Kiiremini kui brauser!
115 suhted: Aage (piiskop), Adalbert II, Alam-Reini-Vestfaali ringkond, Alam-Saksi ringkond, Albrecht I (Saksimaa), Albrecht Karu, Alemannia, Anhalt, Arnulf Halb, Askania dünastia, Švaabimaa hertsogkond, Ülem-Saksi, Ülem-Saksi ringkond, Baieri hertsogkond, Bernhard III (Saksi), Billungid, Billungite mark, Blankenburgi krahvkond, Brandenburgi mark, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond, Bremeni peapiiskopkond, Calenbergi vürstkond, Dannenbergi krahvkond, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Engern, Ernestiinide hertsogkonnad, Frangi riik, Frangimaa, Frangimaa hertsogkond, Friedrich August I, Friedrich I Barbarossa, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Halberstadti piiskopkond, Hamburg, Hardeknud I, Hõimuhertsogkonnad, Heinrich I (Saksa kuningas), Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Heinrich Lõvi, Henry II, Hertsogkond, Hollandi krahvkond, Hoya krahvkond, Hugues Capet, Ida-Frangi riik, Itaalia ajalugu, Jülich-Kleve-Bergi ühendatud hertsogkonnad, Kareda lahing, Karl Suur, Knut Eriksson, ..., Kolmekümneaastane sõda, Konrad I (Saksa kuningas), Kuurvürst, Lausitz, Lübeck, Lüneburgi nõmm, Lüneburgi vürstkond, Lechi lahing (955), Liivimaa ristisõda, Lothar III (Saksa-Rooma keiser), Lotharingia, Münsteri piiskopkond, Mecklenburg, Mecklenburg-Schwerini hertsogkond, Mindeni piiskopkond, Nordalbingien, Osnabrücki piiskopkond, Ostfaal, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Paderborni piiskopkond, Põhjala ristisõjad, Pfaltskrahv, Polaabid, Pommeri, Poola vürstiriik, Ristisõjad, Rootsi ajalugu, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (A), Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (B), Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (H), Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (L), Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (M), Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (P), Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (R), Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (S), Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (V), Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (W), Saksa-Rooma riik, Saksamaa ajalugu, Saksamaa kuningriik, Saksi dünastia, Saksi sõjad, Saksi-Lauenburg, Saksi-Wittenberg, Saksimaa, Saksimaa ajalugu, Saksimaa kuningriik, Saksimaa kuurvürst, Saksimaa kuurvürstiriik, Sighişoara ajalooline kesklinn, Sileesia hertsogid, Taani ajalugu, Tüüringi hertsogkond, Tüüringid, Ungari ajalugu, Vana-Saksimaa, Vürstlik piiskop, Vendi ristisõda, Verden (riik), Vestfaal, Vestfaali hertsogkond, Welfid, Wettinid, Widukind. Laienda indeks (65 rohkem) »
Aage (piiskop)
Aage (Oggi, Occo, Aagge, Ogge; 12. sajand) oli Slesvigi piiskop 1141–1145 ja 1161–1167.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Aage (piiskop) · Näe rohkem »
Adalbert II
Vapp Ballenstedti krahv Adalbert II (umbes 1030 – 1076/83) Askania dünastiast oli Saksimaa Graf ja Nienburgi kloostri Vogt.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Adalbert II · Näe rohkem »
Alam-Reini-Vestfaali ringkond
Alam-Reini-Vestfaali ringkond 16. sajandi algul Alam-Reini-Vestfaali ringkonna ajalooline kaart aastast 1710, Peter Schenk Vanem. Alam-Reini-Vestfaali ringkond (saksa Niederrheinisch-Westfälischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Alam-Reini-Vestfaali ringkond · Näe rohkem »
Alam-Saksi ringkond
Alam-Saksi ringkond 16. sajandi algul Alam-Saksi ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Alam-Saksi ringkond · Näe rohkem »
Albrecht I (Saksimaa)
Albrecht (ka Albert; 1170–1260), Saksi krahv aastatel 1212–1260.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Albrecht I (Saksimaa) · Näe rohkem »
Albrecht Karu
Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg) aastast 1157 kuni oma surmani ja lühikest aega 1138–1142 Saksimaa hertsog.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Albrecht Karu · Näe rohkem »
Alemannia
Alemannia või Alamannia oli germaani hõimu alemannidega asustatud territoorium pärast seda, kui nad aastal 213 läbi Rooma limesi murdsid.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Alemannia · Näe rohkem »
Anhalt
Anhalti hertsogiriigi lipp Anhalti hertsogiriigi vapp Anhalti asend Saksa Riigis Anhalti hertsogkonna kaart (1863–1918) Anhalt oli Kesk-Saksamaal asuv suveräänne riik (pärast aastat 1806 hertsogiriik), mis paiknes Harzi mägede ja Elbe jõe vahel.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Anhalt · Näe rohkem »
Arnulf Halb
Tüüringi (tumeoranž). Arnulf Halb (saksa keeles der Böse (halb, kuri, paha); suri 14. juulil 937 Regensburgis) oli Baieri hertsog alates 907 kuni oma surmani ja Saksa vastukuningas 919–921.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Arnulf Halb · Näe rohkem »
Askania dünastia
Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Askania dünastia · Näe rohkem »
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917. Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Švaabimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Ülem-Saksi
Saksimaa kuningriik umbes aastal 1900 Ülem-Saksi (Obersachsen) oli nimi, mis anti enamusele Saksa maadest, mida haldasid Wettinid, ja mida nüüd kutsutakse Mitteldeutschland.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Ülem-Saksi · Näe rohkem »
Ülem-Saksi ringkond
Ülem-Saksi ringkond 16. sajandi lõpul Ülem-Saksi ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond, loodi aastal 1512.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Ülem-Saksi ringkond · Näe rohkem »
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamuse oma territoriaalsest ulatusest.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »
Bernhard III (Saksi)
Balthasar Menciuse (Menz) puulõige aastast 1596, Bernhard hoiab oma vappi. Pealiskiri: ''Churfürst Bernhard'' (s.o. Kuurvürst Bernhard) Bernhard (u. 1140 – 2. veebruar 1212) oli Askania dünastiast Saksa vürst, Anhalti ja Ballenstedti krahv ning Bernburgi isand tema isapoolse pärandi kaudu.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Bernhard III (Saksi) · Näe rohkem »
Billungid
Billungid on dünastia, mis valitses Saksimaa hertsogiriiki 961–1106.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Billungid · Näe rohkem »
Billungite mark
Billungite mark (punane) 11. sajandi alguse paiku Billungite mark (saksa: Billunger Mark või Mark der Billunger) oli 10. sajandil piiriala kaugel Saksimaa hertsogiriigi kirdeservas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Billungite mark · Näe rohkem »
Blankenburgi krahvkond
Blankenburgi krahvkond (saksa: Grafschaft Blankenburg) oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Blankenburgi krahvkond · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Püha-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond hiliskeskajast kuni varauusaja lõpuni Saksa-Rooma riigi loodeosas, kus praegu on Põhja-Saksamaa.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond · Näe rohkem »
Bremeni peapiiskopkond
Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Bremeni peapiiskopkond · Näe rohkem »
Calenbergi vürstkond
Calenbergi vürstkond oli Welfide Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna dünastiline jaotus Saksa-Rooma riigis aastatel 1494–1705, kui kuurvürst Georg I Ludwig, Calenbergi vürst, päris Lüneburgi vürstkonna Hannoveri riigi moodustamiseks.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Calenbergi vürstkond · Näe rohkem »
Dannenbergi krahvkond
Dannenbergi krahvkond (saksa: Grafschaft Dannenberg) oli lään Saksimaa hertsogiriigis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Dannenbergi krahvkond · Näe rohkem »
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Näe rohkem »
Engern
Saksimaa hertsogkond, umbes aastal 1000 Engern (ladina Angria või Angaria) on ajalooline piirkond tänapäeva Saksamaal Alam-Saksi ja Põhja-Reini-Vestfaali liidumaades.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Engern · Näe rohkem »
Ernestiinide hertsogkonnad
Ernestiinide vapp piirikivil. Ernestiinide hertsogkonnad, ka Saksi hertsogkonnad (kuigi ka Albertiinide apanaažhertsogkonnad Weißenfels, Merseburg ja Zeitz olid "Saksi hertsogkonnad" ja asetsesid kõrvuti mitme Ernestiinide hertsogkonnaga), olid muutuva arvuga väikesed Wettini Ernestiinide liini hertsogite valitsetud riigid, mis paiknesid suuresti tänapäeva Saksamaa Tüüringi liidumaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Ernestiinide hertsogkonnad · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Frangi riik · Näe rohkem »
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Lõuna-Tüüringist ja Kirde-Baden-Württembergi piirkond Heilbronn-Franken.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Frangimaa · Näe rohkem »
Frangimaa hertsogkond
Frangimaa hertsogkond (saksa Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Frangimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Friedrich August I
Saksimaa esimene kuningas Friedrich August I Friedrich August I (23. detsember 1750 Dresdenis – 31. mai 1827 Dresdenis) oli viimane Saksimaa hertsog ja kuurvürst ning esimene Saksimaa kuningas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Friedrich August I · Näe rohkem »
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Friedrich I Barbarossa · Näe rohkem »
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Halberstadti piiskopkond
Halberstadti piiskopkonna vapp Hildesheimi, Halberstadti ja Magdeburgi piiskopkonnad (lilla) umbes aastal 1250 Halberstadti piiskopkond (saksa Bistum Halberstadt) oli Rooma katoliku piiskopkond aastast 804 kuni aastani 1648 ja Saksa-Rooma riigi vaimulik osariik hiliskeskajast alates.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Halberstadti piiskopkond · Näe rohkem »
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keel: Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hamburg · Näe rohkem »
Hardeknud I
Hardeknud või Knud I (sündinud ca 880) oli legendaarne Taani kuningas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hardeknud I · Näe rohkem »
Hõimuhertsogkonnad
tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hõimuhertsogkonnad · Näe rohkem »
Heinrich I (Saksa kuningas)
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Heinrich I (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Heinrich Lõvi · Näe rohkem »
Henry II
Henry II Henry II (5. märts 1133 – 6. juuli 1189) oli Inglismaa kuningas 1154–1189 ning Anjou krahv ja Normandia hertsog.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Henry II · Näe rohkem »
Hertsogkond
Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hertsogkond · Näe rohkem »
Hollandi krahvkond
Hollandi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik ja aastatel 1482 kuni 1581 Habsburgide Madalmaade osa, kus nüüd on Madalmaad.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hollandi krahvkond · Näe rohkem »
Hoya krahvkond
Hoya krahvkond (saksa: Grafschaft Hoya) oli riik Saksa-Rooma riigis, asus tänapäeva Saksamaa Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hoya krahvkond · Näe rohkem »
Hugues Capet
Hugues Capet hilisemal maalil Hugues Capet (umbes 940 – 24. oktoober 996) oli esimene Kapetingide soost Prantsusmaa kuningriigi kuningas 987.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hugues Capet · Näe rohkem »
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat. Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843. Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium), ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis), oli 843.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »
Itaalia ajalugu
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Itaalia ajalugu · Näe rohkem »
Jülich-Kleve-Bergi ühendatud hertsogkonnad
Jülich-Kleve-Bergi kaart, sealhulgas Gelderland provints (umbes 1540) Jülich-Kleve-Berg oli kahe endise territooriumi nimi piki tänapäeva Saksa Põhja-Rein—Vestfaali liidumaa ja tänapäeva Hollandi Gelderlandi provintsi piiri.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Jülich-Kleve-Bergi ühendatud hertsogkonnad · Näe rohkem »
Kareda lahing
Kareda lahing oli 1220.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Kareda lahing · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Karl Suur · Näe rohkem »
Knut Eriksson
Knut Eriksson Knut Eriksson, (sündinud arvatavasti 1140, surnud 1195 või 1196), oli Rootsi kuningas alates aastast 1167, kuningas Erik Püha ja Taani Kristina poeg.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Knut Eriksson · Näe rohkem »
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riike.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »
Konrad I (Saksa kuningas)
Konrad I (umbes 890 – 23. detsember 918) oli Ida-Frangi (Saksa) kuningas alates 911.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Konrad I (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Kuurvürst · Näe rohkem »
Lausitz
Lausitzi asukoht Euroopas Lausitz (ülemsorbi keeles Łužica, alamsorbi keeles Łužyca, Sorbimaa, käibel on eesti keeles ka vaste Lusaatia) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub Saksamaal tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas vastu Poola ja Tšehhimaa piiri.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lausitz · Näe rohkem »
Lübeck
Lübeck (eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lübeck · Näe rohkem »
Lüneburgi nõmm
Lüneburgi nõmme tavaline vaade Schneverdingeni lähedal Pietzmoor Schneverdingeni lähedal Lüneburgi nõmm on suur nõmme-, liivanõmme- ja metsaala Alam-Saksi liidumaa kirdeosas Põhja-Saksamaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lüneburgi nõmm · Näe rohkem »
Lüneburgi vürstkond
Lüneburgi vürstkond (hiljem ka lihtsalt Celle) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna territoriaalne jaotus Saksa-Rooma riigis, keisri otseses alluvuses.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lüneburgi vürstkond · Näe rohkem »
Lechi lahing (955)
Lechi lahing (ka Lechfeldi lahing) leidis aset 955.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lechi lahing (955) · Näe rohkem »
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Liivimaa ristisõda · Näe rohkem »
Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Lotharingia
Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane). Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lotharingia · Näe rohkem »
Münsteri piiskopkond
Münsteri piiskopkond oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis, paiknedes tänapäevaste Põhja-Rein-Vestfaali liidumaa põhjaosas ja Alam-Saksi liidumaa lääneosas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Münsteri piiskopkond · Näe rohkem »
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, hõlmates läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Mecklenburg · Näe rohkem »
Mecklenburg-Schwerini hertsogkond
Lipp Vapp Mecklenburg-Schwerin Mecklenburg-Schwerini hertsogkond (saksa Herzogtum Mecklenburg-Schwerin) oli aastal 1701 loodud hertsogkond Põhja-Saksamaal, kui Friedrich Wilhelm ja Adolf Friedrich II jagasid Mecklenburgi hertsogkonna Schwerini ja Strelitzi vahel.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Mecklenburg-Schwerini hertsogkond · Näe rohkem »
Mindeni piiskopkond
Ajalooline Mindeni vaade umbes aastast 1647 Mindeni piiskopkond oli katoliiklik piiskopkond (saksa: Bistum Minden) ja riik, Mindeni vürstlik piiskopkond (saksa: Hochstift Minden) Saksa-Rooma riigis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Mindeni piiskopkond · Näe rohkem »
Nordalbingien
Saksimaa umbes aastal 1000 Nordalbingieni ja Taani margiga põhjas, 1886. aasta kaart Nordalbingien (ladina Nordalbingia) oli üks neljast keskaegse Saksimaa hertsogkonna halduspiirkonnast, teised olid Engern, Ostfaal ja Vestfaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Nordalbingien · Näe rohkem »
Osnabrücki piiskopkond
Vürstlik Osnabrücki piiskopkond (saksa Hochstift Osnabrück) oli Saksa-Rooma riigi osariik aastatel 1225 kuni 1803.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Osnabrücki piiskopkond · Näe rohkem »
Ostfaal
19. sajandi Ostfaali kaart aastast 1000 pKr Ostfaal (ostfaali: Oostfalen) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, hõlmates ajaloolise Saksimaa hõimuhertsogkonna idaosa, piirnedes ligikaudu Leine jõega läänes, samuti Elbe ja Saalega idas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Ostfaal · Näe rohkem »
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Paderborni piiskopkond
Lipp Vapp Alam-Reini-Vestfaali ringkonna kaart umbes aastal 1560, Paderborni vürst-piiskopkond punasega esile toodud. Paderborni vürst-piiskopkond (saksa keeles Fürstbistum Paderborn) oli Saksa-Rooma riigi vürstkond aastatel 1281 kuni 1802.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Paderborni piiskopkond · Näe rohkem »
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Põhjala ristisõjad · Näe rohkem »
Pfaltskrahv
Pfaltskrahv on kõrgaadli tiitel, mida kasutati mitmete krahvitaoliste tiitlite teisendamiseks, mõnel juhul ka palatiin, mis võib olla ka muu tähendusega.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Pfaltskrahv · Näe rohkem »
Polaabid
Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimurühm, kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Polaabid · Näe rohkem »
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, saksa keeles Pommern, inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Pommeri · Näe rohkem »
Poola vürstiriik
Poola Vürstiriik oli varafeodaalne riik tänapäeva Poola territooriumil, mis moodustus 10.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Poola vürstiriik · Näe rohkem »
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Ristisõjad · Näe rohkem »
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (A)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega A: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (A) · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (B)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega B: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (B) · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (H)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega H: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (H) · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (L)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega L: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (L) · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (M)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega M: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (M) · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (P)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega P: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (P) · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (R)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega R: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (R) · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (S)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega S: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (S) · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (V)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega V: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (V) · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (W)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega W: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (W) · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae), esialgu lihtsalt Püha Rooma riik, oli keskajal ja uusajal Kesk-Euroopas eksisteerinud riik.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa ajalugu
Saksamaa 21. sajandil Saksamaa ajalugu on ülevaade Saksamaa territooriumi ja sakslaste ajaloost.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksamaa ajalugu · Näe rohkem »
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksi dünastia · Näe rohkem »
Saksi sõjad
Saksi sõjad olid kampaaniad ja ülestõusud rohkem kui 30 aasta jooksul aastast 772, kui Frangi riigi kuningas Karl Suur esmakordselt sisenes Saksimaale kavatsusega vallutada, aastani 804, kui viimane rahulolematute hõimlaste mäss oli purustatud.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksi sõjad · Näe rohkem »
Saksi-Lauenburg
Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 äärmises lõunaosas alal, mida nüüd kutsutakse Schleswig-Holsteiniks.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksi-Lauenburg · Näe rohkem »
Saksi-Wittenberg
Saksi-Wittenbergi hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi osastisriik keskusega Wittenbergis, aastatel 1296–1356.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksi-Wittenberg · Näe rohkem »
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksimaa · Näe rohkem »
Saksimaa ajalugu
Saksa Liitvabariigis Saksimaa kaart Saksimaa ajalugu on ülevaade Saksimaa territooriumi minevikust.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksimaa ajalugu · Näe rohkem »
Saksimaa kuningriik
Saksimaa kuningriik oli aastatel 1806–1918 tänapäeva Saksimaa liidumaa territooriumil eksisteerinud riik.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksimaa kuningriik · Näe rohkem »
Saksimaa kuurvürst
Saksimaa kuurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksimaa kuurvürst · Näe rohkem »
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksimaa kuurvürstiriik · Näe rohkem »
Sighişoara ajalooline kesklinn
Vaade Sighişoara vanalinnale, keskel on Tunnitorn.Foto: Bogdan Muraru, 7. september 2014 Sighişoara ajalooline kesklinn (prantsuse keeles Centre historique de Sighişoara, inglise keeles Historic Centre of Sighişoara, rumeenia keeles Centrul Istoric Sighişoara, ungari keeles Segesvár történelmi központja) on UNESCO maailmapärandi objekt nr 902 Transilvaanias, tänapäeva haldusjaotuse järgi Rumeenias Mureși maakonnas Sighişoara linnas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Sighişoara ajalooline kesklinn · Näe rohkem »
Sileesia hertsogid
Sileesia hertsog oli Poola hertsogi Bolesław III Krzywousty pojad ja järglased.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Sileesia hertsogid · Näe rohkem »
Taani ajalugu
Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Taani ajalugu · Näe rohkem »
Tüüringi hertsogkond
Tüüringi hertsogkond oli idapoolseim piirimark Merovingide Frangi kuningriigi Austraasia osas, mille rajas Dagobert I pärast oma kaotust Samo slaavi konföderatsioonile Wogastisburgi lahingus aastal 631/2.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Tüüringi hertsogkond · Näe rohkem »
Tüüringid
Rooma keisririigi ja tolleaegsete Euroopa põlisrahvaste kaart aastal 125, näidates tüüringite paiknemist tänapäeva Saksamaal. Tüüringid või toringid olid germaani hõim, kes ilmus umbes aastal 280, Suure rahvasterändamise lõpul Harzi mägedesse Kesk-Germaanias, piirkonda, mis kannab veelgi nende nime – Tüüringi.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Tüüringid · Näe rohkem »
Ungari ajalugu
Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Ungari ajalugu · Näe rohkem »
Vana-Saksimaa
Saksimaa 8. sajandil, Elbe, Weseri ja Eideri jõgede vahel Vana-Saksimaa on sakside algne kodumaa tänapäeva Saksamaa loodenurgas ning kattub jämedalt võttes tänapäeva Alam-Saksimaaga, Vestfaaliga ja Saksi-Anhalti lääneosaga.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Vana-Saksimaa · Näe rohkem »
Vürstlik piiskop
Augsburgi vürstlik piiskop (1591–1598). Vürstlik piiskop on piiskop, kes on ühtlasi ilmaliku vürstkonna ilmalik valitseja.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Vürstlik piiskop · Näe rohkem »
Vendi ristisõda
Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Vendi ristisõda · Näe rohkem »
Verden (riik)
Verdeni ajalooline territoorium kujunes frankide Verdeni piiskopkonna monarhidest tänapäeva Kesk- ja Kirde-Alam-Saksimaa alal ja eksisteeris sellisena aastani 1648.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Verden (riik) · Näe rohkem »
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Vestfaal · Näe rohkem »
Vestfaali hertsogkond
Vestfaali hertsogkond ja teised Lääne-Saksamaa riigid u. aastal 1645 Vestfaali hertsogkond (1180–1803) oli ajalooline territoorium suuremas Vestfaali piirkonnas, paiknedes tänapäeva Saksamaa Nordrhein-Westfaleni idaosas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Vestfaali hertsogkond · Näe rohkem »
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest pärinevad paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Welfid · Näe rohkem »
Wettinid
Wettinid on Saksa krahvide, hertsogite, kuurvürstide ja kuningate dünastia, mis kunagi valitses tänapäeva Saksamaa liidumaade Saksimaa, Saksi-Anhalti Saksi osa ja Tüüringi ala rohkem kui 800 aastat.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Wettinid · Näe rohkem »
Widukind
Widukind (saksa keeles ka Wittekind) oli sakside juht (dux Saxonum) ja Frangi riigi kuninga Karl Suure vastaste juht Saksi sõdade ajal 777–785.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Widukind · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Saksi hertsogkond, Saksimaa hertsogkond.
