Kiiremini kui brauser!
192 suhted: Absolutism, Adamiidid, Algkristlus, Ambroosiuse laul, Anateem, Andreas de Velven, Anglokatoliku Kirik, Antonio Gramsci, Apokrüüfid, Apostel, Apostellik suktsessioon, Apostellik usutunnistus, Armulaua sakrament, Ateism, Ökokolonialism, Õigeusk, Õigeusu kirik, Baltisakslased, Blåkulla nõiaprotsessid, Calixtus I, Carl Robert Jakobson, Charles Mingus, Clemens XII, Cornelius, De fide orthodoxa, Deism, Dionysius (paavst), Diptühhon, Doksoloogia, Donatism, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik, Eesti kirikulugu, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Kristlik Nelipühi Kirik, Eestimaa konsistoorium, Ekskommunikatsioon, Eugenius I, Eusebius (paavst), Feodalism, Filigraan, Frangi riik, Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher, Gelasius I, Giuliano Cesarini, Gregorios Nyssast, Hellenite kirik, Hermetism, Humanism, Humanistlik kristlus, ..., Hussiidid, Ikonoklasm Bütsantsis, Illuminaadid, Ilmalikustamine, Inkassonõue, Jaakko Juteini, Jaanus Plaat, Julius III, Kalapüük (sümbol), Kanoniseerimine, Kardinal Richelieu, Karismaatiline Episkopaalkirik, Karl Suur, Karl V, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kaukaasia Albaania Apostlik Kirik, Küberneetika, Kerjusmungaordu, Keskaja filosoofia, Keskaja kunst, Keskaja muusika, Keskkond, Ketser, Ketserlus, Kiievi Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik, Kirik, Kirik (institutsioon), Kiriku laulu- ja palveraamat, Kiriku vandenõud, Kirikuaasta, Kirikulugu, Kogudus, Konfessionaliseerumine, Konsistoorium, Konstantin Pätsi esimene valitsus, Koormis, Krakówi Vabariik, Kristlik muusika, Kristlikud jõulud, Kristlus, Kultuuriteadus ja loodusteadus, Laulatus, Lauluhääl, Lavastusprotsess, Lazar Kaganovitš, Lääne kunst, Lembit Raid, Leo III (paavst), Luterlik Maailmaliit, Luterlus, Maaseadus, Makedoonia Õigeusu Kirik, Marcellus I, Markion, Martin Luther, Martin Lutheri Ühing, Meeleparandus, Meetrika, Meetrikaraamat, Miltiades (paavst), Mitteterritoriaalne autonoomia, Moraal, Muutumine, Nelipühad, Nicolaus I, Nikaia usutunnistus, Nimepäev, Noorteorganisatsioon, Norra ajalugu, Oikumeenia, Oikumeenilised kirikukogud, Ortodoksia, Patriarh, Patt, Pauluse esimene kiri Timoteosele, Pärispatt, Püha Piiskop Platoni orden, Püha Tool, Pühak, Pühitsus, Peapiiskop, Pentagramm, Philipp Jakob Spener, Piht, Piiskop, Piiskopkond, Pius VIII, Pius X, Pius XI, Platon (Kulbusch), Polaabid, Poola aeg, Poola Kuningriik, Prantsuse revolutsioon, Praost, Presbüter, Prohvetlik usund, Protestantism, Rahaühikute loend, Rahvahääletus algkoolide usuõpetuse küsimuses, Rastafarianism, Religiooni mõisteid, Religioosne haridus, Riigikirik, Ristimine, Rootsi aeg, Ruth Bader Ginsburg, Saaremaa konsistoorium, Saksa-Rooma riik, Saksi Evangeelne Luterlik Maakirik, Seadus (täpsustus), Seadusekuulutaja, Sekt, Siinai mägi, Silverius, Simplicius, Skisma, Sotii, Sotsiaalne kapital, Superintendent, Suur kirikulõhe, Tants, Tõeline Jeesuse Kirik, Teadmine, Teoloogia, Traditsioon, Usuartikkel, Usuteaduslik Ajakiri, Usutunnistus, Uus-Iirimaa, Uus-Iirimaa provints, Vaimulik muusika, Vaimulik rüütliordu, Valgustusajastu, Vanad idakirikud, Vassili Moskvast, Vendée departemang, Zürichi vorstisöömine, 11. veebruar, 17. sajand, 1905. Laienda indeks (142 rohkem) »
Absolutism
Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Absolutism · Näe rohkem »
Adamiidid
Adamiitideks ehk aadamlasteks on nimetatud peamiselt kristlikke usulahke, mis pretendeerivad paradiisliku seisundi taastamisele ja mida enamasti iseloomustab alastiolek (nudism) süütuse ilminguna.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Adamiidid · Näe rohkem »
Algkristlus
Algkristlus on kristluse ajaloo varaseima ajajärgu nimetus, mis kestis umbes sajandi.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Algkristlus · Näe rohkem »
Ambroosiuse laul
Ambroosiuse laul on vanim lääne kirikulaul, mis levis Itaalias umbes 5. sajandist.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Ambroosiuse laul · Näe rohkem »
Anateem
Anateem (kreeka keelest ἀνάθημα anáthema) ehk kirikuvande alla panek on mitme kristliku kiriku (nt katoliku ja õigeusu kiriku) kõrgeim karistus, mis tähendab kiriku liikme kirikust väljaheitmist.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Anateem · Näe rohkem »
Andreas de Velven
Andreas de Velveni allakirjutatud rahuleping 1241. aastast Saare-Lääne piiskopi, saarlaste ja Liivi ordu vahel Andreas de Velven (ka Andreas von Felben) oli Liivi ordu maameister 1240–1241 ja 1248–1253.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Andreas de Velven · Näe rohkem »
Anglokatoliku Kirik
Anglokatoliku Kirik (ladina keeles Ecclesia Anglicana Catholica) on 2016.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Anglokatoliku Kirik · Näe rohkem »
Antonio Gramsci
Antonio Gramsci, u 1920 Antonio Francesco Gramsci (22. jaanuar 1891 – 27. aprill 1937) oli Itaalia kirjanik, poliitik ja poliitiline filosoof.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Antonio Gramsci · Näe rohkem »
Apokrüüfid
Apokrüüfid (ka apokriiva, apokriivaraamatud; kreeka keeles apokryphos 'salajane') on Piibli kaanonisse mittekuuluvad, kuid tekkeajalt ning sisult Piiblile lähedased judaistlikud ja algkristlikud teosed.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Apokrüüfid · Näe rohkem »
Apostel
Apostel (vanakreeka keelest ἀπόστολος apostolos on aramea sõna שליח šaliah tõlge, mis lähtub verbist "(volitusega) läkitama") ja tähendab "isikut, kes on saadetud" – saadikut või esindajat.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Apostel · Näe rohkem »
Apostellik suktsessioon
Apostellik suktsessioon (ka apostlik suktsessioon, apostlik järjepidevus, apostellik järjepidevus, apostellik järgnevus) on kiriku õpetus, mille kohaselt on praeguse kristliku kiriku piiskopid apostlite järglased.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Apostellik suktsessioon · Näe rohkem »
Apostellik usutunnistus
Apostellik usutunnistus on kristliku usutunnistuse varaseim versioon, pärineb arvatavasti 2.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Apostellik usutunnistus · Näe rohkem »
Armulaua sakrament
Püha õhtusöömaaeg" (1495–1498) Kose kiriku koduse armulaua komplekt 19. sajandist Armulaua sakrament ehk armulaud on kristlikes kirikutes (sealhulgas katoliku kirikus, õigeusu kirikus ja luterlikus kirikus) sakrament, mis põhineb Jeesuse sõnadel pühal õhtusöömaajal.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Armulaua sakrament · Näe rohkem »
Ateism
Ateism (vanakreeka sõnast ἄθεος atheos, 'jumalata') on laias mõistes usu puudumine Jumala või jumalate olemasolusse.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Ateism · Näe rohkem »
Ökokolonialism
Ökokolonialism (inglise keeles green imperialism, eco-colonialism) on looduskaitses traditsioonilise Lääne paradigma ja võimustruktuuri pealesurumine põlisrahvastele. Seda loetakse üheks postkolonialismi avaldumisvormiks.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Ökokolonialism · Näe rohkem »
Õigeusk
liturgiline riietus, Venemaa Õigeusk on katoliikluse ja protestantismi kõrval üks kristluse kolmest põhivoolust.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Õigeusk · Näe rohkem »
Õigeusu kirik
Rumeenia õigeusu kiriku peakirik Õigeusu kristlaste protsentuaalne jaotus riigiti Õigeusu kirik (ka ortodoksne kirik; vananenud nimetus ka kreeka-katoliku kirik, mida tänapäeval kasutatakse hoopis teise kiriku kohta) ehk Püha Üleilmne Apostlik-Õigeusu Kirik on 1054.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Õigeusu kirik · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Blåkulla nõiaprotsessid
Blåkulla nõiaprotsessid Blåkulla oli keskaegse Rootsi rahvausu kohaselt nõidade kogunemise ja pidutsemise (sabati) paik.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Blåkulla nõiaprotsessid · Näe rohkem »
Calixtus I
Calixtus I (ka Callistus I) valitses 217–222.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Calixtus I · Näe rohkem »
Carl Robert Jakobson
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu – 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik, muusik ja pedagoog.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Carl Robert Jakobson · Näe rohkem »
Charles Mingus
Charles Mingus 1976. aastal Charles Mingus Jr. (22. aprill 1922 – 5. jaanuar 1979) oli kõrgelt hinnatud ja oluliselt džässmuusikat mõjutanud mustanahaline USA džässmuusik, kontrabassimängija, helilooja, ansamblijuht, eksperimenteerija ja muusikaõpetaja.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Charles Mingus · Näe rohkem »
Clemens XII
Clemens XII (Lorenzo Corsini, 7. aprill 1652 – 6. veebruar 1740) oli paavst aastatel 1730–1740.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Clemens XII · Näe rohkem »
Cornelius
Cornelius (ka Kornelius) oli paavst 251–253.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Cornelius · Näe rohkem »
De fide orthodoxa
"De fide orthodoxa" (ladina keeles 'ortodokssest usust') ehk "Ortodoksse usu täpne esitus" (kreekakeelse originaali pealkiri Έκδοσις ακριβής της ορθοδόξουπίστεως Ékdosis akribès tēs orthodóxou písteōs) on teos, mille autor on Johannes Damaskusest.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja De fide orthodoxa · Näe rohkem »
Deism
Deism on seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse olevikus.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Deism · Näe rohkem »
Dionysius (paavst)
Dionysius oli paavst 260–268.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Dionysius (paavst) · Näe rohkem »
Diptühhon
Diptühhon (kreeka keeles δίπτυχον diptychon 'kaheks kokku murtud tahvel'; ladina keeles diptycha) on kaheosaline ese ja võib tähendada.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Diptühhon · Näe rohkem »
Doksoloogia
Doksoloogia (vanakreeka keeles δοξολογία, doxologia, sõnadest δόξα, doxa, 'au' + -λογία, -logia, 'sõna, ütlemine') on lühike hümn või lause Jumala kiitmiseks, mis on kasutusel kristliku kiriku teenistustel.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Doksoloogia · Näe rohkem »
Donatism
Donatism oli ristiusu kiriku lahkusk, mis sai nime 313 Kartaagos piiskopiks valitud berberi päritolu Donatus Magnuse ja Numiidia piiskopi Donatuse järgi.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Donatism · Näe rohkem »
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (lühend EELK) on Eestis ja väliseestlaste seas tegutsev luterlik kirik.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik · Näe rohkem »
Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik
Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik (lühend EKEK) on aastast 1996 Eestis tegutsev konservatiivne, evangeelne, neokatoliiklik ja katoolne anglikaanliku taustaga kirik.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik · Näe rohkem »
Eesti kirikulugu
*Kristluse algmõjud ja eestlaste ristiusustamine.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Eesti kirikulugu · Näe rohkem »
Eesti Kirikute Nõukogu
Eesti Kirikute Nõukogu mälestusmedal, millel on kujutatud EKN-i logo Eesti Kirikute Nõukogu (lühend EKN) on Eesti kristlike kirikute ja koguduste liitude organisatsioon.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Eesti Kirikute Nõukogu · Näe rohkem »
Eesti Kristlik Nelipühi Kirik
Eesti Kristlik Nelipühi Kirik (lühend EKNK) on Eesti nelipühilaste usuorganisatsioon.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Eesti Kristlik Nelipühi Kirik · Näe rohkem »
Eestimaa konsistoorium
Eestimaa konsistoorium (ka Eestimaa provintsiaalkonsistoorium) oli 17. sajandi keskpaigast 1919.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Eestimaa konsistoorium · Näe rohkem »
Ekskommunikatsioon
Friedrich II Ekskommunikatsioon on kirikust väljaheitmine (lahutamine kiriku osadusest).
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Ekskommunikatsioon · Näe rohkem »
Eugenius I
Eugenius I oli paavst 654–657.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Eugenius I · Näe rohkem »
Eusebius (paavst)
Eusebius (kreeka keeles Εὐσέβιος 'vaga') oli paavst 310.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Eusebius (paavst) · Näe rohkem »
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Feodalism · Näe rohkem »
Filigraan
Filigraan (itaalia filigrana ladina keelest filum ’niit’ granum ’tera’) on metallehistöö ornamentaaltehnikas valmistatud ehe või muu kunstitoode ja selle valmistamise tehnika, kus peenike (tavaliselt kullast või hõbedast) metalltraat painutatakse kas tasapinnalisteks või ruumilisteks ornamentideks (mõnikord koos tillukeste samast materjalist kuulikestega), mis joodetakse omavahel kokku.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Filigraan · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Frangi riik · Näe rohkem »
Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher
Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher (21. november 1768 – 12. veebruar 1834) oli saksa teoloog ja filosoof.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher · Näe rohkem »
Gelasius I
Gelasius I oli paavst 492–496.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Gelasius I · Näe rohkem »
Giuliano Cesarini
pisi Giuliano Cesarini (ladinapäraselt Julianus; 1398 Rooma – 10. november 1444 Varna lähedal) oli itaalia kirikutegelane, kardinal 1426.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Giuliano Cesarini · Näe rohkem »
Gregorios Nyssast
Gregorios Nyssast Gregorius Nyssast (القديس غريغوريوس النيصي; Άγιος Γρηγόριος Νύσσης; u 335 – pärast 394) oli väljapaistev 4. sajandi teoloog, Kapadookias asuva Nyssa linna piiskop aastail 372–376 ja uuesti alates aastast 378 kuni oma surmani 395.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Gregorios Nyssast · Näe rohkem »
Hellenite kirik
Helleenide kirik (Oswald Spengler kasutab teose "Õhtumaa allakäik" 2. osas, peamiselt alapeatükis "Araabia kultuuri probleeme", läbisegi nimetusi "kreeklaste kirik" ja "uusplatonistlik kirik", võrdsustades nähtust müsteeriumikultuse, antiikreligiooni ja paganlusega) oli kreekakeelne organisatsioon, mida kujundati tekkiva kristliku kiriku vastu.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Hellenite kirik · Näe rohkem »
Hermetism
Hermetism on "Corpus Hermeticumi" järgi ajaloo kogum kreeka ja idamaise päritoluga usulisi, müstilisi, maagilisi ja natuurfilosoofilisi õpetusi, mis tekkisid hellenismi ajal ja olid mõjukad hilisantiigis.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Hermetism · Näe rohkem »
Humanism
Humanism (ladina keeles hūmānitās – 'inimlik') on humaanselt vooruslik inimese ja inimsuse väärtustamine.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Humanism · Näe rohkem »
Humanistlik kristlus
Humanistlikus kristluses on tähtsaimaks väärtuseks inimene.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Humanistlik kristlus · Näe rohkem »
Hussiidid
Hussiidid olid 15.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Hussiidid · Näe rohkem »
Ikonoklasm Bütsantsis
Bütsantsi ikonoklasm (kreeka keeles Εικονομαχία Eikonomachía, sõna-sõnalt 'võitlus piltidega', 'ikoonisõda') ehk pilditüli hõlmab kaks perioodi Bütsantsi keisririigi ajaloos, mil riik ja kirik vaidlustasid ja keelasid religioonis pühaks tunnistatud isikute kujutiste – ikoonide – kasutamise nii kirikus kui ka keiserlikus riigiaparaadis.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Ikonoklasm Bütsantsis · Näe rohkem »
Illuminaadid
Illuminaadid (ladina keeles illuminati, 'valgustatud') olid aastatel 1776–1786 tegutsenud salaseltsi enesenimetus.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Illuminaadid · Näe rohkem »
Ilmalikustamine
Ilmalikustamine ehk sekulariseerimine (ka sekularisatsioon) on ühiskonna usuliste väärtuste ja institutsioonide (nt kirikute) domineerimise asendamine mittereligioossete ehk ilmalike väärtuste, asutuste ja institutsioonidega.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Ilmalikustamine · Näe rohkem »
Inkassonõue
Inkassonõue ehk inkasso ehk inkassoarveldus (inglise keeles collection, saksa keeles Inkasso) on rahanduses maksemeetod, mille puhul maksja (ostja) makse väljastatakse nõudjale (müüja) esitajapanga kaudu veksli, tšeki, kviitungi või muu dokumendi alusel.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Inkassonõue · Näe rohkem »
Jaakko Juteini
Raamatu "Anteckningar af Tankar" tiitelleht Jaakko Juteini (õieti Jaakko Heikinpoika, ametliku nimega Jacob Judén; 14. juuli 1781 Hattula – 20. juuni 1855 Viiburi) oli Soome kirjanik ja rahvavalgustaja.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Jaakko Juteini · Näe rohkem »
Jaanus Plaat
Jaanus Plaat (sündinud 16. augustil 1967 Rakveres) on eesti etnoloog ja usundiajaloolane.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Jaanus Plaat · Näe rohkem »
Julius III
Julius III, ladinapäraselt Iulius III (Giovanni Maria Ciocchi del Monte; ka Gian Maria del Monte, Giovan Maria del Ciocchi või Giammaria Ciocchi del Monte, 10. september 1487 – 23. märts 1555), oli paavst aastatel 1550–1555.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Julius III · Näe rohkem »
Kalapüük (sümbol)
Kalapüük on sümbol, mis Hiinas tähendab valitsemise kunsti ("oskamatu kalamees ei saa kala, taktitu valitseja ei suuda inimesi enda poole võita") ja kristluses paganate kiriku rüppe toomist, apostlit kui "inimeste kalastajat".
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Kalapüük (sümbol) · Näe rohkem »
Kanoniseerimine
Kanoniseerimine on ristiusu kirikutes isiku pühaks kuulutamine, tema nime kandmine pühakute nimistusse – kaanonisse.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Kanoniseerimine · Näe rohkem »
Kardinal Richelieu
Kardinal Armand Jean du Plessis de Richelieu (9. september 1585 – 4. detsember 1642) oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane, hertsog.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Kardinal Richelieu · Näe rohkem »
Karismaatiline Episkopaalkirik
Karismaatiline Episkopaalkirik, täisnimega Karismaatilise Episkopaalkiriku Rahvusvaheline Osadus (inglise keeles The International Communion of the Charismatic Episcopal Church), on 1992.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Karismaatiline Episkopaalkirik · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Karl V · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Kaukaasia Albaania Apostlik Kirik
Kaukaasia Albaania Apostlik Kirik oli tänapäeva Aserbaidžaani aladel tegutsenud kohalik kirik, üks vanimaid kristlikke kogukondi.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Kaukaasia Albaania Apostlik Kirik · Näe rohkem »
Küberneetika
Küberneetika on teadusharu, mis uurib juhtimise, sideteenuste, sidetehnika ja informatsiooni üldisi seaduspärasusi nii tehnilistes, looduslikes kui ka sotsiaalsetes süsteemides.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Küberneetika · Näe rohkem »
Kerjusmungaordu
Kerjusmungaordud, kerjusordud või lihtsalt kerjusmungad (saksa keeles Bettelorden, inglise keeles mendicant orders ladinakeelsest sõnast mendicare 'kerjama') hõlmavad roomakatoliku religioosseid ordusid, kes järgivad vaesustõotust ja tegelevad tööga ning heategevusega.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Kerjusmungaordu · Näe rohkem »
Keskaja filosoofia
Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne-Euroopa keskaegset filosoofiat.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Keskaja filosoofia · Näe rohkem »
Keskaja kunst
Keskaja kunst hõlmab kunsti, mis loodi Lääne-Euroopas, osati ka Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas keskaja jooksul, täpsemalt Rooma keisririigi lagunemisest Ida- ja Lääne-Rooma riigiks 4. sajandil kuni renessansi alguseni Itaalias 14. sajandil.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Keskaja kunst · Näe rohkem »
Keskaja muusika
Keskaegne missa Victimae Paschali Laudes Keskaja muusika on keskajal loodud muusika.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Keskaja muusika · Näe rohkem »
Keskkond
Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Keskkond · Näe rohkem »
Ketser
Ketseriks ehk hereetikuks nimetatakse kristluses hereesia pooldajat – isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest (ortodoksiast).
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Ketser · Näe rohkem »
Ketserlus
Ketserlus ehk hereesia (kreeka keeles αἵρεσις hairesis, 'valik, valitud asi', hilisem tähendus 'erakond, koolkond, uskkond') on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Ketserlus · Näe rohkem »
Kiievi Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik
Kiievi Püha Vladimiri katedraal Kiievi Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik (ukraina keeles Українська православна церква Київського патріархату) oli aastatel 1992–2018 Ukrainas tegutsenud kanooniliselt tunnustamata õigeusu kirik.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Kiievi Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik · Näe rohkem »
Kirik
Sõnal "kirik" on eesti keeles mitu tähendust.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Kirik · Näe rohkem »
Kirik (institutsioon)
Kirik on kristlikke kogudusi ühendav organisatsioon või koguduseliit.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Kirik (institutsioon) · Näe rohkem »
Kiriku laulu- ja palveraamat
"Kiriku laulu- ja palveraamat" on eestikeelne kiriklik lauluraamat luteri kirikus.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Kiriku laulu- ja palveraamat · Näe rohkem »
Kiriku vandenõud
Kiriku vandenõud on rida vandenõuteooriaid, mille kohaselt kirik (eriti katoliku kirik) varjab paljusid saladusi (nt oma tekkimise saladus, katarite hävitamine jms) või on seotud mingite teiste vandenõudega.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Kiriku vandenõud · Näe rohkem »
Kirikuaasta
Kirikuaasta on kristlikes kirikutes kasutatav ajaarvamisühik.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Kirikuaasta · Näe rohkem »
Kirikulugu
Kirikulugu ehk kirikuajalugu ehk kiriku ajalugu on teadusharu, mis tegeleb kristluse ajaloo uurimisega.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Kirikulugu · Näe rohkem »
Kogudus
Kogudus (harva ka kirikukogudus) on Eestis ajalooliselt kasutusel olnud sõna eelkõige kristliku usulise ühenduse tähenduses, kuid sõna "kogudus" tarvitavad Eestis oma nimes ka islami, juudi, krišna, bahai ja budismi usuühendused.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Kogudus · Näe rohkem »
Konfessionaliseerumine
Konfessionaliseerumine (saksa Konfessionalisierung) on alates 1970.–1980. aastatest laiemalt kasutusel olev reformatsiooni- ja sotsiaalajaloos kasutatav mõiste.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Konfessionaliseerumine · Näe rohkem »
Konsistoorium
Konsistoorium ehk luterlik kirikuvalitsus on kiriku haldus- ja kohtukolleegium, mis koosneb kas ainult vaimulikest või vaimulikest ja ilmikutest (segakonsistoorium).
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Konsistoorium · Näe rohkem »
Konstantin Pätsi esimene valitsus
Konstantin Pätsi valitsus tegutses 25. jaanuarist 1921 kuni 21. novembrini 1922.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Konstantin Pätsi esimene valitsus · Näe rohkem »
Koormis
Koormis (ebasoovitatav termin: koormatis) on kohustus kellegi kasuks.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Koormis · Näe rohkem »
Krakówi Vabariik
Krakówi Vabariik poola keeles Rzeczpospolita Krakowska) ehk Krakówi Vabalinn (Wolne Miasto Kraków) oli neutraalne poola riik, mis asutati Viini Kongressi otsusega 1815. Hõlmas Krakówi ja selle ümbruskonna. Muutus madalate tollitariifide tõttu transiitkaubanduse keskuseks. Etendas olulist osa poola kultuuri arengus ja rahvuslikus vabadusliikumises. Oli 1836–1841 Austria okupatsioonivõimu all, liideti pärast Krakówi mässu mahasurumist 1846 Austriaga.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Krakówi Vabariik · Näe rohkem »
Kristlik muusika
Kristlik muusika on muusika, mis on seotud kristliku usundiga.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Kristlik muusika · Näe rohkem »
Kristlikud jõulud
Kristlikud jõulud (inglise keeles Christmas) ametliku kirikliku nimetusega Kristuse sündimise püha, on kristlik kiriku püha, millega tähistatakse jõulupühade ajal kristliku jumala poja Kristuse sündi.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Kristlikud jõulud · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Kristlus · Näe rohkem »
Kultuuriteadus ja loodusteadus
"Kultuuriteadus ja loodusteadus" ("Kulturwissenschaft und Naturwissenschaft") on Heinrich Rickerti teos, milles ta arendab edasi Wilhelm Windelbandi kõnes "Ajalugu ja loodusteadus" esitatud ideid.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Kultuuriteadus ja loodusteadus · Näe rohkem »
Laulatus
Laulatus Soomes Kiuruvesi kirikus Laulatus "on kiriklik talitus, kus mees ja naine sõlmivad omavahel abielulepingu.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Laulatus · Näe rohkem »
Lauluhääl
Lauluhääl ehk hääl on laulmisel tekitatav inimhääl.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Lauluhääl · Näe rohkem »
Lavastusprotsess
Vaade Endla teatri suure saali lavalt (2020) Foto: A-M Pink Lavastusprotsess on loomise protsess, mis põhineb loomingulise, tehnilise ja korraldusliku meeskonna koostööl ja mille tulemusel valmib lavastuslik teos.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Lavastusprotsess · Näe rohkem »
Lazar Kaganovitš
Lazar Kaganovitš ja Jossif Stalin Lazar Kaganovitš (vene keeles Лазарь Моисеевич Каганович, õieti Lazar Moissejevitš Kogan (Koган); 22. november (vkj. 10. november) 1893 Kabana küla Kiievi kubermang – 25. juuli 1991 Moskva) oli Nõukogude Liidu poliitik ja Stalini üks lähemaid kaastöölisi alates 1930ndatest, rahvuselt juut.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Lazar Kaganovitš · Näe rohkem »
Lääne kunst
17. sajandi Hispaania kunstniku Jerónimo Jacinto de Espinosa maal "Pärispatuta eostatu Neitsi Maarja" (''conceptio immaculata'') on barokk-kunstiteos Lääne kunst (ülekantud tähenduses Euroopa-pärane kunst või laiemalt kui oktsidentaalne kunst) hõlmab kujutava kunsti ajalugu eeskätt Euroopas ja tulenenud mõjusid peaasjalikult Põhja-Ameerikas ning lisaks Ühendkuningriigi dominioonides; kokkuvõttes üldisemalt õhtumaades.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Lääne kunst · Näe rohkem »
Lembit Raid
Lembit Raid (sündinud 30. juuni 1931 Uue-Võidu vald, Viljandimaa – 19. märts 2021) oli eesti ajaloolane ja arhivaar.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Lembit Raid · Näe rohkem »
Leo III (paavst)
Leo III oli paavst 795–816.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Leo III (paavst) · Näe rohkem »
Luterlik Maailmaliit
Luterlik Maailmaliit (LML) (inglise keeles Lutheran World Federation (LWF)) on ülemaailmne luterlike kirikute osaduskond, mis asutati 1947.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Luterlik Maailmaliit · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Luterlus · Näe rohkem »
Maaseadus
Kabala mõisa peahoonel olev kõrgusmärk Maaseadus (inglise keeles land law act) on 1919.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Maaseadus · Näe rohkem »
Makedoonia Õigeusu Kirik
Makedoonia Õigeusu Kirik (makedoonia keeles Македонска православна црква) on kanooniliselt tunnustamata õigeusu kirik Põhja-Makedoonias.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Makedoonia Õigeusu Kirik · Näe rohkem »
Marcellus I
Marcellus I oli paavst 308–309.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Marcellus I · Näe rohkem »
Markion
Markion (ka Marcion; kreeka keeles Μαρκίων Σινώπης; 85 – 160 m.a.j) oli varakristlik kriitik, markionismi rajaja ja esimene teoloog kes 144 m.a.j kogudusest välja heideti.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Markion · Näe rohkem »
Martin Luther
Martin Luther (sünninimi "Martin Luder"; 10. november 1483 Eisleben – 18. veebruar 1546 Eisleben) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Martin Luther · Näe rohkem »
Martin Lutheri Ühing
Martin Lutheri Ühing on 24. oktoobril 2005 Tartus moodustatud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimulike organisatsioon, mille eesmärgiks on koondada sarnase meelsusega EELK vaimulikke, et koos ühiste probleemidega tegelda, ühiselt väljendada oma arusaamu ning ühiselt nende nimel tegutseda.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Martin Lutheri Ühing · Näe rohkem »
Meeleparandus
Meeleparandus (vanakreeka keeles μετάνοια metanoia tegusõnast μετανοῶ metano) on põhjalik muutus inimese südames või hinges, vaimne pöördumine või uuenemine.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Meeleparandus · Näe rohkem »
Meetrika
Meetrika võib tähendada.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Meetrika · Näe rohkem »
Meetrikaraamat
Meetrikaraamat ehk meetrika (ladina keeles matricula) on register, kuhu kantakse ajalises järjestuses inimeste sünnid, surmad ja perekonnaseisu muutused.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Meetrikaraamat · Näe rohkem »
Miltiades (paavst)
Miltiades (ka Melchiades) oli paavst 311–314.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Miltiades (paavst) · Näe rohkem »
Mitteterritoriaalne autonoomia
Austria sotsiaaldemokraati Karl Rennerit peetakse tänapäevase mitteterritoriaalse autonoomia esimeseks ja olulisimaks teoreetikuks Mitteterritoriaalne autonoomia on kollektiivse autonoomia vorm, millele on iseloomulik, et autonoomsed pole mitte konkreetsete piiridega territooriumil elavad elanikkonnarühmad, vaid keeleliste, kultuuriliste, religioossete või muude tunnuste alusel piiritletavad kogukonnad.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Mitteterritoriaalne autonoomia · Näe rohkem »
Moraal
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Moraal · Näe rohkem »
Muutumine
Muutumine ehk muutus on entiteedi kahe seisundi erinevus.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Muutumine · Näe rohkem »
Nelipühad
Nelipühad (kiriklikus kasutuses ka nelipüha, nelipühi, Kolmainu püha; kreekakeelne nimetus Πεντηκοστή Pentēkostē, 'viiekümnes '; kirikuslaavikeelne nimetus Пятидесятница Pjatidesjatnitsa, 'viiekümnes ') on kristlik püha, millega mälestatakse Püha Vaimu laskumist apostlitele 50.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Nelipühad · Näe rohkem »
Nicolaus I
Nicolaus I oli paavst aastatel 858–867.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Nicolaus I · Näe rohkem »
Nikaia usutunnistus
Nikaia usutunnistus on Nikaia I kirikukogul 325.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Nikaia usutunnistus · Näe rohkem »
Nimepäev
Inimese nimepäev on algselt (õigeusu, katoliku ja mõnes teises kirikus) selle pühaku mälestuspäev, kelle järgi inimene on ristimisel ristinime saanud ning kes on tema kaitsepühak.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Nimepäev · Näe rohkem »
Noorteorganisatsioon
Noorteorganisatsioon (ka noorteühendus, noorteühing, noorteliikumine) on ühiskondlik organisatsioon, mille liikmeskonnast enamuse moodustavad noored ja mille üldeesmärk on paremini realiseerida ühistegevuste kaudu noorte huvisid ning eesmärke.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Noorteorganisatsioon · Näe rohkem »
Norra ajalugu
Norra 21. sajandil Norra ajalugu on ülevaade Norra alade ja Norra riigi ajaloost.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Norra ajalugu · Näe rohkem »
Oikumeenia
Oikumeenia tähendab kristlikus maailmas koostööd konfessioonide vahel.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Oikumeenia · Näe rohkem »
Oikumeenilised kirikukogud
Oikumeenilised kirikukogud on esimesed seitse ülemaailmset kirikukogu, mis peeti, kui kirik ei olnud veel lõhenenud katoliku ja õigeusu kirikuks.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Oikumeenilised kirikukogud · Näe rohkem »
Ortodoksia
Ortodoksia ehk ortodokssus ehk õigeusklikkus (kreeka keeles orthodoxía sõnadest orthós 'õige' ja dóxa 'õpetus', 'austamine') on kõige üldisemas mõttes traditsioonilisest õpetusest, ideoloogiast või teguviisist kinnipidamine ning vastandub heterodoksiale.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Ortodoksia · Näe rohkem »
Patriarh
Patriarh (kreeka sõnast patriarkhēs 'pereisa, perekonnapea' sõnadest patēr 'isa' ja arkhē 'algus, võim') on suurpere meessoost pea.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Patriarh · Näe rohkem »
Patt
Pieter Brueghel vanem. "Kõrkus" vaselõigete seeriast "Seitse surmapattu" (1558) Patt on religioosses tähenduses seadusest üleastumine või vastuhakk Jumalale.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Patt · Näe rohkem »
Pauluse esimene kiri Timoteosele
Pauluse esimene kiri Timoteosele on üks Uue Testamendi raamat kristlikus Piiblis (lühend 1Tm, varasem lühend 1Ti).
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Pauluse esimene kiri Timoteosele · Näe rohkem »
Pärispatt
Pärispatt ehk algpatt (ladina keeles peccatum originale) on kristlikus teoloogias kontseptsioon, mille kohaselt on kõik inimesed patused.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Pärispatt · Näe rohkem »
Püha Piiskop Platoni orden
Püha Piiskop Platoni orden (II järk) Püha Piiskop Platoni orden (ka Püha Platoni orden või Platoni orden) on kiriklik teenetemärk, mida alates 1924.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Püha Piiskop Platoni orden · Näe rohkem »
Püha Tool
Püha Tool Püha Tool ehk Püha Aujärg (ladina keeles Sancta Sedes (ka Apostellik Tool, Apostellik Aujärg) on kas paavst üksi või koos Rooma kuuria asutustega, mille kaudu katoliku kirikut juhitakse. Kuigi Püha Tooli nimetatakse ka Vatikaniks, on ta erinev Vatikani Linnriigist, mis on riik oma territooriumi, kodanikkonna ja riigivõimuga. Siiski on paavst Vatikani Linnriigi riigipea ning Püha Tool esindab seda riiki riikidevahelises suhtluses.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Püha Tool · Näe rohkem »
Pühak
Pühak on püha isik; legendaarne inimene või ajalooline isik, keda austatakse, kelle usklikkus ja vagadus avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu jumal maailmas toimib.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Pühak · Näe rohkem »
Pühitsus
Pühitsus on erialane mõiste kirikus.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Pühitsus · Näe rohkem »
Peapiiskop
Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Peapiiskop · Näe rohkem »
Pentagramm
Pentagramm Pentagramm on korrapärane tähtviisnurk.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Pentagramm · Näe rohkem »
Philipp Jakob Spener
Philipp Jakob Speneri 350. sünniaasta puhul 1985. aastal tehtud postmark Philipp Jakob Spener (23. jaanuar 1635 - 5. veebruar 1705) oli luterlik teoloog Saksamaal, kes pani aluse pietismile.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Philipp Jakob Spener · Näe rohkem »
Piht
Piht on ristiusu kirikus talitus, mille käigus vaimulikule tunnistatakse üles patud ja kahetsetakse neidEesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Piht · Näe rohkem »
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Piiskop · Näe rohkem »
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Piiskopkond · Näe rohkem »
Pius VIII
Pius VIII (Francesco Saverio Maria Felice Castiglioni; 20. november 1761 – 30. november 1830) oli paavst 1829–1830.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Pius VIII · Näe rohkem »
Pius X
Pius X (Giuseppe Melchiorre Sarto, 2. juuni 1835 – 20. august 1914) oli paavst aastatel 1903–1914.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Pius X · Näe rohkem »
Pius XI
Pius XI (Ambrogio Damiano Achille Ratti, 31. mai 1857 – 10. veebruar 1939) oli paavst aastatel 1922–1939.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Pius XI · Näe rohkem »
Platon (Kulbusch)
Platon (kodanikunimega Paul Kulbusch; 25. juuli (vkj 13. juuli) 1869 Pootsi – 14. jaanuar 1919 Tartu) oli eesti õigeusu vaimulik, aastatel 1918–1919 Tallinna vikaarpiiskop.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Platon (Kulbusch) · Näe rohkem »
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Polaabid · Näe rohkem »
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Poola aeg · Näe rohkem »
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »
Prantsuse revolutsioon
Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Prantsuse revolutsioon · Näe rohkem »
Praost
Praost on amet kirikus.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Praost · Näe rohkem »
Presbüter
Presbüter (kreeka keeles presbyteros, vanem) oli varakristlikus kirikus kogudusevanem.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Presbüter · Näe rohkem »
Prohvetlik usund
Prohvetlik usund (ka prohvetlik õpetus) on usundite rühm, mida ühendab ainujumala tähtsustamine (monoteism) ning vahendaja olemasolu tunnistamine inimese ja jumala vahel.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Prohvetlik usund · Näe rohkem »
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Protestantism · Näe rohkem »
Rahaühikute loend
Siin loetletakse eri riikide rahaühikuid esmalt nimetuse järgi ja allpool lühendi järgi.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Rahaühikute loend · Näe rohkem »
Rahvahääletus algkoolide usuõpetuse küsimuses
Rahvahääletus avalike algkoolide seaduse muutmiseks oli Eestis 17.–19. veebruarini 1923 toimunud rahvahääletus, kus otsustati avalike algkoolide seaduse muutmise üle.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Rahvahääletus algkoolide usuõpetuse küsimuses · Näe rohkem »
Rastafarianism
Rastafarianismi lipp on vana Etioopia lipp Rastafari (rastafarianism, rastafariaanlus, rasta) on Jamaical sündinud usulis-ühiskondlik liikumine, mille keskmes on Etioopia keisri Haile Selassie I (1892–1975) austamine jumala ja messiana, mustanahaliste orjastamiseelse Aafrika vaimse pärandi ja vabaduse väärtustamine ning vastuseis läänemaailmale.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Rastafarianism · Näe rohkem »
Religiooni mõisteid
Siin on loetletud religiooni mõisteid.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Religiooni mõisteid · Näe rohkem »
Religioosne haridus
Religiooniharidus jaguneb kaheks valdkonnaks: katehheesiks ehk usuõpetuseks koguduses ja religiooniõpetuseks ehk usuliseks hariduseks koolis.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Religioosne haridus · Näe rohkem »
Riigikirik
Riigikirik on riigi poolt ainu- või eesõigustatud kirik (näiteks luteri kirik, anglikaani kirik), mis halduslikult ja majanduslikult sõltub sellest riigist.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Riigikirik · Näe rohkem »
Ristimine
Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Ristimine · Näe rohkem »
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Rootsi aeg · Näe rohkem »
Ruth Bader Ginsburg
Joan Ruth Bader Ginsburg (neiupõlvenimega Bader; 15. märts 1933 New York, Ameerika Ühendriigid – 18. september 2020 Washington, Ameerika Ühendriigid) oli Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu kohtunik.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Ruth Bader Ginsburg · Näe rohkem »
Saaremaa konsistoorium
Saaremaa konsistoorium oli 17. sajandi keskpaigast 1890.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Saaremaa konsistoorium · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksi Evangeelne Luterlik Maakirik
Saksi Evangeelne Luterlik Maakirik on Saksamaal Saksimaa liidumaal tegutsev luterlik kirik.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Saksi Evangeelne Luterlik Maakirik · Näe rohkem »
Seadus (täpsustus)
*Õigusteaduses ja politoloogias nimetatakse seaduseks seadusandliku tegevuse ehk seadusloome produkti.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Seadus (täpsustus) · Näe rohkem »
Seadusekuulutaja
Seadusekuulutaja (rootsi keeles lagman) oli tingi juht viikingi- ja keskaegses Skandinaavias, kes tundis hästi seadusi ja kelle ülesandeks oli kehtivaid seadusi tingil ette lugeda.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Seadusekuulutaja · Näe rohkem »
Sekt
Sekt ehk usulahk (ladina sõnast secta) on usuline rühmitus, mis vastandab end kõigile teistele (nn "maailmale") ja allub rangele ainujuhtimisele (juhikultus).
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Sekt · Näe rohkem »
Siinai mägi
Püha Katariina klooster (vaade Siinai mäele viivalt jalgrajalt) Siinai mägi on Vana Testamendi järgi paik, kus Issand tegi Iisraeli rahvaga lepingu ja andis neile Moosese vahendusel oma seadused (vt Moosese seadused; 2 Mo 24:16-18).
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Siinai mägi · Näe rohkem »
Silverius
Silverius oli paavst 536–537.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Silverius · Näe rohkem »
Simplicius
Simplicius oli paavst aastail 468–483.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Simplicius · Näe rohkem »
Skisma
Skisma (kreeka keeles σχισμα (σχιζω) – jagunema) tähendab kiriku lõhenemist.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Skisma · Näe rohkem »
Sotii
Sotii (prantsuse keeles sotie või sottie sõnast sot 'narr', 'loll') oli "narrimäng", ühevaatuseline koomiline näidend 15.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Sotii · Näe rohkem »
Sotsiaalne kapital
Sotsiaalne kapital moodustub inimeste gruppide ja nendevaheliste võrgustike tulemusel, kui gruppides toimivad normid ja ühiskondlik usaldus hõlbustab gruppidevahelist koostööd ühise kasu saamise eesmärgil.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Sotsiaalne kapital · Näe rohkem »
Superintendent
Superintendent (ladina keeles superintendens) oli reformatsiooni järgse protestantliku kiriku teatava ringkonna vaimulik juht.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Superintendent · Näe rohkem »
Suur kirikulõhe
accessdate.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Suur kirikulõhe · Näe rohkem »
Tants
Tants on kunstiliik, milles tundeid, elamusi ja suhtumist väljendatakse liigutuste ja poosidega; ka selle kunstiliigi teos.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Tants · Näe rohkem »
Tõeline Jeesuse Kirik
Tõeline Jeesuse Kirik (traditsioonilises hiina kirjas 真耶穌教會) on iseseisev Hiina kirik, mis on saanud alguse nelipühikirikust.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Tõeline Jeesuse Kirik · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Teadmine · Näe rohkem »
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Teoloogia · Näe rohkem »
Traditsioon
Traditsioon (ladina keeles: traditio – üle-, edasiandmine, ülek. jutustamine; teade) ehk tava ehk komme on inimeste ja põlvkondade vahel toimiv ajaloolise materjali suuline või eeskuju najal edasi andmine.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Traditsioon · Näe rohkem »
Usuartikkel
Usuartikkel (ladina keeles articulus fidei) on väide, mille uskumine on mingi kindla usundi tunnistajatele või mingi kindla kiriku liikmetele kohustuslik.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Usuartikkel · Näe rohkem »
Usuteaduslik Ajakiri
Usuteaduslik Ajakiri on Eesti eelretsenseeritav teadusajakiri, kus avaldatakse Eesti teoloogiakõrgkoolide ja kirikutega seotud artikleidhttps://web.archive.org/web/20141112204025/http://www.usuteadus.ee/ (vaadatud 10.11.2014).
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Usuteaduslik Ajakiri · Näe rohkem »
Usutunnistus
Usutunnistus (ladina keeles confessio (fidei) '(usu)tunnistus') ehk kreedo (ladina sõnast credo 'usun') on kokkuvõtlik uskumuste loetelu, mida iga usklik peab antud religioonis uskuma.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Usutunnistus · Näe rohkem »
Uus-Iirimaa
Uus-Iirimaa topokaart Uus-Iirimaa on Bismarcki saarestikku kuuluv saar Vaikses ookeanis, kuulub Paapua Uus-Guineale.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Uus-Iirimaa · Näe rohkem »
Uus-Iirimaa provints
Uus-Iirimaa provints on kirdepoolseim 1.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Uus-Iirimaa provints · Näe rohkem »
Vaimulik muusika
Vaimulik muusika (ka religioosne muusika, sakraalmuusika) on muusika, mis on seotud religiooniga.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Vaimulik muusika · Näe rohkem »
Vaimulik rüütliordu
Vaimulik rüütliordu oli rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus oma ülematele) ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele ja levitamisele relvaga või muule vagale tegevusele.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Vaimulik rüütliordu · Näe rohkem »
Valgustusajastu
Valgustusajastu (prantsuse keeles siècle des lumières, saksa keeles Zeitalter der Aufklärung, inglise keeles age of enlightenment, vene keeles Просвещение) oli teadlikkusele keskendunud ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse vaadetesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama mõistust, mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Valgustusajastu · Näe rohkem »
Vanad idakirikud
Kristluse osakaal riigiti, kõrgeim osakaal on lillaga, madalaim oranžiga Vanad idakirikud (ka orientaalsed kirikud, vanaida kirikud või vanad oriendikirikud) on 5. sajandil Rooma riigikirikust eraldunud kristlikud kirikud, kes tunnistasid üksnes kolme esimese oikumeenilise kirikukogu otsuseid ning ei nõustunud Halkedoni kirikukogu otsusega 451.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Vanad idakirikud · Näe rohkem »
Vassili Moskvast
Kristuse pärast meeletu Vassili Moskvast (vene keeles Василий Блаженный, 'Vassili Õnnis'; sündinud detsembris 1468 Jelohhovos Moskva lähedal, surnud 1552 või 1557) on Venemaa pühak, kelle mälestuspäev on 2.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Vassili Moskvast · Näe rohkem »
Vendée departemang
Vendée departemang on 2.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Vendée departemang · Näe rohkem »
Zürichi vorstisöömine
Erinevas kuivusastmes ''Landjäger'' suitsuvorstid Zürichi vorstisöömine (sks k Wurstessen, ing k Affair of the Sausages) on 1522.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja Zürichi vorstisöömine · Näe rohkem »
11. veebruar
11.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja 11. veebruar · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja 17. sajand · Näe rohkem »
1905
1905.
Uus!!: Kirik (institutsioon) ja 1905 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Kristlik kirik, Ristiusu kirik.
