Sisukord
37 suhted: Aer (mensuraalnotatsioon), Ajatu muusika festival, Anonymous 4, Ars antiqua, Arvo Pärt, Cantigas de Santa Maria, Cantus firmus, Conductus, Discantus, Gregoriuse koraal, Heksakord, Hildegard Bingenist, Hilliard Ensemble, Hortus Musicus, Keskaeg, Keskaja kunst, Leoninus, Maria Staak, Modaalrütmika, Musica enchiriadis, Muusikastiil, Organum, Proosula, Renessanssmuusika, Rondellus, Rondellus (ansambel), Suvekaanon, Tenor (partii), Tetrakord, Trecento (muusika), Vaimulik muusika, Vanakreeka muusika, Vanamuusika, Vanamuusikaansambel, Viljandi Linnakapell, Vladimir Martõnov, Willi Apel.
Aer (mensuraalnotatsioon)
aer, ka aeris (ladina keeles õhk, udu, pilv) on keskaja muusika mensuraalnotatsioonis semibrevise jaotamise kunst ja laad.
Vaata Keskaja muusika ja Aer (mensuraalnotatsioon)
Ajatu muusika festival
Ajatu muusika festival, 2013.
Vaata Keskaja muusika ja Ajatu muusika festival
Anonymous 4
Anonymous 4 oli Ameerika Ühendriikides New Yorgis asutatud naisvokaalkvartett, kes viljeles enamjaolt keskaja muusikat, kuid tegi koostööd ka nüüdismuusika heliloojatega nagu John Tavener ja Steve Reich.
Vaata Keskaja muusika ja Anonymous 4
Ars antiqua
Ars antiqua ehk ars veterum ehk ars vetus on periood keskaja muusikas.
Vaata Keskaja muusika ja Ars antiqua
Arvo Pärt
Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja, kes loob klassikalist ja vaimulikku muusikat.
Vaata Keskaja muusika ja Arvo Pärt
Cantigas de Santa Maria
Käsikirja E illustratsioon: muusikud mängimas ''vihuela de arco'''t ja ''vihuela de péñola'''t Rataslüüramängijad käsikirja E illustratsioonil Jõululaul "Pois que dos Reys Nostro Sennor" Toledo käsikirjas Käsikirja T (''Códice Rico'') narratiivne illustratsioon 12 miniatuuriga illustratsioon käsikirjas T, foto faksiimileväljaandest Käsikiri F teksti, illustratsiooni ja tühjade noodijoontega "Cantigas de Santa Maria" (galeegi:,, 'Laulud neitsi Maarjale') on 13.
Vaata Keskaja muusika ja Cantigas de Santa Maria
Cantus firmus
Cantus firmus (ladina keeles 'kindel laul') on keskaja- ja renessanssmuusikas enamasti varasemast muusikast laenatud meloodia, mida kasutati uue polüfoonilise heliteose alusena.
Vaata Keskaja muusika ja Cantus firmus
Conductus
Wolfenbütteli käsikirjast 1099, 1200 paiku ''Conductus'' "Luget Rachel": A ja B on ''cauda'', Б on süllaabiline lõik Kolmehäälne ''conductus'' "Salvatoris hodie", Notre-Dame'i koolkond, 13.
Vaata Keskaja muusika ja Conductus
Discantus
Discantus (tuletis kreekakeelsest sõnast diaphonia, ladina keeles 'lahku laulma' (singing apart)) on keskaja muusika kompositsioonimeetod ja polüfoonilise faktuuri tüüp, mille puhul.
Vaata Keskaja muusika ja Discantus
Gregoriuse koraal
Gregorius Suur dikteerib koraali, mida talle Püha Vaimu läbi – pildil kujutatud tuvina – on sisendatud. Kirjutaja ees vahatahvlil on näha neumad. "Hartkeri antifonaarium". Sankt-Galleni klooster, umbes 1000 pKr Gregoriuse koraal ehk gregoriuse laul, varem ka gregooriuse koraal ehk gregooriuse laul (ladina keeles cantus gregorianus) on keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on saanud nimetuse paavst Gregorius Suure järgi.
Vaata Keskaja muusika ja Gregoriuse koraal
Heksakord
Heksakord ehk heksahord (vanakreeka sõnast hexachordos 'kuuekeeleline') on kuueheliline helirida.
Vaata Keskaja muusika ja Heksakord
Hildegard Bingenist
Bingeni Hildegard saab jumalikku inspiratsiooni ja edastab seda kirjutajale. Miniatuur "Sciviase" Rupertsbergi käsikirjast u 1200 Bingeni Hildegard (saksa keeles Hildegard von Bingen; inglise keeles Hildegard of Bingen; ladina keeles Hildegarda Bingensis; 1098 – 17. september 1179) oli katoliku kiriku nunn, prohvet, müstik, teoloog, reformaator, arst, loodusteadlane, luuletaja ja helilooja.
Vaata Keskaja muusika ja Hildegard Bingenist
Hilliard Ensemble
Hilliard Ensemble oli Suurbritannia meesvokaalansambel, mis tegutses aastatel 1974–2014 ning esitas keskaja, renessanss- ja barokkmuusikat.
Vaata Keskaja muusika ja Hilliard Ensemble
Hortus Musicus
Hortus Musicus esinemas 1985. aastal Hortus Musicus (ladina keeles 'muusika-aed') on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972.
Vaata Keskaja muusika ja Hortus Musicus
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Vaata Keskaja muusika ja Keskaeg
Keskaja kunst
Keskaja kunst hõlmab kunsti, mis loodi Lääne-Euroopas, osati ka Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas keskaja jooksul, täpsemalt Rooma keisririigi lagunemisest Ida- ja Lääne-Rooma riigiks 4. sajandil kuni renessansi alguseni Itaalias 14. sajandil.
Vaata Keskaja muusika ja Keskaja kunst
Leoninus
Leoninus (tegutses alates u 1150, suri u 1201) oli Prantsusmaal tegutsenud helilooja.
Vaata Keskaja muusika ja Leoninus
Maria Staak
Maria Staak (sündinud Maria Reedik 1962. aastal) on eesti laulja.
Vaata Keskaja muusika ja Maria Staak
Modaalrütmika
Modaalrütmika on tänapäevane nimetus keskaja muusika rütmikontseptsioonile, mille kohaselt helivältus on määratud tema asukohaga helivältuste seerias ehk mooduses, mis koosneb kindlas järjekorras pikkadest ja lühikestest helivältustest.
Vaata Keskaja muusika ja Modaalrütmika
Musica enchiriadis
"Musica enchiriadis". Illustratsioon Bambergi käsikirjast Msc Var.1 koos ''dasia''-nootidele vastavate toonidega (selgituseks joonisele lisatud) Organum ''Tu patris sempiternus...'' algusest lõpuni paralleelselt liikuvate häältega Organum ''Rex celi domine...'' ühelt kõrguselt alustavate häältega, Msc Class 9 transkriptsioonis "Musica enchiriadis" on 9.
Vaata Keskaja muusika ja Musica enchiriadis
Muusikastiil
Muusikastiil on muusikaliste parameetrite vaikeväärtuste kogum, mis on iseloomulik teatavale ajastule, traditsioonile, koolkonnale, heliloojale, heliteosele või esituspraktikale.
Vaata Keskaja muusika ja Muusikastiil
Organum
Perotinus, kolmehäälne organum ''Alleluia nativitatis'' Paralleelorganum ''Tu patris sempiternus...'' traktaadis "Musica enchiriadis" Perotinuse neljahäälne organum "Viderunt omnes" Organum (vanakreeka keeles ὄργανον organon 'instrument', 'tööriist') on Lääne-Euroopa keskaja muusikas esinev varaseim polüfoonia tüüp.
Vaata Keskaja muusika ja Organum
Proosula
Proosula (ladina keeles prosula, deminutiiv sõnast prosa 'tekst') on keskaja muusikas kasutatud troobitüüp, mille puhul uut muusikalist materjali ei lisandu, lisatakse vaid tekst.
Vaata Keskaja muusika ja Proosula
Renessanssmuusika
Renessanssmuusika on üldlevinud muusikaajaloo periodiseerimise kontseptsiooni kohaselt lääne muusika, mis on loodud vahemikus umbes 1430–1600.
Vaata Keskaja muusika ja Renessanssmuusika
Rondellus
Rondellus on keskaja muusikas kahe- või kolmehäälne conductust meenutav ringtantsulaul, mille häälte vahel toimus meloodiamotiivide vahetus.
Vaata Keskaja muusika ja Rondellus
Rondellus (ansambel)
Rondellus Tartu hansapäevadel 2014 Rondellus on Eesti vanamuusikaansambel.
Vaata Keskaja muusika ja Rondellus (ansambel)
Suvekaanon
Suvekaanon, 13. sajandi käsikirjas BL Harley MS 978, f 11v Suvekaanon (tuntud ka nime all "Sumer is icumen in", keskinglise keeles 'Suvi on saabunud') on 13. sajandi keskpaigast pärinev, kokku kuuele häälele mõeldud inglise ringkaanon (round, ladina keeles rota 'ratas'), mille üleskirjutus asub ühes käsikirjakogumikus Briti Raamatukogu kollektsioonis (British Library, Harley 978 folio 11v).
Vaata Keskaja muusika ja Suvekaanon
Tenor (partii)
Tenor (ladina keeles tenere, hoidma) on keskaja ja renessanssmuusikas polüfoonilise faktuuri nö kandev partii, millega suhtes loodi muud partiid.
Vaata Keskaja muusika ja Tenor (partii)
Tetrakord
Tetrakord ehk tetrahord (vanakreeka sõnast tetrachordon, tetra ‘neli’ + chordē ‘lüüra keel’) on algses tähenduses neljaheliline helisüsteem.
Vaata Keskaja muusika ja Tetrakord
Trecento (muusika)
Trecento, ka trecento muusika on muusikaajaloos mõiste, mis hõlmab 1330.–1420.
Vaata Keskaja muusika ja Trecento (muusika)
Vaimulik muusika
Vaimulik muusika (ka religioosne muusika, sakraalmuusika) on muusika, mis on seotud religiooniga.
Vaata Keskaja muusika ja Vaimulik muusika
Vanakreeka muusika
Vanakreeka muusika on muusika Vana-Kreekas.
Vaata Keskaja muusika ja Vanakreeka muusika
Vanamuusika
Vanamuusika (inglise keeles early music, saksa keeles Alte Musik, soome keeles vanha musiikki) on muusikas mitmetähenduslik mõiste.
Vaata Keskaja muusika ja Vanamuusika
Vanamuusikaansambel
Keskaja muusika ansambli liikmed pillidega Vanamuusikaansambel on muusikaansambel, mis on spetsialiseerunud Euroopa varajase muusika – keskaja, renessanss- ja barokkmuusika esitamisele.
Vaata Keskaja muusika ja Vanamuusikaansambel
Viljandi Linnakapell
Viljandi Linnakapell 1990. aastalFoto: Jaan Künnap Viljandi Linnakapell on Eesti esimene vanamuusikaansambel, mille 1971.
Vaata Keskaja muusika ja Viljandi Linnakapell
Vladimir Martõnov
Vladimir Ivanovitš Martõnov (Владимир Мартынов; sündinud 20. veebruaril 1946 Moskvas) on vene helilooja.
Vaata Keskaja muusika ja Vladimir Martõnov
Willi Apel
Willi Apeli teose "Mitmehäälse muusika notatsioon 900–1600" saksakeelne väljaanne Willi Apel (10. oktoober 1893 Konitz – 14. märts 1988 Bloomington) oli saksa päritolu ameerika musikoloog, eelkõige varajase muusika uurija.
Vaata Keskaja muusika ja Willi Apel