Kiiremini kui brauser!
85 suhted: Afeel, Ajalugu ja loodusteadus, Alhazen, Almagest, Astroloogide loend, Astronomia nova, Astronoomia, Astronoomia ajalugu, Astronoomide loend, ß, Żagań, Biograafiad (Ke), Camera obscura, Ceres (kääbusplaneet), Christen Sørensen Longomontanus, De magnete, Deferent, Dogmadeta teadus, Epitsükkel, Fotograafia ajalugu, Fotomeetriline paradoks, Geotsentriline maailmasüsteem, Giovanni Domenico Cassini, Giuseppe Piazzi, Gottfried Wilhelm Leibniz, Hammasrataspump, Harmonices mundi, Hüdraulika, Heliotsentriline maailmasüsteem, Index Librorum Prohibitorum, Ioloogia, Isaac Newton, Johannes Kepleri Linzi Ülikool, Kalendrireform, Katharina Kepler, Kepler (kosmoseteleskoop), Kepleri seadused, Kepleri Supernoova, Klementinum, Kultuuriteadus ja loodusteadus, Maokandja, Matemaatikute loend, Mehaanika, Michael Maestlin, Mikołaj Kopernik, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, Mysterium Cosmographicum, Olulisemate muusikateoreetiliste tekstide kronoloogiline loend, Paulus V, Päikesesüsteem, ..., Periheel, Philosophy of Science: A Contemporary Approach, Phobos, Pierre Gassendi, Pikksilm, Ptolemaios, Röntgendifraktsioonanalüüs, Röntgenstruktuurianalüüs, Saksamaa, Sündinud 27. detsembril, Steiermargi hertsogkond, Supernoova jäänuk, Surnud 15. novembril, Taevamehaanika, Tübingen, Tübingeni ülikool, Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend, Teadusrevolutsioon, Teadusrevolutsioonide struktuur, Teleskoop, Teoreem, Tycho Brahe, Uraniborg, Valguse kiirus, Välismaa filosoofide loend, Videoprojektsioon, Weil der Stadt, Xiangshu yixue, 15. november, 1571, 1610, 1630, 17. oktoober, 17. sajand, 27. detsember. Laienda indeks (35 rohkem) »
Afeel
Afeel (kr sõnadest apo 'eemal, kaugel' + hēlios 'Päike') ehk päikesekaug on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmest kõige kaugemal.
Uus!!: Johannes Kepler ja Afeel · Näe rohkem »
Ajalugu ja loodusteadus
"Ajalugu ja loodusteadus" ("Geschichte und Naturwissenschaft") oli Wilhelm Windelbandi kõne Straßburgi ülikooli rektori ametisse astumise puhul 1. mail 1894.
Uus!!: Johannes Kepler ja Ajalugu ja loodusteadus · Näe rohkem »
Alhazen
Abu Ali al-Hassan Ibn al-Haytham (araabia keeles أبو علي، الحسن بن الحسن بن الهيثمAbū ʿAlī al-Ḥasan ibn al-Ḥasan ibn al-Haytham), eelistatud nimi Ibn al-Haytham, läänes tuntud kui Alhazen (u 965 – u 1041) oli araablane, moslem.
Uus!!: Johannes Kepler ja Alhazen · Näe rohkem »
Almagest
Ptolemaiose maailmasüsteemi kujutis (1661) "Almagest" on Aleksandria astronoomi Ptolemaiose ja kogu vanakreeka astronoomia peateos, antiikastronoomia tähtsaim allikas.
Uus!!: Johannes Kepler ja Almagest · Näe rohkem »
Astroloogide loend
Astroloogide loend loetleb astrolooge.
Uus!!: Johannes Kepler ja Astroloogide loend · Näe rohkem »
Astronomia nova
Lehekülg raamatust "Astronomia nova" ("Uus astronoomia") on Johannes Kepleri esimene raamat Kepleri seaduste kohta.
Uus!!: Johannes Kepler ja Astronomia nova · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Johannes Kepler ja Astronoomia · Näe rohkem »
Astronoomia ajalugu
Nebra lähedalt Saksamaalt leitud pronksketas päikese, kuu ja tähtede kujutistega, 1600 eKr Astronoomia ajalugu hõlmab ajaliselt inimkonna kogu kultuuriloo.
Uus!!: Johannes Kepler ja Astronoomia ajalugu · Näe rohkem »
Astronoomide loend
Siin on loetletud astronoome.
Uus!!: Johannes Kepler ja Astronoomide loend · Näe rohkem »
ß
ß-täht eri šriftides email-tänavasiltidel ß (saksakeelsed nimetused Eszett ('ess-zee'), scharfes S ('terav S') on täht saksa tähestikus. See on konsonanditäht, mida kasutatakse helitu alveolaarse frikatiivi /s/ märkimiseks. Algselt oli see pika ja lühikese s-i või pika s-i ja z-i ligatuur. Saksa keeles kasutatakse selle kohta veel nimetusi Straßen-S ('sõna Straße S'), Buckel-S ('küüru-S'), Ringel-S ('rõnga-S'), Rucksack-S ('seljakoti-S'), Dreierles-S ('kolmekese-S') ja Doppel-S ('topelt-S'; Šveitsis). Viimane väljend tähistab väljaspool Šveitsi (ja osalt ka Šveitsis) täheühendit ss. ß-tähte kasutatakse tänapäeval ainult saksa keeles. Šveitsis ja Liechtensteinis seda märki ei tarvitata. Saksakeelsetel vähemustel Belgias, Põhja-Schleswigis ja Lõuna-Tiroolis kehtivad samad reeglid nagu Saksamaal, Austrias ja Luksemburgis. ſs-ligatuur oli 18. sajandini kasutusel ka teistes keeltes.
Uus!!: Johannes Kepler ja ß · Näe rohkem »
Żagań
Żagań (prantsuse ja saksa keeles Sagan) on linn Lääne-Poolas Lubuszi vojevoodkonnas Bóbri jõe ääres.
Uus!!: Johannes Kepler ja Żagań · Näe rohkem »
Biograafiad (Ke)
Biograafiad (Ke) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ke".
Uus!!: Johannes Kepler ja Biograafiad (Ke) · Näe rohkem »
Camera obscura
''Camera obscura'' ''Camera obscura'' Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi näitusel Camera obscura ehk pimekamber on pime ruum, mille seinas olev väike ava annab ava vastasseinal ümberpööratud kujutise ava ees olevatest valgustatud esemetest või maastikust.
Uus!!: Johannes Kepler ja Camera obscura · Näe rohkem »
Ceres (kääbusplaneet)
Ceres võrdluses Maa ja Kuuga. Ceres (sümbol) on kääbusplaneet ning suurim Marsi ja Jupiteri vahel olevas asteroidide vöös paiknev taevakeha.
Uus!!: Johannes Kepler ja Ceres (kääbusplaneet) · Näe rohkem »
Christen Sørensen Longomontanus
''Inventio quadraturae circuli'', 1634 Christen Sørensen (tuntud kui Longomontanus, ka kui Christian Severini, Christianus Severini Lymvicus, Christianus Longicampianus, Christen Lomborg, Chresten Lemvig või Christiern Langberg; 4. oktoober 1562 Jüütimaa, Lomborgbergi talu Lemvigi lähedal – 8. oktoober 1647 Kopenhaagen) oli Taani astronoom.
Uus!!: Johannes Kepler ja Christen Sørensen Longomontanus · Näe rohkem »
De magnete
"De magnete, magneticisque corporibus, et de magno magnete tellure" ("Magnetist, magnetilistest kehadest ja suurest magnetist Maast"), tuntud ka lihtsalt pealkirja alguse "De magnete" järgi, on inglise arsti ja teadlase William Gilberti 1600.
Uus!!: Johannes Kepler ja De magnete · Näe rohkem »
Deferent
Deferent on ajalooline mõiste astronoomias, mida kasutati taevakehade orbiitide kirjeldamiseks.
Uus!!: Johannes Kepler ja Deferent · Näe rohkem »
Dogmadeta teadus
"Dogmadeta teadus: Uuriva vaimu vabastamine" on Rupert Sheldrake'i raamat.
Uus!!: Johannes Kepler ja Dogmadeta teadus · Näe rohkem »
Epitsükkel
Epitsükkel on ajalooline mõiste astronoomias, mida kasutati taevakehade orbiitide kirjeldamiseks.
Uus!!: Johannes Kepler ja Epitsükkel · Näe rohkem »
Fotograafia ajalugu
Nii nägi pildistamine välja 1843. aastal. Fotograafia on kogu oma ajaloo vältel aina lihtsamaks muutunud Fotograafia nimetus pärineb kreekakeelsetest sõnadest phōs (valgus) ja gráphein (kirjutama).
Uus!!: Johannes Kepler ja Fotograafia ajalugu · Näe rohkem »
Fotomeetriline paradoks
Animatsioon näitab, kuidas lõputus, homogeenses ja staatilises universumis ilmuvad nähtavale üha kaugemad tähed, täites tühimikud lähemate tähtede vahel ja kattes lõpuks kogu taeva ereda valgusega. Olbersi paradoks näitab, et kuna öötaevas on tume, peab vähemalt üks neist kolmest eeldusest universumi kohta olema väär Fotomeetriline paradoks ehk Olbersi paradoks ehk tumeda öötaeva paradoks on astrofüüsika ja füüsikalise kosmoloogia valda kuuluv paradoks, mis seisneb vastuolus ühelt poolt lõputu ja igavese staatilise universumi ning teiselt poolt öötaeva tumeduse vahel: kui universum on igas suunas lõputult täis tähtede valgust, miks pole siis öine taevas hele? Tänapäeva füüsikas on staatilise universumi mudelist valdavalt loobutud ning öötaeva tumedust peetakse üheks argumendiks dünaamilise universumimudeli poolt, nagu seda kirjeldab näiteks Suure Paugu teooria.
Uus!!: Johannes Kepler ja Fotomeetriline paradoks · Näe rohkem »
Geotsentriline maailmasüsteem
Ptolemaiose geotsentriline maailmasüsteem Geotsentriline maailmasüsteem on maailmasüsteem (universumi mudel), mis paigutab Maa universumi keskpunkti.
Uus!!: Johannes Kepler ja Geotsentriline maailmasüsteem · Näe rohkem »
Giovanni Domenico Cassini
pisi Giovanni Domenico Cassini (prantsuspäraselt Jean-Dominique Cassini; 8. juuni 1625 Perinaldo – 14. september 1712 Pariis) oli itaalia päritolu astronoom, insener ja astroloog, kes töötas algul Itaalias ning hiljem Prantsusmaal (Prantsusmaa alam 1673. aastast).
Uus!!: Johannes Kepler ja Giovanni Domenico Cassini · Näe rohkem »
Giuseppe Piazzi
thumb Giuseppe Piazzi (7. juuli 1746 Ponte in Valtellina – 22. juuli 1826 Napoli) oli itaalia matemaatik, astronoom ja teoloog, teatiini munk, Palermo tähetorni rajaja, Cerese avastaja.
Uus!!: Johannes Kepler ja Giuseppe Piazzi · Näe rohkem »
Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.
Uus!!: Johannes Kepler ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »
Hammasrataspump
Hammasrataspump on pump, mille pumpavaks elemendiks on hammasrattad.
Uus!!: Johannes Kepler ja Hammasrataspump · Näe rohkem »
Harmonices mundi
thumb "Harmonices Mundi" ("Maailma harmoonia") on Johannes Kepleri raamat, milles ta püüab seletada planeetide liikumise proportsioone ja geomeetriat heliredelite ja muusikaliste intervallide abil.
Uus!!: Johannes Kepler ja Harmonices mundi · Näe rohkem »
Hüdraulika
Hüdraulika (kreeka sõnadest hÿdor 'vesi' + aulos 'toru, renn') on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi.
Uus!!: Johannes Kepler ja Hüdraulika · Näe rohkem »
Heliotsentriline maailmasüsteem
Heliotsentriline maailmasüsteem Heliotsentriline maailmasüsteem ehk heliotsentriline mudel on maailmasüsteem ehk universumi mudel, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber universumi keskmes asuva Päikese.
Uus!!: Johannes Kepler ja Heliotsentriline maailmasüsteem · Näe rohkem »
Index Librorum Prohibitorum
Index Librorum Prohibitorum, 1564 Index Librorum Prohibitorum ("Keelatud raamatute nimekiri") on Rooma katoliku kiriku poolt keelatud raamatute nimekiri.
Uus!!: Johannes Kepler ja Index Librorum Prohibitorum · Näe rohkem »
Ioloogia
Vormilise piiritlemise kosmogenees hiina filosoofias. Ainult ring – wuji, ringlainelise joonega – taiji, kaks erivärvi ala – ljangyi, neli kaksjoont – sixiang (moodustavad yin-yangi), Varajase taeva kolmjooned ja Hilise taeva kolmjooned. (Taji on kujutatud kahjuks teistpidi pöörlevana.) Muutuste uurimine (易学 jik6 hok6/ yìxué) on "Zhouyi" ehk "Yijingi", sellega seotu ja selle rakenduste uurimine eri kultuuri valdkondades.
Uus!!: Johannes Kepler ja Ioloogia · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Johannes Kepler ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Johannes Kepleri Linzi Ülikool
Logo Johannes Kepleri Linzi ülikool (saksa keeles Johannes Kepler Universität Linz) on ülikool Austrias Linzis.
Uus!!: Johannes Kepler ja Johannes Kepleri Linzi Ülikool · Näe rohkem »
Kalendrireform
Gregoriuse kalendri vastuvõtmise Inglismaal, mille käigus "kadus" 11 päeva Kalendrireform on kalendri muutmine, mis võetakse tavaliselt ette, et kohandada seda paremini looduse või ühiskonna elurütmiga.
Uus!!: Johannes Kepler ja Kalendrireform · Näe rohkem »
Katharina Kepler
Katharina Kepler (sünninimega Guldenmann; 1546 – 13. aprill 1622 Heumadeni lähedal) oli keiserliku astronoomi Johannes Kepleri ema.
Uus!!: Johannes Kepler ja Katharina Kepler · Näe rohkem »
Kepler (kosmoseteleskoop)
Kepler oli NASA kosmoseobservatoorium, mille eesmärgiks oli avastada Maa tüüpi planeete.
Uus!!: Johannes Kepler ja Kepler (kosmoseteleskoop) · Näe rohkem »
Kepleri seadused
Kepleri kolme seaduse illustratsioon. (1) Orbiidid on ellipsid, kus esimese planeedi fookusteks on ''ƒ''1 ja ''ƒ''2 ning teise planeedi fookusteks ''ƒ''1 ja ''ƒ''3. Päike asub fookuses ''ƒ''1. (2) Kaks tumedamat sektorit ''A''1 ja ''A''2 on võrdsete pindaladega. Aeg, mis kulub planeedil 1, et katta sektorit ''A''1, on võrdne ajaga, mis kulub, et katta sektor ''A''2. (3) Orbitaalperioodide suhe planeedi 1 ja planeedi 2 jaoks on ''a''13/2: ''a''23/2. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese.
Uus!!: Johannes Kepler ja Kepleri seadused · Näe rohkem »
Kepleri Supernoova
SN 1604, tuntud ka kui Kepleri supernoova, Kepleri Noova või Kepleri täht, oli Ia tüüpi supernoova, mis asus Linnuteel Maokandja tähtkujus.
Uus!!: Johannes Kepler ja Kepleri Supernoova · Näe rohkem »
Klementinum
Osa idapoolsest fassaadist Vaade läänetiivale ja sissepääsule Křížovnická tänavalt Klementinum (varem Clementinum) on hoonekompleks Praha vanalinnas, kunagise jesuiitide kolleegiumi asupaik.
Uus!!: Johannes Kepler ja Klementinum · Näe rohkem »
Kultuuriteadus ja loodusteadus
"Kultuuriteadus ja loodusteadus" ("Kulturwissenschaft und Naturwissenschaft") on Heinrich Rickerti teos, milles ta arendab edasi Wilhelm Windelbandi kõnes "Ajalugu ja loodusteadus" esitatud ideid.
Uus!!: Johannes Kepler ja Kultuuriteadus ja loodusteadus · Näe rohkem »
Maokandja
Maokandja Maokandja (ladina Ophiuchus, lühend Oph) on suur ekliptika tähtkuju, mis asub lõunataevas taevaekvaatori lähedal.
Uus!!: Johannes Kepler ja Maokandja · Näe rohkem »
Matemaatikute loend
Siin on loetletud matemaatikuid.
Uus!!: Johannes Kepler ja Matemaatikute loend · Näe rohkem »
Mehaanika
Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Johannes Kepler ja Mehaanika · Näe rohkem »
Michael Maestlin
Michael Maestlin Michael Maestlin (ka Mästlin, Möstlin; 30. september 1550 Göppingen – 20. oktoober 1631 Tübingen) oli saksa astronoom ja matemaatik.
Uus!!: Johannes Kepler ja Michael Maestlin · Näe rohkem »
Mikołaj Kopernik
Koperniku portree. Puulõige Nicolaus Reusneri raamatust "Icones" (1578), mille valmistas arvatavasti Tobias Stimmer Koperniku väidetava autoportree järgi. See portree on eeskujuks paljudele puulõigetele, vaselõigetele ja maalidele. Mikołaj Kopernik (postuumselt poolapärastatud nimi; õieti Niklas Koppernigk; ladinapärastatult Nicolaus Copernicus või Nicolaus Coppernicus; seksapäraselt Nikolaus Kopernikus; 19. veebruar 1473 Toruń, Kuninglik Preisimaa, Poola kuningriik – 24. mai 1543 Frombork, Kuninglik Preisimaa, Poola kuningriik) poola astronoom, matemaatik, kartograaf arst ja Ermlandi piiskopkonna toomhärra, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, heliotsentrilise maailmasüsteemi alusepanija.
Uus!!: Johannes Kepler ja Mikołaj Kopernik · Näe rohkem »
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.
Uus!!: Johannes Kepler ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? · Näe rohkem »
Mysterium Cosmographicum
thumb thumb "Mysterium Cosmographicum" ("Kosmograafiline müsteerium") on Johannes Kepleri astronoomiaalane teos.
Uus!!: Johannes Kepler ja Mysterium Cosmographicum · Näe rohkem »
Olulisemate muusikateoreetiliste tekstide kronoloogiline loend
Siin on kronoloogiliselt loetletud olulisemaid muusikateoreetilisi tekste ja nende autoreid.
Uus!!: Johannes Kepler ja Olulisemate muusikateoreetiliste tekstide kronoloogiline loend · Näe rohkem »
Paulus V
Paulus V (Camillo Borghese, 17. september 1552 – 28. jaanuar 1621) oli paavst aastatel 1605–1621.
Uus!!: Johannes Kepler ja Paulus V · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Johannes Kepler ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Periheel
Periheel ehk päikeselähis on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal.
Uus!!: Johannes Kepler ja Periheel · Näe rohkem »
Philosophy of Science: A Contemporary Approach
"Philosophy of Science: A Contemporary Approach" ("Teadusfilosoofia: tänapäevane lähenemine") on Alex Rosenbergi raamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse.
Uus!!: Johannes Kepler ja Philosophy of Science: A Contemporary Approach · Näe rohkem »
Phobos
Phobos on Marsi üks kahest kaaslasest ehk kuust.
Uus!!: Johannes Kepler ja Phobos · Näe rohkem »
Pierre Gassendi
Pierre Gassendi (sünninimi Pierre Gassend, ladinapärane nimi Petrus Gassendi; 22. jaanuar 1592 Champtercier Digne'i lähedal, Provence – 24. oktoober 1655 Pariis) oli prantsuse filosoof, matemaatik ja astronoom.
Uus!!: Johannes Kepler ja Pierre Gassendi · Näe rohkem »
Pikksilm
Kepleri pikksilma optikasüsteem Galilei pikksilma optikasüsteem Pikksilma kasutamine Pikksilm on optikariist kaugete esemete vaatlemiseks.
Uus!!: Johannes Kepler ja Pikksilm · Näe rohkem »
Ptolemaios
Klaudios Ptolemaios (kreeka Κλαύδιος Πτολεμαῖος; ladina Claudius Ptolemaeus; umbes 100, võib-olla Ptolemais Hermeiu – pärast 160. aastast, arvatavasti Aleksandria) oli hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik, geograaf, muusikateoreetik ja filosoof, kes tegutses Aleksandrias Rooma riigi provintsis Egiptuses.
Uus!!: Johannes Kepler ja Ptolemaios · Näe rohkem »
Röntgendifraktsioonanalüüs
Pika säriga foto töötavast röntgendifraktomeetrist. Fotol on näha goniomeetri skaneerivate õlgade liikumine. Kaspar Kallipi foto Röntgendifraktsioonanalüüs mineraloogilise koostise määramiseks. Peeter Paaveri foto Röntgendifraktsioonanalüüs (XRDA – inglise keeles X-ray diffraction analysis; ka XRD ehk "röntgenikiirte difraktsioon") on kristalliliste materjalide atomaarse või molekulaarse struktuuri uurimismeetod, milles kasutatakse uuritavale materjalile langeva röntgenikiirguse difrageerumist ja selle detekteerimist.
Uus!!: Johannes Kepler ja Röntgendifraktsioonanalüüs · Näe rohkem »
Röntgenstruktuurianalüüs
Röntgenikiirte kasutusvõimalused ja neile vastavad elektromagnetspektri osad Röntgenstruktuurianalüüs (inglise keeles x-ray crystallography) on analüüsi valdkond täppisteaduses, kus kasutatakse röntgenikiirguse interaktsiooni ainega, et määrata selle atomaarset ja molekulaarset struktuuri, elemendilist ja molekulilist koostist, samuti faasilist koostist ja paljusid füüsikalisi omadusi.
Uus!!: Johannes Kepler ja Röntgenstruktuurianalüüs · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Johannes Kepler ja Saksamaa · Näe rohkem »
Sündinud 27. detsembril
Siin loetletakse 27. detsembril sündinud tuntud inimesi.
Uus!!: Johannes Kepler ja Sündinud 27. detsembril · Näe rohkem »
Steiermargi hertsogkond
Steiermargi hertsogkond (saksa Herzogtum Steiermark, sloveeni Vojvodina Štajerska, ungari Stájer Hercegség) oli hertsogkond, mis paiknes tänapäeva Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Uus!!: Johannes Kepler ja Steiermargi hertsogkond · Näe rohkem »
Supernoova jäänuk
Suures Magellani Pilves Supernoova jäänuk on emissioonudu, mille tekitab supernoova ja millel on sageli kihiline ehitus.
Uus!!: Johannes Kepler ja Supernoova jäänuk · Näe rohkem »
Surnud 15. novembril
Siin loetletakse 15. novembril surnud tuntud isikuid.
Uus!!: Johannes Kepler ja Surnud 15. novembril · Näe rohkem »
Taevamehaanika
Taevamehaanika on astronoomia haru, mis uurib kosmiliste objektide liikumist.
Uus!!: Johannes Kepler ja Taevamehaanika · Näe rohkem »
Tübingen
Tübingen on linn Saksamaal Baden-Württembergis, Tübingeni kreisi keskus.
Uus!!: Johannes Kepler ja Tübingen · Näe rohkem »
Tübingeni ülikool
Tübingeni Ülikool (ka Tübingeni Eberhard Karli Ülikool; saksa keeles Eberhard Karls Universität Tübingen) on ülikool Saksamaal Tübingenis.
Uus!!: Johannes Kepler ja Tübingeni ülikool · Näe rohkem »
Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend
Loend sisaldab isikunimedega seotud seaduspärasusi ka füüsikale toetuvatest valdkondadest.
Uus!!: Johannes Kepler ja Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend · Näe rohkem »
Teadusrevolutsioon
Teadusrevolutsioon oli 16. ja 17. sajandil etapp teaduse arengu ajaloos, mille kestel uued ideed ja teadmised füüsikas, astronoomias, bioloogias, meditsiinis ja keemias viisid antiik- ja keskaegsetel vaadetel põhineva teaduse uude järku – moodsasse teadusesse (inglise modern science).
Uus!!: Johannes Kepler ja Teadusrevolutsioon · Näe rohkem »
Teadusrevolutsioonide struktuur
"Teadusrevolutsioonide struktuur" ("The Structure of Scientific Revolutions") on Thomas Kuhni teadusfilosoofiline teos.
Uus!!: Johannes Kepler ja Teadusrevolutsioonide struktuur · Näe rohkem »
Teleskoop
Optiline teleskoop Teleskoop (vanakreeka sõnadest tēle 'kaugele, kaugel' ja skopeō 'vaatan') on seade kaugete objektide uurimiseks.
Uus!!: Johannes Kepler ja Teleskoop · Näe rohkem »
Teoreem
publisher.
Uus!!: Johannes Kepler ja Teoreem · Näe rohkem »
Tycho Brahe
Tycho Brahe (õieti Tyge Ottesen Brahe; 14. detsember 1546 Skåne, Knutstorpi linnus (taani Knudstrup) – 24. oktoober 1601 Praha) oli taani astronoom, astroloog ja alkeemik.
Uus!!: Johannes Kepler ja Tycho Brahe · Näe rohkem »
Uraniborg
Uraniborg, pilt Blaeu raamatust "Atlas Major" (1663) Uraniborg koos aedadega, Tycho Brahe raamatust "Astronomiae instauratae mechanica" (1598) Uraniborg ehk Uranieborg ehk Uranienborg oli üks Tycho Brahe observatooriumidest.
Uus!!: Johannes Kepler ja Uraniborg · Näe rohkem »
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Uus!!: Johannes Kepler ja Valguse kiirus · Näe rohkem »
Välismaa filosoofide loend
Siin on loetletud välismaa filosoofe.
Uus!!: Johannes Kepler ja Välismaa filosoofide loend · Näe rohkem »
Videoprojektsioon
Videoprojektsioon (inglise keeles video projection) on arvuti ja projektori abil kindlale pinnale või ekraanile näidatav videopilt.
Uus!!: Johannes Kepler ja Videoprojektsioon · Näe rohkem »
Weil der Stadt
Weil der Stadt on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Böblingeni kreisis.
Uus!!: Johannes Kepler ja Weil der Stadt · Näe rohkem »
Xiangshu yixue
Vormarvu (muutuste) õpetus (象数易学 xiàngshù yìxué) on olnud hiina klassikalist kultuuri formaalselt organiseeriv süsteem.
Uus!!: Johannes Kepler ja Xiangshu yixue · Näe rohkem »
15. november
15.
Uus!!: Johannes Kepler ja 15. november · Näe rohkem »
1571
1571.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1571 · Näe rohkem »
1610
1610.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1610 · Näe rohkem »
1630
1630.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1630 · Näe rohkem »
17. oktoober
17.
Uus!!: Johannes Kepler ja 17. oktoober · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Johannes Kepler ja 17. sajand · Näe rohkem »
27. detsember
27.
Uus!!: Johannes Kepler ja 27. detsember · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Friedrich Johannes Kepler, Johann Kepler, Kepler.
