Kiiremini kui brauser!
183 suhted: Aage (piiskop), Adalbert II, Alam-Reini-Vestfaali ringkond, Alam-Saksi ringkond, Albrecht I (Saksimaa), Albrecht Karu, Alemannia, Altmark, Amt Neuhaus, Anhalt, Arnulf Halb, Askania dünastia, Švaabimaa hertsog, Švaabimaa hertsogkond, Ülem-Saksi, Ülem-Saksi ringkond, Bad Gandersheim, Bad Harzburg, Baieri hertsogkond, Bernhard III (Saksi), Bevern (Holzminden), Billungid, Billungite mark, Blankenburgi krahvkond, Bleckede, Bogislaw I (Pommeri), Brandenburgi mark, Braunlage, Braunschweig, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond, Bremeni peapiiskopkond, Bremervörde, Brun (Saksi), Buxtehude, Calenbergi vürstkond, Christoph Weiditz, Dannenbergi krahvkond, Dorstadt, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Elze, Endiste riikide loend, Engern, Ernestiinide hertsogkonnad, Frangi riik, Frangimaa, Frangimaa hertsogkond, Friedrich August I, Friedrich I Barbarossa, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Göttingen, ..., Gero, Goslar, Halberstadti piiskopkond, Hamburg, Harald Sinihammas, Hardeknud I, Harsefeld, Hõimuhertsogkonnad, Hedwig von Ballenstedt, Heiningen (Alam-Saksi), Heinrich I (Anhalt), Heinrich I Linnupüüdja, Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Heinrich Lõvi, Helmstedt, Henry II, Hermann Billung, Hertsogkond, Herzberg am Harz, Hollandi krahvkond, Holstein, Hoya krahvkond, Hugues Capet, Ida-Frangi riik, Itaalia ajalugu, Jülich-Kleve-Bergi ühendatud hertsogkonnad, Jever, Kareda lahing, Karl Suur, Karl XII, Kasimir I (Pommeri), Königslutter am Elm, Kneitlingeni vald, Knud VI, Knut Eriksson, Kolmekümneaastane sõda, Konrad I (Saksa kuningas), Kuurvürst, Lausitz, Lausitzi mark, Lübeck, Lübecki piiskopkond, Lüneburgi nõmm, Lüneburgi vürstkond, Lechi lahing (955), Liebenburg, Liivimaa ristisõda, Liudolf (Saksi), Lothar III (Saksa-Rooma keiser), Lotharingia, Loxstedt, Lutter am Barenberge, Magdeburgi peapiiskopkond, Münsteri piiskopkond, Mecklenburg, Mecklenburg-Schwerini hertsogkond, Merseburgi mark, Mindeni piiskopkond, Nordalbingien, Osnabrücki piiskopkond, Ostfaal, Ostsiedlung, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto I (Saksi), Paderborni piiskopkond, Põhjala ristisõjad, Pfaltskrahv, Polaabid, Pommeri, Pommeri hertsogkond, Poola ajalugu, Poola vürstiriik, Pribislaw (Mecklenburg), Rügeni vürstkond, Riigipäev (Saksa-Rooma riik), Ristisõjad, Rootsi ajalugu, Sachsenburg, Saksa-Poola sõda, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (A), Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (B), Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (H), Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (L), Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (M), Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (P), Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (R), Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (S), Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (V), Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (W), Saksa-Rooma riik, Saksamaa ajalugu, Saksamaa kuningriik, Saksi dünastia, Saksi Idamark, Saksi sõjad, Saksi vall, Saksi-Lauenburg, Saksi-Wittenberg, Saksimaa, Saksimaa ajalugu, Saksimaa kuningriik, Saksimaa kuurvürst, Saksimaa kuurvürstiriik, Schöppenstedt, Schwerini piiskopkond, Seesen, Siegfried (Bremeni peapiiskop), Siegfried von Merseburg, Sighișoara ajalooline kesklinn, Sileesia hertsogid, Suur slaavlaste ülestõus, Taani ajalugu, Tüüringi hertsogkond, Tüüringid, Thietmar (Merseburg), Travemünde, Ungari ajalugu, Vana-Saksimaa, Vürstlik piiskop, Vendi ristisõda, Verden, Verden (riik), Vestfaal, Vestfaali hertsogkond, Wartislaw I, Welfid, Wettinid, Widukind, Winnigstedt, Wolfenbüttel, Wolff, Zeven. Laienda indeks (133 rohkem) »
Aage (piiskop)
Aage (Oggi, Occo, Aagge, Ogge; 12. sajand) oli Slesvigi piiskop 1141–1145 ja 1161–1167.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Aage (piiskop) · Näe rohkem »
Adalbert II
Vapp Ballenstedti krahv Adalbert II (umbes 1030 – 1076/83) Askania dünastiast oli Saksimaa Graf ja Nienburgi kloostri Vogt.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Adalbert II · Näe rohkem »
Alam-Reini-Vestfaali ringkond
Alam-Reini-Vestfaali ringkond 16. sajandi algul Alam-Reini-Vestfaali ringkonna ajalooline kaart aastast 1710, Peter Schenk Vanem Alam-Reini-Vestfaali ringkond (saksa Niederrheinisch-Westfälischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Alam-Reini-Vestfaali ringkond · Näe rohkem »
Alam-Saksi ringkond
Alam-Saksi ringkond 16. sajandi algul Alam-Saksi ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Alam-Saksi ringkond · Näe rohkem »
Albrecht I (Saksimaa)
Albrecht-I-von-Sachsen Albrecht (ka Albert; 1170–1260), Saksi krahv aastatel 1212–1260.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Albrecht I (Saksimaa) · Näe rohkem »
Albrecht Karu
Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli aastatel 1138–1142 Saksimaa hertsog ja aastast 1157 kuni surmani esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg).
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Albrecht Karu · Näe rohkem »
Alemannia
Alemannia või Alamannia oli germaani hõimu alemannidega asustatud territoorium pärast seda, kui nad aastal 213 läbi Rooma limesi murdsid.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Alemannia · Näe rohkem »
Altmark
Altmark Schernikaus Altmark on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmab Saksi-Anhalti põhjapoolset kolmandikku.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Altmark · Näe rohkem »
Amt Neuhaus
Õhuvaade külakeskusele Amt Neuhaus on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Lüneburgi kreisis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Amt Neuhaus · Näe rohkem »
Anhalt
Anhalti hertsogiriigi lipp Anhalti hertsogiriigi vapp Anhalti asend Saksa Riigis Anhalti hertsogkonna kaart (1863–1918) Anhalt oli Kesk-Saksamaal asuv suveräänne riik (pärast aastat 1806 hertsogiriik), mis paiknes Harzi mägede ja Elbe jõe vahel.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Anhalt · Näe rohkem »
Arnulf Halb
Tüüringi (tumeoranž). Arnulf Halb (saksa keeles der Böse (halb, kuri, paha); suri 14. juulil 937 Regensburgis) oli Baieri hertsog alates 907 kuni oma surmani ja Saksa vastukuningas 919–921.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Arnulf Halb · Näe rohkem »
Askania dünastia
Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Askania dünastia · Näe rohkem »
Švaabimaa hertsog
Švaabimaa hertsogite loend, on Švaabimaa hertsogkonda valitsenud valitsejate loetelu.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Švaabimaa hertsog · Näe rohkem »
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Švaabimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Ülem-Saksi
Saksimaa kuningriik umbes aastal 1900 Ülem-Saksi (Obersachsen) oli nimi, mis anti enamusele Saksa maadest, mida haldasid Wettinid, ja mida nüüd kutsutakse Mitteldeutschland.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Ülem-Saksi · Näe rohkem »
Ülem-Saksi ringkond
Ülem-Saksi ringkond 16. sajandi lõpul Ülem-Saksi ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond, loodi aastal 1512.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Ülem-Saksi ringkond · Näe rohkem »
Bad Gandersheim
Turuplats. Vasakul ''Weißes Roß'' hotell, keskel ''Zur Ecke'', paremal ''Bracken'' Turuplats Lennuväli Bad Gandersheim on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Northeimi kreisis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Bad Gandersheim · Näe rohkem »
Bad Harzburg
Burgbergilt Bad Harzburg on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Bad Harzburg · Näe rohkem »
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »
Bernhard III (Saksi)
Balthasar Menciuse (Menz) puulõige aastast 1596, Bernhard hoiab oma vappi. Pealiskiri: ''Churfürst Bernhard'' (s.o. Kuurvürst Bernhard) Bernhard (u 1140 – 2. veebruar 1212) oli Askania dünastiast Saksa vürst, Anhalti ja Ballenstedti krahv ning Bernburgi isand tema isapoolse pärandi kaudu.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Bernhard III (Saksi) · Näe rohkem »
Bevern (Holzminden)
Bevern on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Holzmindeni kreisis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Bevern (Holzminden) · Näe rohkem »
Billungid
Billungid on dünastia, mis valitses Saksimaa hertsogiriiki 961–1106.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Billungid · Näe rohkem »
Billungite mark
Billungite mark (punane) 11. sajandi alguse paiku Billungite mark (saksa: Billunger Mark või Mark der Billunger) oli 10. sajandil piiriala kaugel Saksimaa hertsogiriigi kirdeservas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Billungite mark · Näe rohkem »
Blankenburgi krahvkond
Blankenburgi krahvkond (saksa: Grafschaft Blankenburg) oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Blankenburgi krahvkond · Näe rohkem »
Bleckede
Loss Bleckede (polaabi: Bleketsa) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Lüneburgi kreisis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Bleckede · Näe rohkem »
Bogislaw I (Pommeri)
Bogislawi pitser, u 1170 Bogislaw I (u 1130 – 18. märts 1187), Pommeri dünastia liige, oli Pommeri hertsog 1156.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Bogislaw I (Pommeri) · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Braunlage
Braunlage, taustal Wurmbergi mägi Braunlage on linn ja tervisekeskus Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Braunlage · Näe rohkem »
Braunschweig
Braunschweig (alamsaksa Brunswiek) on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Harzi mägedest põhjas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Braunschweig · Näe rohkem »
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond hiliskeskajast kuni varauusaja lõpuni Saksa-Rooma riigi loodeosas, kus praegu on Põhja-Saksamaa.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond · Näe rohkem »
Bremeni peapiiskopkond
Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Bremeni peapiiskopkond · Näe rohkem »
Bremervörde
Turuplats Bremervörde on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Rotenburgi kreisis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Bremervörde · Näe rohkem »
Brun (Saksi)
''Bruno dux'', kujutis teoses ''Chronica sancti Pantaleonis'' (u. 1237) Brun, ka Bruno või Braun (u.830/840 – 2. veebruar 880), Ottoonide dünastia liige, oli Saksi hertsog 866.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Brun (Saksi) · Näe rohkem »
Buxtehude
Buxtehude Buxtehude (ametlikult Hansalinn Buxtehude, saksa Hansestadt Buxtehude, alamsaksa Hansestadt Buxthu) on linn Este jõe ääres Põhja-Saksamaal Alam-Saksimaal Stade kreisis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Buxtehude · Näe rohkem »
Calenbergi vürstkond
Calenbergi vürstkond oli Welfide Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna dünastiline jaotus Saksa-Rooma riigis aastatel 1494–1705, kui Calenbergi vürst kuurvürst Georg I Ludwig päris Hannoveri riigi moodustamiseks Lüneburgi vürstkonna.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Calenbergi vürstkond · Näe rohkem »
Christoph Weiditz
Christoph Weiditz (sündinud 1498 Strassburgis, surnud 1560 Augsburgis) oli saksa medaljöör, nikerdaja ja kullassepp.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Christoph Weiditz · Näe rohkem »
Dannenbergi krahvkond
Dannenbergi krahvkond (saksa: Grafschaft Dannenberg) oli lään Saksimaa hertsogiriigis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Dannenbergi krahvkond · Näe rohkem »
Dorstadt
Dorstadt on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Wolfenbütteli kreisis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Dorstadt · Näe rohkem »
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Näe rohkem »
Elze
Elze on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hildesheimi kreisis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Elze · Näe rohkem »
Endiste riikide loend
Ajaloolised riigid on riigid ja iseseisvad territooriumid, mida enam iseseisvatena ei eksisteeri või mis on mingil muul moel kadunud.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Endiste riikide loend · Näe rohkem »
Engern
Saksimaa hertsogkond, umbes aastal 1000 Engern (ladina Angria või Angaria) on ajalooline piirkond tänapäeva Saksamaal Alam-Saksi ja Põhja-Reini-Vestfaali liidumaades.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Engern · Näe rohkem »
Ernestiinide hertsogkonnad
Ernestiinide vapp piirikivil Ernestiinide hertsogkonnad, ka Saksi hertsogkonnad (kuigi ka albertiinide apanaažhertsogkonnad Weißenfels, Merseburg ja Zeitz olid "Saksi hertsogkonnad" ja asetsesid kõrvuti mitme ernestiinide hertsogkonnaga), olid muutuva arvuga väikesed Wettini ernestiinide liini hertsogite valitsetud riigid, mis paiknesid suuresti tänapäeva Saksamaa Tüüringi liidumaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Ernestiinide hertsogkonnad · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Frangi riik · Näe rohkem »
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Frangimaa · Näe rohkem »
Frangimaa hertsogkond
Frangimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Frangimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Friedrich August I
Saksimaa esimene kuningas Friedrich August I Friedrich August I (23. detsember 1750 Dresdenis – 31. mai 1827 Dresdenis) oli viimane Saksimaa hertsog ja kuurvürst ning esimene Saksimaa kuningas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Friedrich August I · Näe rohkem »
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Friedrich I Barbarossa · Näe rohkem »
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Göttingen
Göttingen (alamsaksa keeles Chöttingen) on ülikoolilinn Saksamaal Alam-Saksimaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Göttingen · Näe rohkem »
Gero
14. sajandi Gerot kujutav seinamaal kirikus, mille ta Gernrodes asutas Gero I (u 900 – 20. mai 965), Suureks kutsutu (ladina: magnus), valitses algselt tagasihoidlikku marki keskusega Merseburgis praeguse Saksamaa Saksi-Anhalti liidumaa lõunaosas, mille ta laiendas tohutuks omanimeliseks territooriumiks: marca Geronis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Gero · Näe rohkem »
Goslar
pisi Goslar on ajalooline linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Goslar · Näe rohkem »
Halberstadti piiskopkond
Halberstadti piiskopkonna vapp Hildesheimi, Halberstadti ja Magdeburgi piiskopkonnad (lilla) umbes aastal 1250 Halberstadti piiskopkond (saksa Bistum Halberstadt) oli Rooma katoliku piiskopkond aastatel 804–1648 ja Saksa-Rooma riigi vaimulik osariik hiliskeskajast alates.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Halberstadti piiskopkond · Näe rohkem »
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hamburg · Näe rohkem »
Harald Sinihammas
Munk Poppo ristib Harald Sinihammast Harald Sinihammas (Taanis Harald I, taani keeles Harald Blåtand, vanapõhja keeles Haraldr blátönn; norra keeles Harald Blåtann; umbes 910 – umbes 986 Jomsborg) oli Taani kuningas alates 958 ja Norra kuningas alates 976 kuni surmani umbes 986.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Harald Sinihammas · Näe rohkem »
Hardeknud I
Hardeknud või Knud I (sündinud ca 880) oli legendaarne Taani kuningas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hardeknud I · Näe rohkem »
Harsefeld
Vaade endise kloostri jäänustele luterliku kiriku St. Marien und Bartholomäi suunas Harsefeld (alamsaksa Harsfeld 'hobuseväli') on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hamburgist edelas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Harsefeld · Näe rohkem »
Hõimuhertsogkonnad
tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hõimuhertsogkonnad · Näe rohkem »
Hedwig von Ballenstedt
17. sajandi kujutis Hedwig von Ballenstedt (u 1140 – märtsi lõpp 1203), Askania dünastia liige, oli Meißeni markkrahvinna aastatel 1156–1190 seoses abieluga markkrahv Otto II-ga.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hedwig von Ballenstedt · Näe rohkem »
Heiningen (Alam-Saksi)
Heiningen on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Wolfenbütteli kreisis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Heiningen (Alam-Saksi) · Näe rohkem »
Heinrich I (Anhalt)
Heinrich I portree ''Codex Manesse''s. Heinrich I (u. 1170–1252) oli Askania dünastiast pärit Saksa vürst ja Anhalti krahv.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Heinrich I (Anhalt) · Näe rohkem »
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Heinrich I Linnupüüdja · Näe rohkem »
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Heinrich Lõvi · Näe rohkem »
Helmstedt
Juleum Novum, endise Helmstedti Ülikooli hoone Helmstedt on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaa idaservas, Helmstedti kreisi keskus.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Helmstedt · Näe rohkem »
Henry II
Henry II Henry II (5. märts 1133 – 6. juuli 1189) oli Inglismaa kuningas 1154–1189 ning Anjou krahv ja Normandia hertsog.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Henry II · Näe rohkem »
Hermann Billung
Billungite margi markkrahv Hermann ja Hildegard Westerburgist Hermann Billung (900 või 912 – 27. märts 973) oli Billungite margi markkrahv 936.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hermann Billung · Näe rohkem »
Hertsogkond
Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hertsogkond · Näe rohkem »
Herzberg am Harz
Vaade lossist Herzberg am Harz on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Göttingeni kreisis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Herzberg am Harz · Näe rohkem »
Hollandi krahvkond
Hollandi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik ja aastatel 1482–1581 Habsburgide Madalmaade osa, kus nüüd on Madalmaad.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hollandi krahvkond · Näe rohkem »
Holstein
Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Holstein · Näe rohkem »
Hoya krahvkond
Hoya krahvkond (saksa: Grafschaft Hoya) oli riik Saksa-Rooma riigis, asus tänapäeva Saksamaa Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hoya krahvkond · Näe rohkem »
Hugues Capet
Hugues Capet hilisemal maalil Hugues Capet (umbes 940 – 24. oktoober 996) oli esimene Kapetingide soost Prantsusmaa kuningriigi kuningas 987.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Hugues Capet · Näe rohkem »
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »
Itaalia ajalugu
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Itaalia ajalugu · Näe rohkem »
Jülich-Kleve-Bergi ühendatud hertsogkonnad
Jülich-Kleve-Bergi kaart, sealhulgas Gelderland provints (umbes 1540) Jülich-Kleve-Berg oli kahe endise territooriumi nimi piki tänapäeva Saksa Nordrhein-Westfaleni liidumaa ja tänapäeva Hollandi Gelderlandi provintsi piiri.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Jülich-Kleve-Bergi ühendatud hertsogkonnad · Näe rohkem »
Jever
Jever on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Friisimaa kreisi keskus.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Jever · Näe rohkem »
Kareda lahing
Kareda lahing oli 1220.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Kareda lahing · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Karl XII · Näe rohkem »
Kasimir I (Pommeri)
Kasimir I Kasimir I (* pärast 1130 – † 1180. aasta sügisel) oli Pommeri hertsog alates onu Ratibor I surmast 1155./56.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Kasimir I (Pommeri) · Näe rohkem »
Königslutter am Elm
Vanalinn ja kloostrikirik (''Kaiserdom'') Königslutter am Elm on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Helmstedti kreisis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Königslutter am Elm · Näe rohkem »
Kneitlingeni vald
Kneitlingen on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Wolfenbütteli kreisis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Kneitlingeni vald · Näe rohkem »
Knud VI
Taani vapist. Ainus teadaolev koopia sellest sümboolikast avastati Schwerinis Saksamaal 1879. aastal. Kuninga suletud kroon erineb avatud kroonidest tema järglaste pitseritel. Knud VI (taani: Knud Valdemarsøn; u 1163 – 12. november 1202) oli Taani kuningas (1182–1202).
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Knud VI · Näe rohkem »
Knut Eriksson
Knut Eriksson, (sündinud arvatavasti 1140, surnud 1195 või 1196), oli Rootsi kuningas alates aastast 1167, kuningas Erik Püha ja Taani Kristina poeg.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Knut Eriksson · Näe rohkem »
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »
Konrad I (Saksa kuningas)
Konrad I (umbes 890 – 23. detsember 918) oli Ida-Frangi (Saksa) kuningas alates 911.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Konrad I (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Kuurvürst · Näe rohkem »
Lausitz
Lausitzi asukoht Euroopas Lausitz (ülemsorbi keeles Łužica, alamsorbi keeles Łužyca, Sorbimaa, eesti keeles on käibel ka nimi Lusaatia) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub Saksamaal tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas vastu Poola ja Tšehhimaa piiri.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lausitz · Näe rohkem »
Lausitzi mark
Vapp (Alam-)Lausitzi mark umbes 1000. aastal Lausitzi mark või markkrahvkond (saksa: Mark(grafschaft) Lausitz) oli Saksa-Rooma riigi idapiirimark polaabidega asustatud maadel.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lausitzi mark · Näe rohkem »
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lübeck · Näe rohkem »
Lübecki piiskopkond
Lübecki vürst-piiskopkond, (saksa: Hochstift Lübeck; Fürstbistum Lübeck; Bistum Lübeck) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstiriik 1803.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lübecki piiskopkond · Näe rohkem »
Lüneburgi nõmm
Lüneburgi nõmme tüüpiline maastik Schneverdingeni lähistel Pietzmoor Schneverdingeni lähistel Lüneburgi nõmm on suur nõmme-, liivanõmme- ja metsaala Alam-Saksi liidumaa kirdeosas Põhja-Saksamaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lüneburgi nõmm · Näe rohkem »
Lüneburgi vürstkond
Lüneburgi vürstkond (hiljem ka lihtsalt Celle) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna territoriaalne jaotus Saksa-Rooma riigis, see oli keisri otseses alluvuses.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lüneburgi vürstkond · Näe rohkem »
Lechi lahing (955)
Lechi lahing (ka Lechfeldi lahing) leidis aset 955.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lechi lahing (955) · Näe rohkem »
Liebenburg
Liebenburg on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Liebenburg · Näe rohkem »
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Liivimaa ristisõda · Näe rohkem »
Liudolf (Saksi)
''Ludolf dux Saxonie'' Ottoonide dünastia sugupuu alguses, ''Chronica sancti Pantaleonis'', Köln, 12. sajand Liudolf (u.805/820 – 11./12. märts 866) oli Karolingide ametnik ja umbes 844.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Liudolf (Saksi) · Näe rohkem »
Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Lotharingia
Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane) Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lotharingia · Näe rohkem »
Loxstedt
Loxstedt (alamsaksa Lox) on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Cuxhaveni kreisis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Loxstedt · Näe rohkem »
Lutter am Barenberge
Lutter am Barenberge on Langelsheimi linnaosa.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Lutter am Barenberge · Näe rohkem »
Magdeburgi peapiiskopkond
Magdeburgi peapiiskopkond oli katoliiklik peapiiskopkond (969–1552) ja Saksa-Rooma riigi vürstlik peapiiskopkond (1180–1680) keskusega Magdeburgi linnas Elbe jõel.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Magdeburgi peapiiskopkond · Näe rohkem »
Münsteri piiskopkond
Münsteri piiskopkond oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis, paiknedes tänapäevaste Nordrhein-Westfaleni liidumaa põhjaosas ja Alam-Saksi liidumaa lääneosas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Münsteri piiskopkond · Näe rohkem »
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Mecklenburg · Näe rohkem »
Mecklenburg-Schwerini hertsogkond
Lipp Vapp Mecklenburg-Schwerin Mecklenburg-Schwerini hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Mecklenburg-Schwerin) oli aastal 1701 Põhja-Saksamaal loodud hertsogkond, kui Friedrich Wilhelm ja Adolf Friedrich II jagasid Mecklenburgi hertsogkonna Schwerini ja Strelitzi vahel.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Mecklenburg-Schwerini hertsogkond · Näe rohkem »
Merseburgi mark
Merseburgi mark (punane) umbes 11. sajandi alguses Merseburgi mark (saksa: Mark Merseburg) oli lühiajaline Saksa-Rooma riigi mark.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Merseburgi mark · Näe rohkem »
Mindeni piiskopkond
Ajalooline Mindeni vaade umbes aastast 1647 Mindeni piiskopkond oli katoliiklik piiskopkond (saksa: Bistum Minden) ja riik, Mindeni vürstlik piiskopkond (saksa: Hochstift Minden) Saksa-Rooma riigis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Mindeni piiskopkond · Näe rohkem »
Nordalbingien
Saksimaa u 1000. aastal Nordalbingieni ja Taani margiga põhjas, 1886. aasta kaart Nordalbingien (ladina Nordalbingia) oli üks neljast keskaegse Saksimaa hertsogkonna halduspiirkonnast, teised olid Engern, Ostfaal ja Vestfaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Nordalbingien · Näe rohkem »
Osnabrücki piiskopkond
Vürstlik Osnabrücki piiskopkond (saksa Hochstift Osnabrück) oli Saksa-Rooma riigi osariik aastatel 1225–1803.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Osnabrücki piiskopkond · Näe rohkem »
Ostfaal
19. sajandi Ostfaali kaart aastast 1000 pKr Ostfaal (ostfaali: Oostfalen) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, hõlmates ajaloolise Saksimaa hõimuhertsogkonna idaosa, piirnedes ligikaudu Leine jõega läänes, samuti Elbe ja Saalega idas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Ostfaal · Näe rohkem »
Ostsiedlung
Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Ostsiedlung · Näe rohkem »
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Otto I (Saksi)
''Otto I Dux'', kujutis teoses ''Chronica Sancti Pantaleonis'', Köln (u.1237 Otto Hiilgav (u.830/40 – 30. november 912) (saksa: Otto der Erlauchte), Ottoonide dünastia liige, oli Saksi hertsog 880.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Otto I (Saksi) · Näe rohkem »
Paderborni piiskopkond
Lipp Vapp Alam-Reini-Vestfaali ringkonna kaart umbes aastal 1560, Paderborni vürst-piiskopkond punasega esile toodud Paderborni vürst-piiskopkond (saksa keeles Fürstbistum Paderborn) oli Saksa-Rooma riigi vürstkond aastatel 1281 kuni 1802.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Paderborni piiskopkond · Näe rohkem »
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Põhjala ristisõjad · Näe rohkem »
Pfaltskrahv
Pfaltskrahv on kõrgaadli tiitel, mida kasutati mitmete krahvitaoliste tiitlite teisendamiseks, mõnel juhul ka palatiin, mis võib olla ka muu tähendusega.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Pfaltskrahv · Näe rohkem »
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Polaabid · Näe rohkem »
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Pommeri · Näe rohkem »
Pommeri hertsogkond
Lipp Vapp (1530–1637) Pommeri viimaste Greifide valitsemise ajal Pommeri hertsogkond (saksa: Herzogtum Pommern, poola: Księstwo Pomorskie, 12. sajand – 1637) oli hertsogkond Pommeris Läänemere lõunakaldal, mida valitsesid Pommeri dünastiast hertsogid (Greifid).
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Pommeri hertsogkond · Näe rohkem »
Poola ajalugu
Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Poola ajalugu · Näe rohkem »
Poola vürstiriik
Poola Vürstiriik oli varafeodaalne riik tänapäeva Poola territooriumil, mis moodustus 10.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Poola vürstiriik · Näe rohkem »
Pribislaw (Mecklenburg)
Pribislaw (suri 30. detsembril 1178) oli obodriidide vürst ja esimene Mecklenburgi vürst (1167–1178).
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Pribislaw (Mecklenburg) · Näe rohkem »
Rügeni vürstkond
Rügeni vürstkond (saksa: Fürstentum Rügen) oli aastatel 1168–1325 Taanile kuuluv vürstkond, mis koosnes Rügeni saarest ja külgnevast mandriosast.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Rügeni vürstkond · Näe rohkem »
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Näe rohkem »
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Ristisõjad · Näe rohkem »
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »
Sachsenburg
Sachsenburg on turulinn Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Sachsenburg · Näe rohkem »
Saksa-Poola sõda
Saksa-Poola sõda koosnes aastatel 1002–1018 reast võitlustest Ottoonide Saksamaa kuninga Heinrich II (Saksa-Rooma keiser 1014. aastast) ja Poola Piastide valitseja Bolesław I Chrobry vahel.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Poola sõda · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (A)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega A: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (A) · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (B)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega B: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (B) · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (H)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega H: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (H) · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (L)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega L: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (L) · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (M)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega M: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (M) · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (P)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega P: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (P) · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (R)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega R: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (R) · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (S)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega S: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (S) · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (V)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega V: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (V) · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (W)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega W: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (W) · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa ajalugu
Saksamaa 21. sajandil Saksamaa ajalugu on ülevaade Saksamaa territooriumi ja sakslaste ajaloost.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksamaa ajalugu · Näe rohkem »
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksi dünastia · Näe rohkem »
Saksi Idamark
Saksi Idamargi territooriumid (Lausitz, Meißen, Merseburg ja Zeitz) pärast 983. aasta Suurt slaavlaste ülestõusu Saksi Idamark (Sächsische Ostmark) oli Saksa-Rooma riigi mark 10.–12.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksi Idamark · Näe rohkem »
Saksi sõjad
Saksi sõjad olid kampaaniad ja ülestõusud rohkem kui 30 aasta jooksul aastast 772, kui Frangi riigi kuningas Karl Suur esmakordselt sisenes Saksimaale kavatsusega vallutada, aastani 804, kui viimane rahulolematute hõimlaste mäss oli purustatud.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksi sõjad · Näe rohkem »
Saksi vall
''Limes Saxoniae'' Limes Saxoniae ("Saksimaa piir" ladina keeles), tuntud ka kui Limes Saxonicus või Sachsenwall ("Saksi vall"), oli kindlustamata limes või piir sakside ja slaavi obotriitide vahel, mis rajati 810.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksi vall · Näe rohkem »
Saksi-Lauenburg
Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksi-Lauenburg · Näe rohkem »
Saksi-Wittenberg
Saksi-Wittenbergi hertsogkond (sks Herzogtum Sachsen-Wittenberg) oli aastatel 1296–1356 Saksa-Rooma riigi osastisriik, mille keskus oli Wittenbergis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksi-Wittenberg · Näe rohkem »
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksimaa · Näe rohkem »
Saksimaa ajalugu
Saksa Liitvabariigis Saksimaa kaart Saksimaa ajalugu on ülevaade Saksimaa territooriumi minevikust.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksimaa ajalugu · Näe rohkem »
Saksimaa kuningriik
Saksimaa kuningriik oli aastatel 1806–1918 tänapäeva Saksimaa liidumaa territooriumil eksisteerinud riik.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksimaa kuningriik · Näe rohkem »
Saksimaa kuurvürst
Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksimaa kuurvürst · Näe rohkem »
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Saksimaa kuurvürstiriik · Näe rohkem »
Schöppenstedt
Schöppenstedt on väikelinn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Wolfenbütteli kreisis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Schöppenstedt · Näe rohkem »
Schwerini piiskopkond
Schwerini vürst-piiskopkonna vapp Schwerini diötsees ja vürst-piiskopkond oli katoliiklik diötsees Saksamaal, Mecklenburgis, Schwerinis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Schwerini piiskopkond · Näe rohkem »
Seesen
Sehusa loss Seesen on linn ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Seesen · Näe rohkem »
Siegfried (Bremeni peapiiskop)
Piiskop Siegfried I pitser aastast 1173. Kirje: SIFRIDVS BRANDABVRGENSIS EPISCOPVS. Väljajätmised nurksulgudes. Siegfried von Anhalt (u. 1132 – 24. oktoober 1184) oli Sophie von Winzenburgi ja tema mehe, Askania dünastiast, toona Anhalti krahvi Albrecht Karu kolmas poeg.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Siegfried (Bremeni peapiiskop) · Näe rohkem »
Siegfried von Merseburg
Siegfried (suri 3. detsembril 937) oli Merseburgi krahv ja markkrahv teadmata ajast enne 934.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Siegfried von Merseburg · Näe rohkem »
Sighișoara ajalooline kesklinn
Vaade Sighișoara vanalinnale, keskel on Tunnitorn (2014) Sighișoara ajalooline kesklinn (prantsuse keeles Centre historique de Sighișoara, inglise keeles Historic Centre of Sighișoara, rumeenia keeles Centrul Istoric Sighișoara, ungari keeles Segesvár történelmi központja) on UNESCO maailmapärandi objekt nr 902 Transilvaanias, tänapäeva haldusjaotuse järgi Rumeenias Mureși maakonnas Sighișoara linnas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Sighișoara ajalooline kesklinn · Näe rohkem »
Sileesia hertsogid
Sileesia hertsogid olid Poola hertsogi Bolesław III Krzywousty pojad ja järglased.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Sileesia hertsogid · Näe rohkem »
Suur slaavlaste ülestõus
Lutitšite liidu territoorium Saksa kuningriigi idapiiri taga pärast 983. aastat (kollane kontuur) Suur slaavlaste ülestõus 983.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Suur slaavlaste ülestõus · Näe rohkem »
Taani ajalugu
Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Taani ajalugu · Näe rohkem »
Tüüringi hertsogkond
Tüüringi hertsogkond oli idapoolseim piirimark Merovingide Frangi kuningriigi Austraasia osas, mille rajas Dagobert I pärast oma kaotust Samo slaavi konföderatsioonile Wogastisburgi lahingus aastal 631/2.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Tüüringi hertsogkond · Näe rohkem »
Tüüringid
Rooma keisririigi ja tolleaegsete Euroopa põlisrahvaste kaart aastal 125, näidates tüüringite paiknemist tänapäeva Saksamaal. Tüüringid või toringid olid germaani hõim, kes ilmus umbes aastal 280, Suure rahvasterändamise lõpul Harzi mägedesse Kesk-Germaanias, piirkonda, mis kannab veelgi nende nime – Tüüringi.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Tüüringid · Näe rohkem »
Thietmar (Merseburg)
Thietmar (I) (ka Thiatmar, Dietmar või Thiommar) (suri 1. juunil 932), krahv ja markkrahv, oli Heinrich I Linnupüüdja sõjaline juhendaja (vir disciplinae militaris peritissmus), samal ajal oli ta Saksimaa hertsogiriigi pärija ja siis hertsog.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Thietmar (Merseburg) · Näe rohkem »
Travemünde
Travemünde rand ja traditsioonilised katustega toolid (''Strandkorb'''id) Travemünde on Lübecki linnaosa, see asub Trave jõe suudmes Lübecki sadamaalal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Travemünde · Näe rohkem »
Ungari ajalugu
Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Ungari ajalugu · Näe rohkem »
Vana-Saksimaa
Saksimaa 8. sajandil Elbe, Weseri ja Eideri jõe vahel Vana-Saksimaa on sakside algne kodumaa tänapäeva Saksamaa loodenurgas ning kattub jämedalt võttes tänapäeva Alam-Saksimaa ja Vestfaaliga ning Saksi-Anhalti lääneosaga.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Vana-Saksimaa · Näe rohkem »
Vürstlik piiskop
Augsburgi vürstlik piiskop (1591–1598) Vürstlik piiskop ehk vürstpiiskop (saksa keeles Fürstbischof) on piiskop, kes on ühtlasi ilmaliku vürstkonna ilmalik valitseja.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Vürstlik piiskop · Näe rohkem »
Vendi ristisõda
Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Vendi ristisõda · Näe rohkem »
Verden
Verden an der Aller (ka Verden (Aller) või lihtsalt Verden) on linn ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Verdeni kreisi keskus.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Verden · Näe rohkem »
Verden (riik)
Verdeni ajalooline territoorium kujunes frankide Verdeni piiskopkonna monarhidest tänapäeva Kesk- ja Kirde-Alam-Saksimaa alal ja eksisteeris sellisena aastani 1648.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Verden (riik) · Näe rohkem »
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Vestfaal · Näe rohkem »
Vestfaali hertsogkond
Vestfaali hertsogkond ja teised Lääne-Saksamaa riigid u. aastal 1645 Vestfaali hertsogkond (1180–1803) oli ajalooline territoorium suuremas Vestfaali piirkonnas, paiknedes tänapäeva Saksamaa Nordrhein-Westfaleni idaosas.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Vestfaali hertsogkond · Näe rohkem »
Wartislaw I
Stolpes Stolpe kloostri, Pommeri vanima kloostri Wartislaw I (Warcisław I) (u 1091 – 9. august 1135) oli esimene ajalooline Pommeri hertsogkonna valitseja ja Greifide dünastia asutaja.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Wartislaw I · Näe rohkem »
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Welfid · Näe rohkem »
Wettinid
Wettinid on Saksa krahvide, hertsogite, kuurvürstide ja kuningate dünastia, mis kunagi valitses tänapäeva Saksamaa liidumaade Saksimaa, Saksi-Anhalti Saksi osa ja Tüüringi ala rohkem kui 800 aastat.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Wettinid · Näe rohkem »
Widukind
Widukind (saksa keeles ka Wittekind) oli sakside juht (dux Saxonum) ja Frangi riigi kuninga Karl Suure vastaste juht Saksi sõdade ajal 777–785.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Widukind · Näe rohkem »
Winnigstedt
Winnigstedt on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Wolfenbütteli kreisis.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Winnigstedt · Näe rohkem »
Wolfenbüttel
Wolfenbütteli loss Wolfenbüttel on linn Saksamaal Alam-Saksimaal, Wolfenbütteli kreisi halduskeskus.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Wolfenbüttel · Näe rohkem »
Wolff
Wolff (läti keeles Volfs, vene keeles Вольф) oli Alam-Sileesia päritolu aadlisuguvõsa, XX sajandi algul üks suurimaid maavaldajaid Liivimaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Wolff · Näe rohkem »
Zeven
Kuninganna Kristiina maja Zevenis Zeven on linn Rotenburgi kreisis Alam-Saksimaal Saksamaal.
Uus!!: Saksimaa hertsogiriik ja Zeven · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Saksi hertsogkond, Saksimaa hertsogkond.
