Kiiremini kui brauser!
21 suhted: Aatomiabsorptsioonispektroskoopia, Amfoteerne aine, Antimon, Armeenia, Arseen, Boor, Dibroom, Grafiit, Hiiglaslik magnettakistus, Keemiline side, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Ligand, Maateaduste mõisteid (A), Metallid, Metallorgaanilised ühendid, Molekulaarelektroonika, Paju, Perioodilisusseadus, Räbu, Sulfiidsed mineraalid, Telluur.
Aatomiabsorptsioonispektroskoopia
Aatomiabsorptsioonispektromeeter Aatomiabsorptsioonispektromeetria (ka aatomabsorptsioonispektromeetria; lühend AAS) on aatomispektromeetria meetod, mis põhineb aatomite elektronide ergastumisel valguse neeldumise toimel.
Uus!!: Poolmetallid ja Aatomiabsorptsioonispektroskoopia · Näe rohkem »
Amfoteerne aine
Amfoteerne aine on aine, mis reageerib nii hapete kui alustega.
Uus!!: Poolmetallid ja Amfoteerne aine · Näe rohkem »
Antimon
Antimon Antimon on keemiline element järjenumbriga 51.
Uus!!: Poolmetallid ja Antimon · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Poolmetallid ja Armeenia · Näe rohkem »
Arseen
Arseen on keemiline element järjenumbriga 33.
Uus!!: Poolmetallid ja Arseen · Näe rohkem »
Boor
Boor on keemiline element järjenumbriga 5.
Uus!!: Poolmetallid ja Boor · Näe rohkem »
Dibroom
Dibroomi struktuurivalem. Kaks broomimolekuli, mis paiknevad teineteisest 228 pikomeetri kaugusel Dibroom ehk molekulaarne broom ehk broom (Br2) on tähtsaim broomist koosnev lihtaine.
Uus!!: Poolmetallid ja Dibroom · Näe rohkem »
Grafiit
Grafiidi plaatjad kristallid kaltsiidimaatriksis Pliiatsisüdamik Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.
Uus!!: Poolmetallid ja Grafiit · Näe rohkem »
Hiiglaslik magnettakistus
Fert ''et al.'' uurimise tulemused Hiiglaslik magnettakistus (ingl giant magnetoresistance, lühend GMR) ehk GMR-efekt on kvantmehaaniline magnettakistuse nähtus ja ilmneb õhukesekihilistes struktuurides, mis koosnevad vahelduvatest ferromagnetilistest ja mittemagnetilistest kihtidest.
Uus!!: Poolmetallid ja Hiiglaslik magnettakistus · Näe rohkem »
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Uus!!: Poolmetallid ja Keemiline side · Näe rohkem »
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Uus!!: Poolmetallid ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »
Ligand
HCo(CO)4 viie ligandiga Ligand on ioon või molekul (funktsionaalrühm), mis seondub keskse metalliaatomiga (kompleksühendi tuumaga), moodustades kompleksühendi.
Uus!!: Poolmetallid ja Ligand · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (A)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad A-tähega. A.
Uus!!: Poolmetallid ja Maateaduste mõisteid (A) · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Poolmetallid ja Metallid · Näe rohkem »
Metallorgaanilised ühendid
Metallorgaanilisteks ühenditeks nimetatakse klassikaliselt ühendeid, kus on vähemalt üks metall-süsinik-side, kusjuures tegu on orgaanilisse rühma kuuluva süsinikuga.
Uus!!: Poolmetallid ja Metallorgaanilised ühendid · Näe rohkem »
Molekulaarelektroonika
Molekulaarelektroonika ehk ühe molekuli elektroonika on nanotehnoloogia teadusharu, mis kasutab elektroonikakomponentidena üksikuid molekule või nanoskaalas üksikute molekulide kogumit.
Uus!!: Poolmetallid ja Molekulaarelektroonika · Näe rohkem »
Paju
Paju (Salix) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond.
Uus!!: Poolmetallid ja Paju · Näe rohkem »
Perioodilisusseadus
Perioodilisusseadus seisneb selles, et keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element).
Uus!!: Poolmetallid ja Perioodilisusseadus · Näe rohkem »
Räbu
Räbu ehk šlakk on metallurgiliste tööstusprotsesside, näiteks malmi, terase või mõne muu metalli sulatamise või tootmise, kõrvalsaadus.
Uus!!: Poolmetallid ja Räbu · Näe rohkem »
Sulfiidsed mineraalid
Väävel Sulfiidsed mineraalid ehk kalkogeniidid on anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut metalli või poolmetalli ja väävli aatomit.
Uus!!: Poolmetallid ja Sulfiidsed mineraalid · Näe rohkem »
Telluur
Ristlõige telluurikangist (''ingot)'' Telluur on keemiline element sümboliga Te ja järjekorranumbriga 52.
Uus!!: Poolmetallid ja Telluur · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Metalloid, Metalloidid, Poolmetall.
