Idagermaani hõimude poolt hõivatud alad umbes ajavahemikus 100 aastat eKr ja 300 aastat pKr Idagermaani keeled on väljasurnud germaani keelte haru.
Uus!!: Germaani keeled ja Idagermaani keeled · Näe rohkem »
Iku-Turso
E. N. Setälä rahvaluuleuurimustes merihobusüdame märk on Tursas-jumala (või olendi) visuaalne kujund ning Skandinaavia maade muinasuskumustes õnnetuste, pahatahtliku nõiduse ja haiguste vastu kaitsev ning õnne toov, oletatavasti rootsi algupäraga sümbol Iku-Turso (soome keeles) ehk Iku-Tursas ehk Tursas ehk Turso ehk Turisas ehk Iku Turilas ehk Iki-Tursas ehk Meritursas on soome mütoloogias vetevalitseja või merekoletis, samuti tuntud kui ürgolend ja haigusi esilekutsuv deemon.
Uus!!: Germaani keeled ja Iku-Turso · Näe rohkem »
Ill Bethisad
Ill Bethisad on alternatiivajaloo projekt, milles osalevad praegu üle 70 inimese.
Uus!!: Germaani keeled ja Ill Bethisad · Näe rohkem »
Illüüria keel
Illüüria keel on muistsete illüürlaste keel.
Uus!!: Germaani keeled ja Illüüria keel · Näe rohkem »
India keeled
India keeled ehk indo-aaria keeled on indoeuroopa keelkonna indoiraani harru hulka kuuluv keelerühm, mille keeli kõneleb umbes miljard inimest Põhja- ja Kesk-Indias, Bangladeshis, Nepalis, Pakistanis, Sri Lankal, Malediividel ja mujal.
Uus!!: Germaani keeled ja India keeled · Näe rohkem »
Indoeuroopa algkeel
Indoeuroopa keelepuu. Valged kastid on hüpoteetilised/konstrueeritud algkeeled, punased väljasurnud keeled, rohelised elus keeled Indoeuroopa algkeel on indoeuroopa keelte hüpoteetiline esivanem.
Uus!!: Germaani keeled ja Indoeuroopa algkeel · Näe rohkem »
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Uus!!: Germaani keeled ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Germaani keeled ja Inglise keel · Näe rohkem »
Islandi keel
Islandi keele levila Islandi keel (íslenska; kuni 1973. aastani kirjutati íslenzka) on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Islandil.
Uus!!: Germaani keeled ja Islandi keel · Näe rohkem »
Jidiši keel
Jidiši keele dialektid Euroopas 15.-19. sajandil Jidiši keel ehk jidiš (ka juudi keel) on Aškenazi juutide keel, mis kuulub germaani keelte hulka.
Uus!!: Germaani keeled ja Jidiši keel · Näe rohkem »
Johann August Zeune
Johann August Zeune (12. mai 1778 Wittenberg – 14. november 1853 Berliin) oli saksa geograafia ja germaani keelte õppejõud ning Berliini Pimedate Fondi asutaja.
Uus!!: Germaani keeled ja Johann August Zeune · Näe rohkem »
Juhan Tuldava
Juhan Tuldava (sünninimi Arthur Johan Haman, perekonnanimi pärast eestistamist 29. septembril 1936 Tuldava; 23. august 1922 Tartu – 17. märts 2003 Tallinn) oli eesti keeleteadlane ja Nõukogude spioon.
Uus!!: Germaani keeled ja Juhan Tuldava · Näe rohkem »
Juudi keel
Juudi keeleks on nimetatud peamisi juutide kõneldavaid keeli.
Uus!!: Germaani keeled ja Juudi keel · Näe rohkem »
Kalevi Wiik
Kalevi Wiik Kaino Kalevi Wiik (2. august 1932 Turu – 12. september 2015 Turu) oli Soome keeleteadlane, filosoofiadoktor aastast 1965, Turu ülikooli emeriitprofessor foneetika alal, Soome Teaduste Akadeemia liige.
Uus!!: Germaani keeled ja Kalevi Wiik · Näe rohkem »
Keelkondade loend
Järgnev loend aitab orienteeruda maailma keeltes nende suguluse alusel.
Uus!!: Germaani keeled ja Keelkondade loend · Näe rohkem »
Kihnu keel
Kihnu keel (murdes: kihnu kiel) on saarte murde üks murrakuid.
Uus!!: Germaani keeled ja Kihnu keel · Näe rohkem »
Kolmapäev
Kolmapäev ehk kesknädal on nädalapäev, mis järgneb teisipäevale ja eelneb neljapäevale.
Uus!!: Germaani keeled ja Kolmapäev · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Germaani keeled ja Kuld · Näe rohkem »
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Uus!!: Germaani keeled ja Langobardid · Näe rohkem »
Langobardide kuningriik
Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.
Uus!!: Germaani keeled ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »
Läänegermaani keeled
ülemsaksa keel Läänegermaani keeled on kõige suurem germaani keelte haru.
Uus!!: Germaani keeled ja Läänegermaani keeled · Näe rohkem »
Läänemeresoome algkeel
Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Uus!!: Germaani keeled ja Läänemeresoome algkeel · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Germaani keeled ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Läänemeresoome keelte lõunarühm
Läänemeresoome keelte lõunarühm on sarnaste erijoontega läänemeresoome keelte grupp.
Uus!!: Germaani keeled ja Läänemeresoome keelte lõunarühm · Näe rohkem »
Leib
Peenleib pisi Leib on rukki- või nisujahust (harvem muust) valmistatud tainast küpsetatud toit.
Uus!!: Germaani keeled ja Leib · Näe rohkem »
Leich
Leich (germaani sõnast laikaz 'mäng', 'tants', liikumine') on keskülemsaksakeelse rüütliluule žanr, üks minnesingerite luule kolmest põhižanrist Liedi ja Spruchi kõrval, mis oli kasutusel 12.
Uus!!: Germaani keeled ja Leich · Näe rohkem »
Limburgi hertsogkond
Limburgi hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi osa.
Uus!!: Germaani keeled ja Limburgi hertsogkond · Näe rohkem »
Manner
Manner ehk mander ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa.
Uus!!: Germaani keeled ja Manner · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Germaani keeled ja Narva · Näe rohkem »
Norni keel
Norni keele kunagine levila Norni keel on väljasurnud põhjagermaani keel, mida räägiti Shetlandi ja Orkney saartel ning Šotimaa põhjaosas Caithnessis.
Uus!!: Germaani keeled ja Norni keel · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: Germaani keeled ja Norra keel · Näe rohkem »
Northumbria
Northumbria (ajalooliselt vanainglise Norþhymbra rīce, uusinglise Kingdom of Northumbria) oli keskaegne anglite kuningriik seal, kus nüüd on Põhja-Inglismaa ja Kagu-Šotimaa, saades seejärel krahvkonnaks ühendatud Inglismaa kuningriigis.
Uus!!: Germaani keeled ja Northumbria · Näe rohkem »
Noviaal
Noviaal on rahvusvaheline tehiskeel, mille lõi 1928 taani keeleteadlane Otto Jespersen.
Uus!!: Germaani keeled ja Noviaal · Näe rohkem »
Pas-de-Calais' departemang
prefektuurihoone Arrasis Pas-de-Calais' departemang (pikardi Pas-Calés) on departemang Põhja-Prantsusmaal Hauts-de-France'i piirkonnas, nimetatud külgneva Calais' väina järgi.
Uus!!: Germaani keeled ja Pas-de-Calais' departemang · Näe rohkem »
Põhjaeesti hõimumurre
Põhjaeesti hõimumurre (ka põhjaeesti hõimukeel, põhjaeesti keel) on Põhja-Eestis kõneldud läänemeresoome keelekuju.
Uus!!: Germaani keeled ja Põhjaeesti hõimumurre · Näe rohkem »
Põhjafriisi keel
Põhjafriisi keel on rühm friisi keele murdeid, mida räägitakse Saksamaal Schleswig-Holsteini rannikul ja saartel.
Uus!!: Germaani keeled ja Põhjafriisi keel · Näe rohkem »
Põhjagermaani keeled
norni keel''†'' Põhjagermaani keeled ehk skandinaavia keeled on läänegermaani keelte ja väljasurnud idagermaani keelte kõrval üks kolmest germaani keelte harust.
Uus!!: Germaani keeled ja Põhjagermaani keeled · Näe rohkem »
Puck
Puck, tuntud ka kui Abivalmis Robin, on fantaasiaolend peamiselt inglise mütoloogiast.
Uus!!: Germaani keeled ja Puck · Näe rohkem »
Rahvaetümoloogia
Rahvaetümoloogia ehk vale etümoloogia ehk nime reinterpreteerimineLaansalu, Tiina, Alas, Marit, Kallasmaa, Marja.
Uus!!: Germaani keeled ja Rahvaetümoloogia · Näe rohkem »
Reet Sool
Reet Sool (1. detsember 1951 Pärnu – 30. detsember 2021) oli eesti kirjandusteadlane ja luuletaja.
Uus!!: Germaani keeled ja Reet Sool · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Germaani keeled ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Saami algkeel
Saami algkeel ehk algsaami keel on kõigi saami keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Uus!!: Germaani keeled ja Saami algkeel · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Germaani keeled ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Uus!!: Germaani keeled ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: Germaani keeled ja Sakslased · Näe rohkem »
Salzkammergut
Hallstatti vaade nimi.
Uus!!: Germaani keeled ja Salzkammergut · Näe rohkem »
Sikambrid
germaani rahvaste umbkaudsed asualad 1. sajandil (sikambrid tähistatud sõnaga "Sugambri") Sikambrid oli germaani hõim, mis Rooma ajal paiknes Reini jõe idakaldal, tänapäeva Saksamaal, Hollandi piiri lähedal.
Uus!!: Germaani keeled ja Sikambrid · Näe rohkem »
Sloveeni keel
Sloveeni keel (sloveeni keeles slovenski jezik või ka slovenščina).
Uus!!: Germaani keeled ja Sloveeni keel · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Germaani keeled ja Soome · Näe rohkem »
Soome nimi
Suomi on nähtavasti algselt olnud Soome lahe ümbruse ja seejärel (2. aastatuhande esimesel poolel) ligikaudu Päris-Soome nimi ning alles hiljem (2. aastatuhande keskpaiku) laienenud kogu Soome nimeks.
Uus!!: Germaani keeled ja Soome nimi · Näe rohkem »
Suur Paljassaar
Paljassaare poolsaar õhust. Taamal paistab ka Kopli poolsaar. Väike Paljassaar on pildi keskosas ja Suur Paljassaar jääb sellest paremale Suur Paljassaar on Paljassaare poolsaare kõrgem loodeosa Paljassaare lahe ja Saartevahe lõuka vahel Tallinnas Paljassaare asumis.
Uus!!: Germaani keeled ja Suur Paljassaar · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Germaani keeled ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Uus!!: Germaani keeled ja Taani keel · Näe rohkem »
Tardinghen
Tardingheni kirik Tardinghen (lääneflaami: Terdingem,; pikardi: Tardinghin) on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.
Uus!!: Germaani keeled ja Tardinghen · Näe rohkem »
Tšuudid
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.
Uus!!: Germaani keeled ja Tšuudid · Näe rohkem »
Tõde
Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.
Uus!!: Germaani keeled ja Tõde · Näe rohkem »
Transilvaania saksi murre
Transilvaania saksi murre (transilvaania saksi murdes Siweberjesch-Såksesch või Såksesch, saksa keeles Siebenbürgisch-Sächsisch või siebenbürgisch-sächsische Sprache, ungari keeles Erdélyi szász nyelv, rumeenia keeles Limba săsească või dialectul săsesc) on Transilvaania sakside kõneldav saksa keele murre.
Uus!!: Germaani keeled ja Transilvaania saksi murre · Näe rohkem »
Vanagutni keel
germaani keelte (mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest) levikut. Vanagutni keel oli põhjagermaani keel, mida räägiti Ojamaa saarel.
Uus!!: Germaani keeled ja Vanagutni keel · Näe rohkem »
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.
Uus!!: Germaani keeled ja Vanapõhja keel · Näe rohkem »
Varangu (Haljala)
Varangu on küla Lääne-Virumaal Haljala vallas Selja jõe ääres, endise Haljala kihelkonna territooriumil, 80 elanikku (2003).
Uus!!: Germaani keeled ja Varangu (Haljala) · Näe rohkem »
Väike Paljassaar
Paljassaare poolsaar õhust. Taamal paistab ka Kopli poolsaar. Väike Paljassaar on pildi keskosas. Sellest paremale jääb Suur Paljassaar Väike Paljassaar on Paljassaare poolsaare kõrgem kirdeosa Tallinna reidi ja Saartevahe lõuka vahel Tallinnas Paljassaare asumis.
Uus!!: Germaani keeled ja Väike Paljassaar · Näe rohkem »
Victor Terras
Viktor Evald Voldemar Terras (välismaal elades kasutas nimekuju Victor Terras; 21. jaanuar 1921 Põltsamaa – 17. detsember 2006 Chevy Chase, Maryland, USA) oli ameerika ja eesti kirjandusteadlane.
Uus!!: Germaani keeled ja Victor Terras · Näe rohkem »
Wulfila
Wulfila (gooti keeles 𐍅𐌿𐌻𐍆𐌹𐌻𐌰; u 311 – u 382 Konstantinoopol), ka Ulfilas, oli kristlik misjonär, hiljem piiskop, kes ristiusustas goote ja tõlkis piibli gooti keelde (vanim teadaolev piiblitõlge germaani keeltesse), luues selle kirjapanemiseks gooti tähestiku.
Uus!!: Germaani keeled ja Wulfila · Näe rohkem »
Zigfrīds Anna Meierovics
Zigfrīds Anna Meierovics (5. veebruar 1887 Durbe – 22. august 1925) oli Läti poliitik, Läti esimene välisminister (1918–1924 ja 1924–1925) ja teine peaminister (1921–1923 ja 1923–1924).
Uus!!: Germaani keeled ja Zigfrīds Anna Meierovics · Näe rohkem »
