Kiiremini kui brauser!
252 suhted: Aatomifüüsika, Aatomijõumikroskoopia, Aatomkihtsadestamine, Absorptsioon (keemia), Adhesioon, Aerogeel, Aerosool, Agregaatolek, Akustika, Akustilised pinnalained, Alkaani 1-monooksügenaas, Alkaanid, Allajahtumine, Alumiinium, Amorfne aine, Anakronism, Antimon, Arseen, Astenosfäär, Aurutamine (keemia), Õhusaastus, Biotransistor, Boor, Bose-Einsteini kondensaat, Cis-trans-isomeeria, D-elemendid, Dielektrik, Difusioon, Difusioonlimiteeritud reaktsioon, Dispergeerumine, Dopeerimine, Ekstraktsioon, Elastsus, Elastsusmoodul, Elavhõbe, Elektrilahendus, Elektromagnetiline vastastikmõju, Elektronseadis, Faraday efekt, Füüsikaliste suuruste loend, Filtreerimine, Fosforiringe, Fraktsioneerimine, Fraktsioneeruv kristalliseerumine, Fullereen, Gaas, Gallium, Geel, Geokeemia mõisteid, Geopolümeerid, ..., Goldschmidti reeglid, Halogeenid, Happesademed, Hüdriidid, Hüdrotsüklon, Hõbejodiid, Heelium, Heliallikas, Heterogeenne katalüüs, Heterogeenne reaktsioon, Infrapunaspektroskoopia, Inkongruentne sulamine, Ioonne vedelik, Isopropüülalkohol, Jaan Oitmaa, Jaan Past, Jahutussegu, Jahvatamine, Jää, Jootmine, Juhtivus, Jupiter, Kaabliteooria, Kaltsineerimine, Kaltsium, Kaltsiumoksiid, Kampol, Kapillaarsus, Karbamiid, Karboksüülhapped, Külm, Külmumine, Keelutsoon (füüsika), Keemiline aine, Keemiline ühend, Keemiline kineetika, Keemiline plahvatus, Keemiline reaktsioon, Keha, Kellu, Kemosorptsioon, Keskkonna happelisus, Kineetiline Monte Carlo, Kippi aparaat, Kivi, Kivim, Klaas, Klassikaline mehaanika, Kohesioon, Komeet, Kondensatsioon, Kondensatsioonituum, Konvektsioon, Koor, Kristall, Ksantiin, Kuiv jää, Kuivatamine, Kundti toru, Kvantmehaanika, Laava, Lagunemisreaktsioon, Lahusti, Lahustuvus, Lahutusmeetodid, Lambi lained, Laserindutseeritud plasma spektroskoopia, Latentne soojus, Lauri Ploom, Lämmastik, Lükopeen, Lembit Pung, Lenduvus, Litosfäär, Liustik, Lumepiir, Maa pöörlemine, Maa tüüpi planeedid, Maa tuum, Maakoor, Maateaduste mõisteid (A), Maateaduste mõisteid (I), Maateaduste mõisteid (S), Maateaduste mõisteid (V), Madala energiaga elektronide difraktsioon, Magma, Magnetmonopool, Margus Kodu, Märgumine, Märt Aints, Meteoorkeha, Meteoriit, Mikrovedelikundus, Mineraal, Mittemolekulaarne aine, Molaarruumala, Molekulaardünaamika, Molekulaarne aine, Monokristall, Mull, Mulla orgaaniline aine, Murdumisnäitaja, Naatriumfluoriid, Nanoaku, Nanoioonika, Nanotraat, Niiskusmõõtur, Nikolai Kristoffel, Osakeste loendur, P-lained, Paul Thagard, Pavel Rubin, Päike, Põlevkivi poolkoks, Põlevkivituhk, Peeter Saari, Pellet, Peristaltiline pump, Petroloogia mõisteid, Piirpind, Pikilaine, Pindpinevustegur, Pinge (mehaanika), Pinnalained, Pinnavesi, Plasma, Pliiaku, Puisteaine, Rasvad, Raud, Raudoksiidid, Rayleigh' hajumine, Röntgenfilter, Röntgenfotoelektronspektroskoopia, Rõhk, Rõhuandur, Refraktomeeter, Refraktomeetria, Rein Ruus, Reoloogia, Reoveepuhastus, S-laine, Saag, Sade, Sadestamine (keemia), Savi, Sedimentoloogia mõisteid, Seismilised lained, Seisuhõõrdumine, Sekundaaremissioon, Seleen, Sete, Sonokeemia, Soojusülekanne, Soojusefekt, Soojuselektrijaam, Soojusjuhtivus, Soojusmass, Soojuspaisumine, Sool-geel-meetod, Soolad, Sorbent, Sorptsioon, Spektrite püsisälkamine, Sublimeerumine, Sulailm, Sulamine, Sulamissoojus, Sulamistemperatuur, Suspensioon, Tahke Maa, Tahkisefüüsika, Tahkumine, Taimerasv, Teadusrevolutsioonide struktuur, Teemant, Teraviknanolitograafia, Termoemissioon, Termokeemiline muundamine, Termoluminestsents, Tihedus, Tihedusfunktsionaali teooria, Tihend, Tihkaine füüsika, Titaanoksiidid, Tsüklotronresonants, Tsooniteooria, Tuum-kest-struktuuriga pooljuhtnanokristallid, Ujuvus, Urmas Nagel (füüsik), Vaht, Vaik, Valdis Dombrovskis, Väino Sammelselg, Vedelike füüsikalised omadused, Vesi, Vesinikside, Voolavus, Vulkaaniline materjal, Vulkaaniline plokk, Vulkaaniline pomm, Vulkanism. Laienda indeks (202 rohkem) »
Aatomifüüsika
Aatomifüüsika on füüsika haru, mis uurib üksikuid aatomeid.
Uus!!: Tahkis ja Aatomifüüsika · Näe rohkem »
Aatomijõumikroskoopia
Aatomijõumikroskoobi pildid plii kihtidest, mis on saadud erinevatel vaakumsadestusmeetoditel. Tartu Ülikool Aatomijõumikroskoopia (inglise atomic force microscopy ehk AFM) on väga tõhus meetod objektide pinna uurimiseks nii aatom- kui ka submikroonsel tasemel.
Uus!!: Tahkis ja Aatomijõumikroskoopia · Näe rohkem »
Aatomkihtsadestamine
Aatomkihtsadestamine (inglise keeles atomic layer deposition, lühendatult ALD) on meetod õhukeste tahkisekilede kasvatamiseks ühe aatomkihi kaupa.
Uus!!: Tahkis ja Aatomkihtsadestamine · Näe rohkem »
Absorptsioon (keemia)
Absorptsioon on keemias gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises, harvem mõeldakse selle all vedeliku neeldumist tahkises.
Uus!!: Tahkis ja Absorptsioon (keemia) · Näe rohkem »
Adhesioon
Adhesioon on molekulaarjõududest (adhesioonijõududest) tulenev eri materjalidest kehade pindade või eri tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine.
Uus!!: Tahkis ja Adhesioon · Näe rohkem »
Aerogeel
Räni-aerogeel Aerogeel on väga väikese tiheduse ja väikese soojusjuhtivusteguriga materjal, mida saadakse siis, kui geelis asendatakse vedelik gaasiga.
Uus!!: Tahkis ja Aerogeel · Näe rohkem »
Aerosool
Aerosool on gaasi ja väikeste tahkete osakeste või vedeliku piiskade dispersne segu.
Uus!!: Tahkis ja Aerosool · Näe rohkem »
Agregaatolek
Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.
Uus!!: Tahkis ja Agregaatolek · Näe rohkem »
Akustika
Akustika on mehaanika haru, mis uurib helilainetega seotud nähtusi gaasides, vedelikes ja tahkistes.
Uus!!: Tahkis ja Akustika · Näe rohkem »
Akustilised pinnalained
Akustilised pinnalained on tahke aine õhukeses, umbes lainepikkusepaksuses pinnakihis kulgevad elastsuslained.
Uus!!: Tahkis ja Akustilised pinnalained · Näe rohkem »
Alkaani 1-monooksügenaas
Alkaani hüdroksülaas (EC 1.14.15.3; süstemaatiline nimi alkaan,redutseeritud-rubredoksiin:hapnik 1-oksüdoreduktaas, kuid kasutatakse ka järgnevaid sünonüüme: alkaani 1-monooksügenaas, alkaani 1-hüdroksülaas, oomega-hüdroksülaas, rasvhape oomega-hüdroksülaas, alkaani monooksügenaas, 1-hüdroksülaas, alkaani monooksügenaas) on mitmekülgne biokatalüsaator, mis viib läbi erinevaid kasulikke oksüdatsiooniprotsesse, mille hulgas on ka aeroobne alkaanide lagundamine.
Uus!!: Tahkis ja Alkaani 1-monooksügenaas · Näe rohkem »
Alkaanid
Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega.
Uus!!: Tahkis ja Alkaanid · Näe rohkem »
Allajahtumine
Allajahtumine (harvem kasutatud terminit ülejahtumine) on aine jahtumine alla temperatuuri, kus ta peaks siirduma teise faasi.
Uus!!: Tahkis ja Allajahtumine · Näe rohkem »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Tahkis ja Alumiinium · Näe rohkem »
Amorfne aine
Amorfne aine on niisugune tahkise esinemisvorm, mis on täiesti isotroopne, s.t füüsikalised omadused ei sõltu suunast selle aine sees.
Uus!!: Tahkis ja Amorfne aine · Näe rohkem »
Anakronism
Anakronism (kreeka an(a) 'tagasi' + kronos 'aeg') on nähtus või vaade, mis ei sobi oma ajaloolisse konteksti; samuti sellise nähtuse kujutamine.
Uus!!: Tahkis ja Anakronism · Näe rohkem »
Antimon
Antimon Antimon on keemiline element järjenumbriga 51.
Uus!!: Tahkis ja Antimon · Näe rohkem »
Arseen
Arseen on keemiline element järjenumbriga 33.
Uus!!: Tahkis ja Arseen · Näe rohkem »
Astenosfäär
tuum (''core''), '''astenosfäär''' (''asthenosphere''), välimine tuum (''outer core''), sisetuum (''inner core'') Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoossne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht.
Uus!!: Tahkis ja Astenosfäär · Näe rohkem »
Aurutamine (keemia)
Aurutamine on tahke aine lahust kontsentreerima vedela lahusti osalise aurustamisega.
Uus!!: Tahkis ja Aurutamine (keemia) · Näe rohkem »
Õhusaastus
Sudu Pekingis Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda.
Uus!!: Tahkis ja Õhusaastus · Näe rohkem »
Biotransistor
Biotransistor (ka bioloogiline väljatransistor, BioFET, Bio-FET) on seade, mis sisaldab väljatransistori (field-effect transistor, FET) ja sellega seotud bioloogilist signaali ära tundvat sensorit (biosensor).
Uus!!: Tahkis ja Biotransistor · Näe rohkem »
Boor
Boor on keemiline element järjenumbriga 5.
Uus!!: Tahkis ja Boor · Näe rohkem »
Bose-Einsteini kondensaat
Bose-Einsteini kondensaat (Satyendranath Bose ja Albert Einsteini järgi) on eristamatute osakeste süsteemi äärmuslik olek, milles enamik osakesi on samas (ühesuguses) kvantmehaanilises olekus.
Uus!!: Tahkis ja Bose-Einsteini kondensaat · Näe rohkem »
Cis-trans-isomeeria
''cis''-2-buteen ehk Z-buteen ''trans''-2-buteen ehk E-buteen Cis-trans-isomeeria ehk tsiss-trans-isomeeria ehk vananenud väljendiga geomeetriline isomeeria on orgaanilises keemias stereoisomeeria vorm, mis johtub aatomite või aatomirühmade asetusest molekulis sisalduva kaksiksideme või tsüklitasandi suhtes.
Uus!!: Tahkis ja Cis-trans-isomeeria · Näe rohkem »
D-elemendid
d-elemendid (ka d-metallid, B-metallid) on keemilised elemendid, millel viimasena täitub (täituvad) elektronidega eelviimase elektronkihi d-alakihi orbitaal(id).
Uus!!: Tahkis ja D-elemendid · Näe rohkem »
Dielektrik
Dielektrik ehk isoleeraine on väga suure eritakistusega (>108 Ω∙m) aine.
Uus!!: Tahkis ja Dielektrik · Näe rohkem »
Difusioon
Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.
Uus!!: Tahkis ja Difusioon · Näe rohkem »
Difusioonlimiteeritud reaktsioon
Difusioonlimiteeritud reaktsiooni korral määrab protsessi üldise kiiruse ainete liikumine (transport) reaktsiooni keskkonnas (tavaliselt lahuses).
Uus!!: Tahkis ja Difusioonlimiteeritud reaktsioon · Näe rohkem »
Dispergeerumine
Dispergeerumine ehk pihustumine ehk hajumine on tahke aine või vedeliku väikeste (alla 10−6 m) osakestena jaotumine (pihustumine) mingis keskkonnas (dispersioonikeskkonnas).
Uus!!: Tahkis ja Dispergeerumine · Näe rohkem »
Dopeerimine
Dopeerimine ehk dopeering (inglise keeles doping) tähendab pooljuhttehnoloogias võõraatomite sisestamist sihtmaterjalisse (alusmaterjalisse), näiteks integraallülituse kihti.
Uus!!: Tahkis ja Dopeerimine · Näe rohkem »
Ekstraktsioon
Jaotuslehter, milles pärast pesemist (läbiloksutamist) on eraldunud õli (ülemine) ja vee (alumine) kihid Ekstraktsioon ehk ekstraheerimine on füüsikalis-keemiline meetod vedelate või tahkete ainete eraldamiseks segudest või lahustest.
Uus!!: Tahkis ja Ekstraktsioon · Näe rohkem »
Elastsus
Elastsus on tahke keha omadus muuta välise jõu toimel oma kuju ning selle lakkamisel taastada oma endine kuju ja ruumala (vedelike ja gaaside korral ruumala).
Uus!!: Tahkis ja Elastsus · Näe rohkem »
Elastsusmoodul
Elastsusmoodul on suurus, mis näitab mehaanilist pinget rakendades tahke keha, vedeliku või gaasi vastupanu võimet elastsetele deformatsioonidele.
Uus!!: Tahkis ja Elastsusmoodul · Näe rohkem »
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Uus!!: Tahkis ja Elavhõbe · Näe rohkem »
Elektrilahendus
Elektrilahendus on laengukandjate suunatud liikumine läbi gaasikeskkonna, vedeliku või tahkise.
Uus!!: Tahkis ja Elektrilahendus · Näe rohkem »
Elektromagnetiline vastastikmõju
Elektromagnetiline vastastikmõju ehk elektromagnetiline interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Uus!!: Tahkis ja Elektromagnetiline vastastikmõju · Näe rohkem »
Elektronseadis
Elektronseadis on elektriseadis, mille talitlus põhineb laetud osakeste ‒ elektronide ja/või ioonide ‒ liikumisel vaakumis, gaasis, plasmas või tahkises.
Uus!!: Tahkis ja Elektronseadis · Näe rohkem »
Faraday efekt
Faraday efekt on Michael Faraday järgi nime saanud magneto-optiline efekt, mis ilmneb valguse ja magnetvälja vastasmõjus aines.
Uus!!: Tahkis ja Faraday efekt · Näe rohkem »
Füüsikaliste suuruste loend
Loendis on sagedamini kasutatavate füüsikaliste suuruste ja nende ühikute nimetused ja tähised.
Uus!!: Tahkis ja Füüsikaliste suuruste loend · Näe rohkem »
Filtreerimine
Filtreerimine ehk filtratsioon ehk filtrimine ehk kurnamine on ainete lahutamise meetod, see on vedelikust või gaasist tahke mittelahustuva aine eraldamine poorse materjali või kihi (filtri) abil.
Uus!!: Tahkis ja Filtreerimine · Näe rohkem »
Fosforiringe
Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris.
Uus!!: Tahkis ja Fosforiringe · Näe rohkem »
Fraktsioneerimine
Ultratsentrifuugimine skemaatiliselt Fraktsioneerimine ehk fraktsioonimine on protsess, milles ainete segu lahutatakse väiksemateks lähedaste füüsikaliste omadustega portsjoniteks (fraktsioonideks), nii et mingi komponendi suhteline sisaldus igas järgnevas fraktsioonis suureneb või väheneb, s.t. muutub teatud gradiendiga.
Uus!!: Tahkis ja Fraktsioneerimine · Näe rohkem »
Fraktsioneeruv kristalliseerumine
Fraktsioneeruv kristalliseerumine on kristalliseerumise mudel, mille puhul tahkete faaside gravitatsioonilisel sadestusel või muudel sarnastel juhtudel lakkab eralduvate tahke ja vedela faaside vastastikmõju toimimast.
Uus!!: Tahkis ja Fraktsioneeruv kristalliseerumine · Näe rohkem »
Fullereen
Tuntuim fullereen C60 Fullereenid on ainult süsiniku aatomitest koosnevad kera-, ellipsoidi- või torukujulised molekulid.
Uus!!: Tahkis ja Fullereen · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Tahkis ja Gaas · Näe rohkem »
Gallium
Galliumi kristallid Gallium on keemiline element järjenumbriga 31.
Uus!!: Tahkis ja Gallium · Näe rohkem »
Geel
Geel ehk tarre on aine või materjal, mille omadused on vedela ja tahke oleku vahepealsed.
Uus!!: Tahkis ja Geel · Näe rohkem »
Geokeemia mõisteid
Siin on loetletud geokeemia ja isotoopgeoloogiaga seotud mõisteid.
Uus!!: Tahkis ja Geokeemia mõisteid · Näe rohkem »
Geopolümeerid
Geopolümeerid on klass anorgaanilisi polümeere, mis on harilikult sünteesitud leeliselise lahuse ja alumosilikaadi allika vahelisel reaktsioonil.
Uus!!: Tahkis ja Geopolümeerid · Näe rohkem »
Goldschmidti reeglid
Al2SiO5 faasi diagramm Goldschmidti reeglid on kolm geokeemilist seaduspärasust, mille sõnastas Victor Moritz Goldschmidt 20. sajandi esimesel poolel.
Uus!!: Tahkis ja Goldschmidti reeglid · Näe rohkem »
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Uus!!: Tahkis ja Halogeenid · Näe rohkem »
Happesademed
Happevihmade tõttu hukkunud kuused Tšehhis Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademete omaga madalam.
Uus!!: Tahkis ja Happesademed · Näe rohkem »
Hüdriidid
150px Vesinik aniooni teke hüdriidi moodustumisel Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.
Uus!!: Tahkis ja Hüdriidid · Näe rohkem »
Hüdrotsüklon
Suspensioonidele mõeldud hüdrotsükloni skeem:1. siseneb vedeliku ja tahke aine segu,2. väljub raske tahke aine,3. väljub puhastatud vedelik. Hüdrotsüklon on tsüklon vedelsegude jaoks.
Uus!!: Tahkis ja Hüdrotsüklon · Näe rohkem »
Hõbejodiid
Hõbejodiid Hõbejodiid on sool, mille valem on AgI.
Uus!!: Tahkis ja Hõbejodiid · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Tahkis ja Heelium · Näe rohkem »
Heliallikas
Heliallikas võib olla iga nähtus, mis kiirgab keskkonda seal levivaid helilaineid.
Uus!!: Tahkis ja Heliallikas · Näe rohkem »
Heterogeenne katalüüs
Eteeni hüdrogeenimine etaaniks tahkel pinnal Heterogeenne katalüüs (inglise keeles heterogeneous catalysis) on katalüüsi tüüp, kus katalüsaatori faas erineb reagentide omast.
Uus!!: Tahkis ja Heterogeenne katalüüs · Näe rohkem »
Heterogeenne reaktsioon
Heterogeenne reaktsioon on keemiline reaktsioon tahke aine või vedeliku pinnal.
Uus!!: Tahkis ja Heterogeenne reaktsioon · Näe rohkem »
Infrapunaspektroskoopia
Infrapunaspektroskoopia ehk infrapunane spektroskoopia ehk lühemalt IP-spektroskoopia on spektroskoopia liik, milles kasutatakse elektromagnetkiirgust infrapunases lainealas ning valgust, mille lainepikkus on suurem ja sagedus väiksem kui nähtaval valgusel.
Uus!!: Tahkis ja Infrapunaspektroskoopia · Näe rohkem »
Inkongruentne sulamine
Inkongruentne sulamine on sulamine, mille käigus tekkinud vedeliku koostis erineb algse tahke aine koostisest.
Uus!!: Tahkis ja Inkongruentne sulamine · Näe rohkem »
Ioonne vedelik
1-butüül-3-metüülimidasool (BuMeIm) ja heksafluorofosfaat Enamkasutatavad katioonid ioonsete vedelike kontekstis Ioonne vedelik on vedelas olekus sool.
Uus!!: Tahkis ja Ioonne vedelik · Näe rohkem »
Isopropüülalkohol
Isopropüülalkoholi molekuli mudel. Isopropüülalkohol (IUPAC nimetus 2-propanool), mida kutsutakse ka isopropanooliks, on ühend summaarse valemiga C3H8O, täpsemalt C3H7OH või CH3CHOHCH3.
Uus!!: Tahkis ja Isopropüülalkohol · Näe rohkem »
Jaan Oitmaa
Jaan Oitmaa (sündinud 25. juunil 1943 Tallinnas) on Eesti füüsik.
Uus!!: Tahkis ja Jaan Oitmaa · Näe rohkem »
Jaan Past
Jaan Past (sündinud 2. novembril 1939 Narvas) on eesti tehnikateadlane.
Uus!!: Tahkis ja Jaan Past · Näe rohkem »
Jahutussegu
Jahutussegu on kahe või enama tahke või tahke ja vedela aine segu, mille komponentide sulamisel või lahustumisel neeldub soojust ja seetõttu temperatuur langeb.
Uus!!: Tahkis ja Jahutussegu · Näe rohkem »
Jahvatamine
Viljajahvatuse aparaat Sänna mõisa vesiveskis Jahvatamine ehk jahvatus on mingi tahke aine osakeste (harilikult läbimõõt alla 1 cm) mõõtmete mitmekordne vähendamine.
Uus!!: Tahkis ja Jahvatamine · Näe rohkem »
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Uus!!: Tahkis ja Jää · Näe rohkem »
Jootmine
trükkplaadil Jootmine on materjalide ühendamise protsess, kus kasutatakse tahkes olekus joodiseid, mis sulatamise juures märgavad joodetavaid pindu, imbuvad liitepragudesse ja kristalliseerudes moodustavad püsiva liite.
Uus!!: Tahkis ja Jootmine · Näe rohkem »
Juhtivus
Juhtivus on aine füüsikaline omadus edasi kanda energiat või teist ainet.
Uus!!: Tahkis ja Juhtivus · Näe rohkem »
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Uus!!: Tahkis ja Jupiter · Näe rohkem »
Kaabliteooria
Klassikaline kaabliteooria püüab matemaatiliste mudelite abil kirjeldada elektrivoole ja potentsiaalide vahesid passiivsetes närvikiududes (neuriitides), eriti dendriitides.
Uus!!: Tahkis ja Kaabliteooria · Näe rohkem »
Kaltsineerimine
Kaltsineerimine on tahke aine (enamasti mingi maavara) lagundamine kuumutamise teel.
Uus!!: Tahkis ja Kaltsineerimine · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Tahkis ja Kaltsium · Näe rohkem »
Kaltsiumoksiid
Kaltsiumoksiid (keemiline valem CaO; triviaalnimetused kustutamata lubi, põletatud lubi) on laialdaselt kasutatav keemiline aine, kaltsiumi oksiid.
Uus!!: Tahkis ja Kaltsiumoksiid · Näe rohkem »
Kampol
Abietiinhappe struktuur, põhikomponent kampolis Kampol (ladina keeles pix græca) ehk kolofoonium on tahke mass, mis saadakse männi ja mõne muu taime (peamiselt paljasseemnetaimede) vaigust.
Uus!!: Tahkis ja Kampol · Näe rohkem »
Kapillaarsus
Vedelikusamba meniskite kujud eri vedelikes Kapillaarsus on mittesegunevate keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused; kitsamas mõttes märgumisega kaasnevad imendumisnähtused kapillaarides ja poorides.
Uus!!: Tahkis ja Kapillaarsus · Näe rohkem »
Karbamiid
Karbamiid ehk uurea ehk kusiaine on orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust, keemilise valemiga CON2H4 või (NH2)2CO.
Uus!!: Tahkis ja Karbamiid · Näe rohkem »
Karboksüülhapped
homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).
Uus!!: Tahkis ja Karboksüülhapped · Näe rohkem »
Külm
Külm on ühele ilmaelemendile – õhutemperatuurile – antud hinnang, mis tavamõistes tähendab keskkonna temperatuuri alla 0° C kui looduses leiduva vee agregaatolek muutub vedelast tahkeks.
Uus!!: Tahkis ja Külm · Näe rohkem »
Külmumine
Veepiisa külmumine temperatuuril -180 °C. Maxim Bilovitskiy video Külmumine ehk jäätumine on vee ja vesilahuste üleminek vedelast olekust tahkesse olekusse.
Uus!!: Tahkis ja Külmumine · Näe rohkem »
Keelutsoon (füüsika)
Keelutsoon on tsooniteooria kohaselt valentsitsooni ja juhtivustsooni vaheline energiavahemik.
Uus!!: Tahkis ja Keelutsoon (füüsika) · Näe rohkem »
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Uus!!: Tahkis ja Keemiline aine · Näe rohkem »
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Uus!!: Tahkis ja Keemiline ühend · Näe rohkem »
Keemiline kineetika
Keemiliste reaktsioonide kiirused varieeruvad suures ulatuses. Need võivad toimuda plahvatuslikult, kuid võivad võtta aega ka aastaid, nagu näiteks metallide oksüdeerumine atmosfääris Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega.
Uus!!: Tahkis ja Keemiline kineetika · Näe rohkem »
Keemiline plahvatus
Aine tiheduse (agregaatoleku) muutus sõltuvalt temperatuurist (T) ja rõhust (P):gaas, vedelik ja tahkis Keemiline plahvatus on keemilise reaktsiooniga kaasnev ülikiire energia vabanemine, mis põhjustab plahvatuse.
Uus!!: Tahkis ja Keemiline plahvatus · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Tahkis ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Uus!!: Tahkis ja Keha · Näe rohkem »
Kellu
Kellu Kellu on käsitööriist, mida kasutatakse viskoossete või tahkete osakeste väikeste koguste pealekandmiseks, silumiseks või vormimiseks.
Uus!!: Tahkis ja Kellu · Näe rohkem »
Kemosorptsioon
Kemosorptsioon on gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või kogunemine tahke aine pinnale keemilise reaktsiooni tulemusena, seega uute keemiliste sidemete moodustumise läbi.
Uus!!: Tahkis ja Kemosorptsioon · Näe rohkem »
Keskkonna happelisus
Keskkonna happelisus ühendab nii Brønstedi happelisust, vesiniksideme donoorsust kui ka Lewise happelisust.
Uus!!: Tahkis ja Keskkonna happelisus · Näe rohkem »
Kineetiline Monte Carlo
Kineetilise Monte Carlo (KMC) meetod on üldise Monte Carlo arvutusalgoritmika allharu.
Uus!!: Tahkis ja Kineetiline Monte Carlo · Näe rohkem »
Kippi aparaat
Kippi aparaat Kippi aparaat (ka Kipi aparaat) on laboratoorne gaaside saamise seade, milles tahke aine reageerib vedelikuga.
Uus!!: Tahkis ja Kippi aparaat · Näe rohkem »
Kivi
Põhja-Eesti rannakivid Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.
Uus!!: Tahkis ja Kivi · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Tahkis ja Kivim · Näe rohkem »
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Uus!!: Tahkis ja Klaas · Näe rohkem »
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Tahkis ja Klassikaline mehaanika · Näe rohkem »
Kohesioon
Elavhõbedatilka hoiavad koos tugevad kohesioonijõud. Adhesioonijõud (klaasi suhtes) on nõrgemad ja seetõttu ei valgu tilk klaasnõus laiali Kohesioon ehk nidusus on molekulaarjõududest tingitud seos ühe ja sama aine molekulide vahel.
Uus!!: Tahkis ja Kohesioon · Näe rohkem »
Komeet
Hale'i-Boppi komeet 1997. aastal Komeet (kr komētēs 'pikajuukseline') ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
Uus!!: Tahkis ja Komeet · Näe rohkem »
Kondensatsioon
Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).
Uus!!: Tahkis ja Kondensatsioon · Näe rohkem »
Kondensatsioonituum
Kondensatsioonituum on vedeliku või tahke keha, nt tolmu, väike osake atmosfääris, mille pinnale kondenseerub veeaur väikeste veetilkade või jääkristallide kujul.
Uus!!: Tahkis ja Kondensatsioonituum · Näe rohkem »
Konvektsioon
Konvektiivne õhuringlus küttekeha kohal Konvektsioon (ingl convection) on soojuse levimine koos liikuva vedeliku või gaasiga, harilikult õhuga.
Uus!!: Tahkis ja Konvektsioon · Näe rohkem »
Koor
"Koor" on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Tahkis ja Koor · Näe rohkem »
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Uus!!: Tahkis ja Kristall · Näe rohkem »
Ksantiin
pisi Ksantiin ehk 2,6-dihüdroksüpuriin ehk 2,6(1H,3H)-puriindioon ehk 2,6(1H,3H)-puriindiool on puriinide hulka kuuluv looduslik keemiline ühend, värvitu tahke aine.
Uus!!: Tahkis ja Ksantiin · Näe rohkem »
Kuiv jää
sublimeerumist Videoklipp kuiva jää sublimeerumisest pärast seda, kui see on pandud tavatingimustes vette Kuiv jää ehk süsihappelumi on tahke süsinikdioksiid (CO2).
Uus!!: Tahkis ja Kuiv jää · Näe rohkem »
Kuivatamine
maht väheneb ''hoshigakit'' Kuivatamine ehk kuivatus on vee eemaldamine tahkest, vedelast või gaasilisest ainest.
Uus!!: Tahkis ja Kuivatamine · Näe rohkem »
Kundti toru
Joonis Kundti 1866. aastal ajakirjas Annalen der Physikus ilmunud artiklist, kus on näidatud Kundti toru (joonised 6 ja 7, ülal) ja sellega loodud pulbri mustrid (joonised 1, 2, 3, 4) Kundti toru on akustiline seade, mille leiutas 1866.
Uus!!: Tahkis ja Kundti toru · Näe rohkem »
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Uus!!: Tahkis ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »
Laava
Basaltne laavafontään Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.
Uus!!: Tahkis ja Laava · Näe rohkem »
Lagunemisreaktsioon
Keemilise lagunemisreaktsiooni animatsioon Lagunemisreaktsioon on keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks.
Uus!!: Tahkis ja Lagunemisreaktsioon · Näe rohkem »
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Uus!!: Tahkis ja Lahusti · Näe rohkem »
Lahustuvus
Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.
Uus!!: Tahkis ja Lahustuvus · Näe rohkem »
Lahutusmeetodid
Lahutusmeetodid keemias hõlmavad mitmesuguseid protseduure ja protsesse, mida kasutatakse ainete segu komponentide üksteisest eraldamiseks.
Uus!!: Tahkis ja Lahutusmeetodid · Näe rohkem »
Lambi lained
Lambi lained on üks koorikutes levivatest lainetest.
Uus!!: Tahkis ja Lambi lained · Näe rohkem »
Laserindutseeritud plasma spektroskoopia
LIBSi katseseadmete üldine skeem Laserindutseeritud plasma spektroskoopia (ingl k Laser-induced breakdown spectroscopy, LIBS) on aatomemissioonspektroskoopia meetod, kus kasutatakse aatomi ergastamiseks võimsat laserimpulssi.
Uus!!: Tahkis ja Laserindutseeritud plasma spektroskoopia · Näe rohkem »
Latentne soojus
Latentne soojus on soojusenergia, mis neelatakse või vabastatakse aine faasisiirdel.
Uus!!: Tahkis ja Latentne soojus · Näe rohkem »
Lauri Ploom
Lauri Ploom (sündinud 16. jaanuaril 1942 Tartus) on eesti keemik.
Uus!!: Tahkis ja Lauri Ploom · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Tahkis ja Lämmastik · Näe rohkem »
Lükopeen
Lükopeen ehk lükopiin on karotenoidide hulka kuuluv pigment, mida leidub rohkesti küpsetes tomatites ja mis on nende punase värvuse peamine põhjus.
Uus!!: Tahkis ja Lükopeen · Näe rohkem »
Lembit Pung
Lembit Pung (sündinud 17. veebruar 1935 Viljandi – 21. oktoober 2020) oli eesti füüsik.
Uus!!: Tahkis ja Lembit Pung · Näe rohkem »
Lenduvus
Lenduvus on mingi aine (keemilise ühendi) omadus, mis näitab, kui kergesti see aine aurustub.
Uus!!: Tahkis ja Lenduvus · Näe rohkem »
Litosfäär
Litosfääri laamad Litosfäär (kreeka keeles λίθος 'kivi' + σφαῖρα 'kera') on Maa väline tahke kivimkest.
Uus!!: Tahkis ja Litosfäär · Näe rohkem »
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Uus!!: Tahkis ja Liustik · Näe rohkem »
Lumepiir
Vaade Cotopaxi vulkaanile Ecuadoris (5897 m) kõrgusest 3700 m lumepiiriga üldkõrgusel umbes 5000 m Lumepiir on kujuteldav joon maapinnal, kus lume ja jää sulamine on tasakaalus tahkete sademetega.
Uus!!: Tahkis ja Lumepiir · Näe rohkem »
Maa pöörlemine
Animatsioon Maa pöörlemisest ümber oma telje. Lõunataevas Residencia "hotelli" kohal ESO Paranali observatooriumis Tšiilis.http://www.eso.org/public/images/potw1313a/ Stars Circle over the Residencia at Cerro Paranal, ES Maa pöörlemine on Maa kui tahke keha pöörlemine ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje.
Uus!!: Tahkis ja Maa pöörlemine · Näe rohkem »
Maa tüüpi planeedid
Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.
Uus!!: Tahkis ja Maa tüüpi planeedid · Näe rohkem »
Maa tuum
Maa siseehitus Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa.
Uus!!: Tahkis ja Maa tuum · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Tahkis ja Maakoor · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (A)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad A-tähega. A.
Uus!!: Tahkis ja Maateaduste mõisteid (A) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (I)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad I-tähega. Iapetuse ookean – ibe – Ida-Euroopa kraaton – Ida-Euroopa platvorm – idatuul – Idavere lade – idiomorfne mineraal – idiomorfsus – iga (geokronoloogia) – igavese pakase vöö – igijää – igikelts – igilumi – ignimbriit – ihnofossiilid – ihtüosaurus – illiit – illuuvium – illuviaalhorisont – ilm – ilmaelement – ilmaennustamine – ilmaennustus – ilmajaam – ilmakaart – ilmastik – ilmastu – ilmeniit – imbumine (geoloogia) – immersioonimeetod – imogoliit – impaktiit – indrikoteerium – infiltratsioon – infrapunakiirgus – injektsioon – inklinatsioon – inkongruentne sulamine – sulamine, mille käigus tekkinud vedeliku koostis erineb algse tahke aine koostisest inninmoriit – inostrantseevia – interfasiaal – interglatsiaal – interstadiaal – intratsonaalsed mullad – intrusiiv – intrusiivne kivim – maakoores tardunud tardkivim intrusioon – maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim) inversioon (geoloogia) – inversioonikese – inversioon (kristallograafia) – Inversioon (meteoroloogia) – ionosfäär – irisatsiooniefekt – iseniit – Islandi pagu – islandiit – isobaar – isogoon – isojoon – isokliin – isomorfism – isopükn – isostaasia – isoterm – isotoopgeoloogia – geoloogia haru, mis põhineb radioaktiivsete ning stabiilsete isotoopide kasutamisest saadaval andmestikul isotoopmeetodid – isotroopia – IUGS – I.
Uus!!: Tahkis ja Maateaduste mõisteid (I) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (S)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad S-tähega. Saale jäätumine – saar – saarestik – saarkaar – saarkõrgustik – saarmägi – saarsilikaadid – sademed – sademete hulk – sadul (geoloogia) – Sahara jäätumine – Sakala staadium – sakalaviit – salajõgi – Salaspilsi lade – salm – salpeeter – sals – saltatsioon – samaariumi-neodüümi meetod – isotoopmeetod, mis põhineb samaariumi isotoobi 147Sm α-lagunemisel neodüümiumi isotoobiks 143Nd samakõrgusjoon – samarõhujoon – samasajujoon – samasügavusjoon – sammalloomad – samuum – San Andrease murrang – sanakiit – Sandby lade – sandur – sanidiin – sanidiniidifaatsies – santoriniit – santoriniit (andesiit) – sanukiit – sapropeel – sapropeliit – sarder – sarvkivi – saurus – savann – savi – valdavalt savimineraalidest koosnev sete savifaatsies – savikilt – muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim savikivim – savikivimid – savikõrb – saviliiv – savimineraalid – mineraalid, mille terasuurus on alla 4 μm savistumine – sedimentatsioon (geoloogia) – protsesside kogum, mis hõlmab kivimite murenemist, setete transporti, settimist ja settekivimite moodustumist sedimentogenees – sedimentoloogia – teadusharu, mis käsitleb sedimentatsiooni segameteoriit – seismilised lained – lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda seismilised pinnalained – seismilisus – seismogramm – seismoloogia – teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks nii looduslikke kui ka tehislikke seismilisi laineid seismomeeter – instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid seismomeetria – seisuveekogu – sekretsioon (geoloogia) – sekundaarne sooldumine – sekundaarne struktuur – seleniit – selenograafia – selenoloogia – seli – seljak – seljandik – SEM – septembri keskmine õhutemperatuur – serak – seritsiitkilt – serpentiin (mineraal) – on magneesiumi ja rauda sisaldavatest sekundaarsetest silikaatsetest mineraalidest koosnev mineraalirühm sete – enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena setend – setete diagenees – setete pikiränne – setete ristiränne – setete ränne – setete transport – sette kuhjumine – settebassein – settekivim – settekompleks – setteline bretša – setteline tekstuur – settelünk – katkestus setete ladestumises või ajavahemik, mille jooksul settinud setted või neist moodustunud settekivimid pole säilinud settetransport – tuule, voolava vee vms loodusliku teguri poolt teostatud setteosakeste ümberpaigutamine settevool – settimine (geoloogia) – settimise kiirus – sfaagnumiturvas – sfaleriit – sfäärul – sialliitne murenemine – Sider – sideriit – Signori-Lippsi efekt – siidiläige – siirdemoone – siirdeveed – silekalju – silikaadid (mineraloogia) – mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit sill – plaatjas intrusioon, mis on paralleelne moondekivimite kildalisuse või settekivimite kihilisusega, millesse ta on tunginud sillimaniit – silm – silmis-gneiss – Silur – Siluri klint – singelsilikaadid – singelstruktuur – sinikildafaatsies – sinikilt – kildaline moondekivim, mis koosneb peamiselt glaukofaanist ning tekkis kõrge rõhu, kuid suhteliselt madala temperatuuri tingimusis basaltse lähtekivimi moondumisel sinisavi – siroko – Sise-Eesti kliimavaldkond – sisetuum – siseveed – siseveekogu – sise-äravooluala – sisseuhtehorisont – skapoliit – skarn – skolekodondid – skäär – skäärrannik – S-laine – smaragd – Smithi reegel – smitsoniit – Snetnaya Gora alamlade – sodaliit – soe front – solaarkonstant – solfataar – väävlirikkaid gaase eraldav fumarool solifluktsioon – solonets – somma – soo – ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana soogaas – soojarekord – soojusmoone – soojusvöö – soolajärv – soolak – soolakas vesi – soolakuppel – sooldumine – soolsus – vees lahustunud soolade hulk soomets – soomuld – soone hari – soostunud mets – soon (geoloogia) – soonbretša – soonintrusioon – soonkivim – sooraud – soostik – soostumine – soostunud ala – soot – soovesi – sopka – sorteeritus – sorteerituse tegur – speleoloogia – speleoteem – spinell – spinelli seadus – spodumeen – spreeding – stalagmiit – koopa laest tilkuva vee aurumisel koopa põrandale tekkinud kuhikukujuline tilkekivi stalaktiit – koopa laest allarippuv tilkekivi Stather – stauroliidi seadus – stauroliit – stegosaurus – Steno seadus – stepp – stibniit – stokk – stoll – stratigraafia – geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud sündmuste ajalist järgnevust stratigraafiline järjestus – stratigraafiline korrelatsioon – läbilõigete rööbistamine sarnaste üksuste vastavusse seadmise kaudu stratigraafiline liigestamine – sarnaste omadustega lõikude eristamine üksikus läbilõikes stratigraafiline läbilõige – stratigraafiline lünk - – stratopaus – stratosfäär – stratotüüp – stromatoliidid – stromatopoorid – struktuurigeoloogia – struktuurikorrus – subatlantiline kliimastaadium – subboreaalne kliimastaadium – subduktsioon – ookeanilise maakooreploki sukeldumine vahevöösse subfossiil – subkontinent – sudu – sufosioon – suhteline kõrgus – suhteline vanus – suhtelise vanuse määramine – suhteline õhuniiskus – suir – suitsukvarts – sulailm – sulak – suldeniit – suletis – suletis (purskekivimis) – suletiste printsiip – geoloogiline seaduspärasus, mille kohaselt saavad kivimi koostises esineda vaid vanema kivimi fragmendid sulfaadid (mineraloogia) – sulfiidsed mineraalid – sulglohk – sulgpilved – superpositsiooniprintsiip – suspensioon – suubumisjärv – suue – suunatud tekstuur – suur magmaprovints – suur põiksus – Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum – suurvesi – suusakujulised kiudpilved – svekofenni kurrutus – sõmerlumi – säilunud struktuur – sälkorg – sängifaatsies – sängilooge – sängimeander – sängorg – söebassein – bassein, mis sisaldab kaevandamisväärses koguses kivisütt söll – südamikpuurimine – süeniit – süeviit – sülvaniit – sülviin – sümmeetriaelement – sümmeetrialiik – sümmeetriaoperatsioon – sümmeetriatasand – sümmeetriatelg – sündmus (geoloogia) – sünekliis – suure ulatusega, nõgus platvormse aluskorra struktuur süngenees – süngeneetiline konkretsioon – süngoonia – sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass sünklinaal – sünklinaalimurrang – sünklinoorium – süsinikdioksiid – süsinikuringe – süvahoovus – süvaintrusioon – süvakivim – süvameresete – süvamoone – süvamurrang – süvasäng – süvavahevöö – süvavee savi – süvik – piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas S.
Uus!!: Tahkis ja Maateaduste mõisteid (S) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (V)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad V-tähega. vadi – Vadja alamlade – vahekliimavööde – vahevöö – vahevöö pluum – vahevöö ülaosa – vaheäravool – vaiguläige – vaikne tuul – Vaikse ookeani kurrutus – Vaikse ookeani tulerõngas – vaiselbergiit – vajumismoone – vakants – valgla – valguse neeldumine – vali tuul – vall-luide – Vanaaegkond – vanadiniit – vanuseline korrelatsioon – Vara-Devon – Vara-Juura – Vara-Kambrium – Vara-Kriit – Vara-Ordoviitsium – Vara-Triias – Varangeri jäätumine – Varangu lade – varikaldenurk – varing – varingunõgu – varisemisnurk – varv – varvokronoloogia – vask – vaskläik – veealune murenemine – veealune kanjon – veealune mägi – veebilanss – veehoidla – veelade – veelahe – veelahkmeahelik – veelained – veepide – veer – veeressursid – veerežiim – veeringe – veeris – veestik – veetase – veetemperatuur – Vend (geoloogia) – vermikuliit – vesi – vesiikul (geoloogia) – vesikond – vesikulaarne tekstuur – vesiliiv – veest üleküllastunud liiv, mis esineb enamasti liivaste kallastega jõgede suudmealal vesipüks – vestiminifeerid – vesuviaan – vesuvianiit – vetikad – vetikate õitseng – vetiklubjakivi – vettkandev kiht – vihm – vihmauure – viiburgiit – viirjärvesete – viirsavi – vilgud – virgmärk – virmalised – vitroklastiline struktuur – vivianiit – volframiit – Volhovi lade – volõniit – vooluhulk – voolukiirus – voolunõva – voolutekstuur – voor – voorestik – Vormsi lade – vulkaan – vulkaanikraater – vulkaaniline gaas – vulkaaniline kaar – subduktsiooniga seotud vulkaanide ahelik vulkaaniline kivim – vulkaanilise tekkega tardkivim vulkaaniline klaas – ehk obsidiaan on ränirikka koostisega ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim vulkaaniline materjal – vulkaaniline plokk – vulkaanist väljapaiskunud ja tahke kehana maapinnale langenud nurgeline kivi, mille läbimõõt ületab 64 mm vulkaaniline pomm – vulkaanist väljapaiskunud ja tahke või peaaegu tahke kehana maapinnale langenud ümardunud kivi, mille läbimõõt ületab 64 mm vulkaaniline saar – vulkaaniline tuhk – kuni 2 mm läbimõõduga püroklastidest koosnev vulkaaniline sete vulkaanilõõr – vulkaanipurse – vulkanism – vulkanoloogia – vulkanoloogiaobservatoorium – võrdteraline struktuur – võrendik – võõrikjõgi – võõrkristall – Vähi pöörijoon – väike jääaeg – väin – välde (geoloogia) – väliandmestik – väligeoloog – välistuum – väljasuremine – väljauhtehorisont – värviindeks – kristalse kivimi värviliste mineraalide sisaldust näitav suhtarv värvilised mineraalid – vääriskivi – väävel – vöödiline tekstuur – V.
Uus!!: Tahkis ja Maateaduste mõisteid (V) · Näe rohkem »
Madala energiaga elektronide difraktsioon
'''Pilt 1.''' LEED-muster Si(100) pinnast. Kristallvõre on kuubiline ja pinnal on 2x1 perioodilisusega rekonstruktsioon. Difraktsiooni täpid tekivad elastselt hajunud elektronide neeldumisest luminestseeruval ekraanil. Seadme keskel on näha elektronikahur Madala energiaga elektronide difraktsioon (inglise keeles low-energy electron diffraction ehk LEED) on meetod, millega saab uurida monokristallide pinna struktuuri.
Uus!!: Tahkis ja Madala energiaga elektronide difraktsioon · Näe rohkem »
Magma
Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Uus!!: Tahkis ja Magma · Näe rohkem »
Magnetmonopool
Magneti pooleksmurdmisel saadakse kaks magnetit, millel mõlemal on oma põhjapoolus ja lõunapoolus Magnetmonopoolid ehk magnetlaengut kandvad osakesed on hüpoteetilised elementaarosakesed, mis kujutavad endast magneteid, millel on ainult üks poolus.
Uus!!: Tahkis ja Magnetmonopool · Näe rohkem »
Margus Kodu
Margus Kodu (sündinud 16. detsembril 1982) on eesti materjaliteadlane.
Uus!!: Tahkis ja Margus Kodu · Näe rohkem »
Märgumine
Veetilgad puitu märgamas Märgumine on pinnanähtus, mille korral vedelik jääb molekulaarjõudude tõttu tahkise pinnaga ühendusse ehk valgub laiali.
Uus!!: Tahkis ja Märgumine · Näe rohkem »
Märt Aints
Märt Aints (9. august 1944 Leningrad – 27. aprill 2022 Tartu) oli eesti füüsik.
Uus!!: Tahkis ja Märt Aints · Näe rohkem »
Meteoorkeha
Meteoorkeha ehk meteoroid on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda.
Uus!!: Tahkis ja Meteoorkeha · Näe rohkem »
Meteoriit
1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.
Uus!!: Tahkis ja Meteoriit · Näe rohkem »
Mikrovedelikundus
Mikrovedelikundus (inglise keeles microfluidics) on teadusharu, mis tegeleb seadmetega, milles on voolis mikroskoopilises koguses.
Uus!!: Tahkis ja Mikrovedelikundus · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Tahkis ja Mineraal · Näe rohkem »
Mittemolekulaarne aine
Mittemolekulaarne aine on keemiline aine, mis koosneb väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Uus!!: Tahkis ja Mittemolekulaarne aine · Näe rohkem »
Molaarruumala
Molaarruumala on ainet iseloomustav suurus, mis on arvuliselt võrdne ühe mooli selle aine osakeste ruumalaga.
Uus!!: Tahkis ja Molaarruumala · Näe rohkem »
Molekulaardünaamika
Molekulaardünaamika (MD) on aatomite ja molekulide füüsikalisi liikumisi kirjeldav arvutisimulatsioon.
Uus!!: Tahkis ja Molekulaardünaamika · Näe rohkem »
Molekulaarne aine
Molekulaarne aine on molekulidest koosnev keemiline aine.
Uus!!: Tahkis ja Molekulaarne aine · Näe rohkem »
Monokristall
Räni monokristall Monokristall on terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera.
Uus!!: Tahkis ja Monokristall · Näe rohkem »
Mull
John Everett Millais' maal "Mullid" (1886) Mull on gaasi piirkond, mis on igalt poolt ümbritsetud vedeliku või tahkisega ja on tavaliselt selle pindpinevuse rõhu all.
Uus!!: Tahkis ja Mull · Näe rohkem »
Mulla orgaaniline aine
Mulla orgaaniline aine on materjal mullas, mis koosneb peamiselt orgaanilistest ühenditest.
Uus!!: Tahkis ja Mulla orgaaniline aine · Näe rohkem »
Murdumisnäitaja
Optilise keskkonna murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut suurust, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis.
Uus!!: Tahkis ja Murdumisnäitaja · Näe rohkem »
Naatriumfluoriid
Naatriumfluoriid on anorgaaniline aine keemilise valemiga NaF, fluorhappe naatriumisool.
Uus!!: Tahkis ja Naatriumfluoriid · Näe rohkem »
Nanoaku
Nanoakud on sellised akud, mida toodetakse nanotehnoloogia meetodite abil ning mis on nanoskaalas.
Uus!!: Tahkis ja Nanoaku · Näe rohkem »
Nanoioonika
Nanoioonika on nanotehnoloogia alaliik, mis uurib kiire ioonide transpordiga (ingl k fast ion transport – FIT) seotud protsesse nanostruktuursetes tahkiste süsteemides.
Uus!!: Tahkis ja Nanoioonika · Näe rohkem »
Nanotraat
Elektrokeemiliselt alumiiniumoksiidi sisse sünteesitud hõbedast traadid, mis on loodud uuritakse nende võimalikke rakendusi sensorite valmistamisel. Pilt: Maido Merisalu / Tartu Ülikool Ränioksiidiga kaetud hõbenanotraadi (diameetriga u 100 nm) kuumutamisel 600 °C-ni hakkab madalama sulamistemperatuuriga hõbe (pildil heledamas toonis materjal) ränioksiidi kestast välja paisuma, lõhkudes kesta ja kuhjates hõbedat traadi otsa (moodustades „suitsupilve“). Ränioksiidi kesta paksus on vaid u 30 nm, mistõttu on see elektronide jaoks peaaegu läbipaistev ning on näha, et osa hõbedast asub veel kestas. Pilt on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis kasutades skaneerivat elektronmikroskoopi (FEI Nova NanoSEM 450). Pildi autor on Mikk Vahtrus. Nanotraat (inglise keeles nanowire) on metalliline või pooljuhtnanostruktuur, mille diameeter on kümneid nanomeetreid ja pikkus tüüpiliselt mitusada mikromeetrit.
Uus!!: Tahkis ja Nanotraat · Näe rohkem »
Niiskusmõõtur
Psühromeeter Elektrooniline hügromeeter Juushügromeeter Niiskusmõõtur ehk hügromeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside (hrl õhu), vedelike või tahkiste niiskust.
Uus!!: Tahkis ja Niiskusmõõtur · Näe rohkem »
Nikolai Kristoffel
Nikolai Kristoffel (5. märts 1932 – 12. märts 2022) oli Eesti füüsik, Tartu ülikooli emeriitprofessor.
Uus!!: Tahkis ja Nikolai Kristoffel · Näe rohkem »
Osakeste loendur
Osakeste loendur ehk osakeste detektor on seade vabade liikuvate molekulide, aatomite ja elementaarosakeste registreerimiseks (detekteerimiseks, loendamiseks, mõõtmiseks) selle järgi, milliseid optilisi või elektrilisi impulsse nad esile kutsuvad.
Uus!!: Tahkis ja Osakeste loendur · Näe rohkem »
P-lained
P-Lainete mudel P-lained ehk primaarlained ehk pikilained on seismiliste lainete liik ja üks kehalainete liikidest.
Uus!!: Tahkis ja P-lained · Näe rohkem »
Paul Thagard
Paul Richard Thagard (sündinud 28. septembril 1950 Saskatchewani provintsis Yorktonis) on Kanada filosoof.
Uus!!: Tahkis ja Paul Thagard · Näe rohkem »
Pavel Rubin
Pavel Rubin (sündinud 20. juulil 1960 Verhnaja Saldas Sverdlovski oblastis Venemaal) on Eesti füüsik.
Uus!!: Tahkis ja Pavel Rubin · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Tahkis ja Päike · Näe rohkem »
Põlevkivi poolkoks
Põlevkivi poolkoks on põlevkivi utmisel saadav tahke jääkaine.
Uus!!: Tahkis ja Põlevkivi poolkoks · Näe rohkem »
Põlevkivituhk
Balti soojuselektrijaama korstnad. Põlevkivituhk ehk põletatud põlevkivi on põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne materjal.
Uus!!: Tahkis ja Põlevkivituhk · Näe rohkem »
Peeter Saari
Maailma kultuurinõukogu audiplomi pälvinud professor Peeter Saari TÜ aulas 10. novembril 2011, kus toimus Maailma kultuurinõukogu auhinnatseremoonia. Peeter Saari (sündinud 2. juunil 1945 Tallinnas) on eesti füüsik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1986).
Uus!!: Tahkis ja Peeter Saari · Näe rohkem »
Pellet
Puidugraanulid ehk puidupelletid Graanulikujuline hobusesööt Pellet on väike, kerajasse või silindrilisse vormi kokkusurutud tahkis.
Uus!!: Tahkis ja Pellet · Näe rohkem »
Peristaltiline pump
Peristaltiline pump Peristaltiline pump on vedelikke ja gaase doseeriv pump, mille abil saab liigutada erinevaid vedelikke või gaase.
Uus!!: Tahkis ja Peristaltiline pump · Näe rohkem »
Petroloogia mõisteid
Siin on loetletud nn kristalsete kivimite petroloogia ja vulkanoloogiaga seotud mõisteid; litoloogia mõisted on artiklis Sedimentoloogia mõisteid; kristallooptika mõisted on artiklis Kristallograafia mõisteid.
Uus!!: Tahkis ja Petroloogia mõisteid · Näe rohkem »
Piirpind
Piirpind on erinevate keskkondade (faaside) kokkupuutepind.
Uus!!: Tahkis ja Piirpind · Näe rohkem »
Pikilaine
283x283px Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis.
Uus!!: Tahkis ja Pikilaine · Näe rohkem »
Pindpinevustegur
Pindpinevustegur (tähis σ või γ) on pindpinevust iseloomustav suurus, mis näitab, kui suur jõud hoiab koos vedeliku pinnakihi ühikulise pikkusega piirjoont (mehaaniline definitsioon) või kui palju tööd tuleb teha selle pinnakihi pindala suurendamiseks ühe ühiku võrra (termodünaamiline definitsioon).
Uus!!: Tahkis ja Pindpinevustegur · Näe rohkem »
Pinge (mehaanika)
Pinge ehk mehaaniline pinge on pideva keskkonna mehaanikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab tahkise mõttelisel tasapinnal – lõikepinnal – mõjuva sisejõu intensiivsust.
Uus!!: Tahkis ja Pinge (mehaanika) · Näe rohkem »
Pinnalained
Pinnalained on lained, mis tekivad tahke keha, vedeliku või gaasi pinnal.
Uus!!: Tahkis ja Pinnalained · Näe rohkem »
Pinnavesi
Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi.
Uus!!: Tahkis ja Pinnavesi · Näe rohkem »
Plasma
elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.
Uus!!: Tahkis ja Plasma · Näe rohkem »
Pliiaku
Autoaku Pliiaku (ka happeaku) on levinud elektriakumulaatori tüüp.
Uus!!: Tahkis ja Pliiaku · Näe rohkem »
Puisteaine
Puisteaine (ka puistaine) on väikestest tahketest osakestest koosnev aine.
Uus!!: Tahkis ja Puisteaine · Näe rohkem »
Rasvad
Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.
Uus!!: Tahkis ja Rasvad · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Tahkis ja Raud · Näe rohkem »
Raudoksiidid
Raudoksiidid ehk raua oksiidid on raua ja hapniku ühendid.
Uus!!: Tahkis ja Raudoksiidid · Näe rohkem »
Rayleigh' hajumine
Rayleigh' hajumine on põhjuseks, miks taevas on päeval sinakas ja päikeseloojangud punakad Rayleigh' hajumine on paremini jälgitav pärast päikeseloojangut. See pilt on tehtud tund pärast päikeseloojangut 500 m kõrguselt, vaatega horisondi suunas, kuhu päike loojus Roheline laserkiir on nähtav öösel osaliselt just Rayleigh' hajumise tõttu õhus olevate osakeste ja molekulide pealt Rayleigh' hajumine on elektromagnetkiirguse, eelkõige valguse, elastne hajumine osakestelt, mille mõõtmed on palju väiksemad vastava kiirguse lainepikkusest.
Uus!!: Tahkis ja Rayleigh' hajumine · Näe rohkem »
Röntgenfilter
Röntgenikiirguse spekter filtratsioonita ja kolmel erineval filtril A.
Uus!!: Tahkis ja Röntgenfilter · Näe rohkem »
Röntgenfotoelektronspektroskoopia
Monokromaatse RFS-süsteemi põhikomponendid Röntgenfotoelektronspektroskoopia (RFS; ingliskeelne lühend XPS (X-ray photoelectron spectroscopy)) on kvantitatiivne spektroskoopiline tehnika, mille abil selgitatakse välja uuritava materjali elemendiline koostis, empiiriline keemiline valem, keemiline olek ja elektronide seisund.
Uus!!: Tahkis ja Röntgenfotoelektronspektroskoopia · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Tahkis ja Rõhk · Näe rohkem »
Rõhuandur
Digitaalne õhurõhuandur Kompaktne õhurõhuandur Rõhuandur on seade, mis muundab rõhu kui füüsikalise suuruse mingiks teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda.
Uus!!: Tahkis ja Rõhuandur · Näe rohkem »
Refraktomeeter
Valguskiirte murdumine refraktomeetris vedeliku ja klaasprisma piirpinnal Refraktomeeter on optikaseade ainete piirpinnal valguskiirte murdumise (murdumisnäitaja) määramiseks.
Uus!!: Tahkis ja Refraktomeeter · Näe rohkem »
Refraktomeetria
Refraktomeetria on ainete murdumisnäitaja määramise meetod.
Uus!!: Tahkis ja Refraktomeetria · Näe rohkem »
Rein Ruus
Rein Ruus (16. august 1948 Põltsamaa – 10. aprill 2020 Tartu) oli eesti füüsik.
Uus!!: Tahkis ja Rein Ruus · Näe rohkem »
Reoloogia
Reoloogia on mehaanika haru, mis tegeleb keskkonna (selle terminiga haaratakse tahkiseid ja vedelikke) deformeerumise ja voolamisega.
Uus!!: Tahkis ja Reoloogia · Näe rohkem »
Reoveepuhastus
Fragment reoveepuhasti taristust Paljassaare reoveepuhastusjaam 1987. aastal Reoveepuhastus ehk reoveekäitlus on veepuhastuse liik, mille korral reoained ja soovimatud organismid kõrvaldatakse reoveest, kasutades mehaanilisi, bioloogilisi, füüsikalisi ja keemilisi võtteid ning sageli ka desinfektsiooni.
Uus!!: Tahkis ja Reoveepuhastus · Näe rohkem »
S-laine
S-laine (nimi tuleneb ingl.k. secondary) ehk seismiline nihkelaine on seismiline laine, mille levikul toimub aineosakeste siire risti laine levisuunale.
Uus!!: Tahkis ja S-laine · Näe rohkem »
Saag
pisi Saag on tööriist tahkete materjalide lõikamiseks, tükeldamiseks ja sisselõigete tegemiseks.
Uus!!: Tahkis ja Saag · Näe rohkem »
Sade
Sade on lahusest enamasti keemilise reaktsiooni käigus eraldunud (settinud) tahke aines.
Uus!!: Tahkis ja Sade · Näe rohkem »
Sadestamine (keemia)
Keemias tähendab sadestamine või sadenemine lahuses tahke faasi (sademe) moodustumist keemilise reaktsiooni tagajärjel.
Uus!!: Tahkis ja Sadestamine (keemia) · Näe rohkem »
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Uus!!: Tahkis ja Savi · Näe rohkem »
Sedimentoloogia mõisteid
Siin on loetletud sedimentoloogia, litoloogia ja meteoriitikaga seotud mõisteid; ka kulutuse ja murenemisega seotu kuulub siia.
Uus!!: Tahkis ja Sedimentoloogia mõisteid · Näe rohkem »
Seismilised lained
Keha- ja pinnalained Seismiline laine on igas suunas eemale leviv deformatsioonienergia kandja, mis tekib energia kiirel vabanemisel.
Uus!!: Tahkis ja Seismilised lained · Näe rohkem »
Seisuhõõrdumine
\vec F – veojõud; \vec F_\mathrm w – seisuhõõrdejõud Seisuhõõrdumine või seisuhõõre on tahkete kehade kokkupuutekohas tekkiv jõud (seisuhõõrdejõud) hõõre, mis takistab kehade libisema hakkamist teineteise suhtes.
Uus!!: Tahkis ja Seisuhõõrdumine · Näe rohkem »
Sekundaaremissioon
elektriväljas Townsendi lahenduse korral Sekundaaremissioon on elektronide väljapaiskumine ainest, kui selle pinnale langevad elektronid või muud laetud osakesed.
Uus!!: Tahkis ja Sekundaaremissioon · Näe rohkem »
Seleen
Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.
Uus!!: Tahkis ja Seleen · Näe rohkem »
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Uus!!: Tahkis ja Sete · Näe rohkem »
Sonokeemia
Sonokeemia on keemia haru, mis uurib ultraheli toimel vedelikes tekkivast akustilisest kavitatsioonist tingitud keemilise aktiivsuse initsieerimist või selle kasvu.
Uus!!: Tahkis ja Sonokeemia · Näe rohkem »
Soojusülekanne
Soojusülekanne on soojuse levimine kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale.
Uus!!: Tahkis ja Soojusülekanne · Näe rohkem »
Soojusefekt
Soojusefekt tähendab soojuse eraldumist või neeldumist mingi protsessi käigus, see on süsteemist väljuv või sisenev energia.
Uus!!: Tahkis ja Soojusefekt · Näe rohkem »
Soojuselektrijaam
Yallourni soojuselektrijaam Austraalias Soojuselektrijaam (lühend SEJ) ehk soojusjõujaam on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks.
Uus!!: Tahkis ja Soojuselektrijaam · Näe rohkem »
Soojusjuhtivus
Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).
Uus!!: Tahkis ja Soojusjuhtivus · Näe rohkem »
Soojusmass
Soojusmassiks nimetatakse ehitise või selle osa võimet salvestada sooja ehk akumuleerida termilist energiat.
Uus!!: Tahkis ja Soojusmass · Näe rohkem »
Soojuspaisumine
Soojuspaisumine on keha mõõtmete muutumine soojendamisel.
Uus!!: Tahkis ja Soojuspaisumine · Näe rohkem »
Sool-geel-meetod
Sool-geel-meetod on keemiline sünteesimeetod, milles hüdrolüüsi ja polükondensatsioonireaktsioonide tulemusena tekib sooliks nimetatavast kolloidlahusest diskreetsetest osakestest või polümeeride ahelast koosnev geel.
Uus!!: Tahkis ja Sool-geel-meetod · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Tahkis ja Soolad · Näe rohkem »
Sorbent
Sorbent on vedelik või tahke aine, mis on võimeline endasse või oma pinnale koguma (sorbeerima) gaasi, vedelikku või mõnd nende komponenti.
Uus!!: Tahkis ja Sorbent · Näe rohkem »
Sorptsioon
Sorptsioon (ka sorbeerumine, sorbeerimine) on gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või tahkes aines või kogunemine tahke aine pinnale.
Uus!!: Tahkis ja Sorptsioon · Näe rohkem »
Spektrite püsisälkamine
Spektraalsälkamise põhimõtteskeem. Monokromaatne laservalgus ergastab vaid neid lisandimolekule, mille neeldumisjoon spektris (punane joonise vasakpoolsel osal) on laseriga resonantsis. Nii kutsutakse esile fotokeemiline reaktsioon, mille tulemusel laseri ergastatud molekulid kaotavad võime neelata valgust endisel sagedusel – spektrisse tekkib “sälk” (parempoolne kujutis). Spektrite püsisälkamine on tahkiste lisandite optilistesse neeldumisspektritesse kitsaste stabiilsete kahanenud neeldumisega ribade (spektraalsälkude) tekitamine monokromaatse valguse toimel.
Uus!!: Tahkis ja Spektrite püsisälkamine · Näe rohkem »
Sublimeerumine
Laboratoorne sublimeerimisseade Sublimeerumine ehk sublimatsioon (ladina sublimare 'üles tõstma') on aine vahetu üleminek tahkest agregaatolekust gaasilisse (sublimaadiks; vahepeal vedelaks muutumata) Sublimatsioon on võimalik aine kolmikpunktile vastavast rõhust ja temperatuurist madalamal rõhul ja temperatuurilTehnikaleksikon, Tallinn, Valgus, 1981, lk.
Uus!!: Tahkis ja Sublimeerumine · Näe rohkem »
Sulailm
Lume sulamine tiigil Kõrvemaal 2023. aasta talv SulailmSulailm ehk sula on ilma soojenemine talvel ja varakevadel, nii et õhutemperatuur tõuseb üle 0 °C.
Uus!!: Tahkis ja Sulailm · Näe rohkem »
Sulamine
Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub temperatuuri tõstmisel vedelikuks.
Uus!!: Tahkis ja Sulamine · Näe rohkem »
Sulamissoojus
Sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik ühe massiühiku tahke aine muutmiseks sama temperatuuriga vedelikuks.
Uus!!: Tahkis ja Sulamissoojus · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: Tahkis ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Suspensioon
Suspensioon on dispersne süsteem, mille puhul vedelikku on pihustunud tahket keemilist ainet.
Uus!!: Tahkis ja Suspensioon · Näe rohkem »
Tahke Maa
Tahke Maa on termin, millega eristatakse valdavalt tahkes olekus litosfääri ning selle alust Maad atmosfäärist ja hüdrosfäärist.
Uus!!: Tahkis ja Tahke Maa · Näe rohkem »
Tahkisefüüsika
Tahkisefüüsika ehk tahke keha füüsika (inglise solid-state physics) on füüsika haru, mis keskendub tahkise ehk tahke aine uurimisele.
Uus!!: Tahkis ja Tahkisefüüsika · Näe rohkem »
Tahkumine
Tahkumine ehk tahkestumine on aine faasi muutumise protsess, mille puhul vedelik muutub tahkiseks.
Uus!!: Tahkis ja Tahkumine · Näe rohkem »
Taimerasv
Taimerasv on toatemperatuuril tahke taimne rasvaine, mida kasutatakse toiduvalmistamisel.
Uus!!: Tahkis ja Taimerasv · Näe rohkem »
Teadusrevolutsioonide struktuur
"Teadusrevolutsioonide struktuur" ("The Structure of Scientific Revolutions") on Thomas Kuhni teadusfilosoofiline teos.
Uus!!: Tahkis ja Teadusrevolutsioonide struktuur · Näe rohkem »
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Uus!!: Tahkis ja Teemant · Näe rohkem »
Teraviknanolitograafia
Klassikaline DPN mehhanism. Molekulaarne tint difundeerub nanomõõtmetes teravikult alusele läbi veemeniski Teraviknanolitograafia (Dip pen nanolithography, DPN) on skaneeriva kiire nanolitograafia meetod, mille puhul kasutatakse aatomijõumikroskoobi (AFM) teravikku, et sadestada mustreid erinevate materjalide pinnale.
Uus!!: Tahkis ja Teraviknanolitograafia · Näe rohkem »
Termoemissioon
gaaslahenduslambi hõõgniidist Üks pirnidest, millega Edison avastas termoemissiooni. (Clayton H. Sharp, 1921) Termoemissioon on soojuse tekitatud laengukandjate voog laetud keha pinnalt või üle potentsiaalibarjääri.
Uus!!: Tahkis ja Termoemissioon · Näe rohkem »
Termokeemiline muundamine
Termokeemiline muundamine (thermochemical conversion) tähendab keemiatehnoloogias mingi toorme kõrgel temperatuuril töötlemist, mille käigus tahked või vedelad ained muundatakse väärtuslikeks tahketeks, vedelateks või gaasilisteks saadusteks.
Uus!!: Tahkis ja Termokeemiline muundamine · Näe rohkem »
Termoluminestsents
Fluoriidi termoluminestsents Termoluminestsents on üks luminestsentsi vorme, mis on täheldatav mõne kristallilise materjali juures.
Uus!!: Tahkis ja Termoluminestsents · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Tahkis ja Tihedus · Näe rohkem »
Tihedusfunktsionaali teooria
Tihedusfunktsionaali teooria (Density functional theory − DFT) on kvantmehaanikal põhinev füüsikas, keemias ja materjaliteaduses kasutusel olev modelleerimismeetod, mille abil on võimalik uurida mitme-elektroonsete süsteemide, näiteks aatomite, molekulide ja tahkiste elektronstruktuuri, millest omakorda on võimalik ennustada huvi pakkuva süsteemi füüsikalisi omadusi.
Uus!!: Tahkis ja Tihedusfunktsionaali teooria · Näe rohkem »
Tihend
Tihendeid Tihend on tahke keha, mis on ette nähtud liikuvate ja mitteliikuvate liidete tihendamiseks.
Uus!!: Tahkis ja Tihend · Näe rohkem »
Tihkaine füüsika
Tihkaine füüsika ehk kondensaine füüsika on füüsika valdkond, mis uurib aine mikro- ja makroskoopilisi omadusi.
Uus!!: Tahkis ja Tihkaine füüsika · Näe rohkem »
Titaanoksiidid
Titaanoksiidid ehk titaani oksiidid on titaani ja hapniku ühendid.
Uus!!: Tahkis ja Titaanoksiidid · Näe rohkem »
Tsüklotronresonants
Tsüklotronresonants on aatomifüüsika nähtus, mis avaldub elektromagnetlainete resonantspeegeldumise või -neeldumisena staatilise magnetvälja asetatud tahkises, milles on vabu laengukandjaid.
Uus!!: Tahkis ja Tsüklotronresonants · Näe rohkem »
Tsooniteooria
Tsooniteooria on kvantmehaanika teooria, mis kirjeldab elektronide energiaolekuid ja liikumist kristallistruktuuriga tahkises.
Uus!!: Tahkis ja Tsooniteooria · Näe rohkem »
Tuum-kest-struktuuriga pooljuhtnanokristallid
Tuum-kest-struktuuriga nanokristall. ''Core'' – tuum, ''shell'' – kest Tuum-kest-struktuuriga pooljuhtnanokristallid ehk TKPNK-d (inglise keeles core-shell semiconducting nanocrystals) on materjalide rühm, mille omadused on makroskoopilise aine ning üksikute molekulide omaduste vahepeal.
Uus!!: Tahkis ja Tuum-kest-struktuuriga pooljuhtnanokristallid · Näe rohkem »
Ujuvus
Ujuvus on keha võime püsida vedeliku pinnal või tõusta pinnale.
Uus!!: Tahkis ja Ujuvus · Näe rohkem »
Urmas Nagel (füüsik)
Urmas Nagel (sündinud 19. märtsil 1958 Tallinnas) on Eesti füüsik.
Uus!!: Tahkis ja Urmas Nagel (füüsik) · Näe rohkem »
Vaht
Vaht on keemias pihussüsteem, kus suhteliselt väiksesse hulka tahkesse ainesse või vedelikku on pihustunud palju gaasi.
Uus!!: Tahkis ja Vaht · Näe rohkem »
Vaik
Männivaik Vaigu korjamine (enne 1997) Vaik on orgaanilist päritolu, harilikult läbipaistev viskoosne vedelik või tahke amorfne, enamasti kõrgmolekulaarne aine, millel puudub kindel sulamistemperatuur ning mille üleminek vedelast olekust tahkesse (või vastupidi) toimub mingis kindlas temperatuurivahemikus.
Uus!!: Tahkis ja Vaik · Näe rohkem »
Valdis Dombrovskis
Valdis Dombrovskis (2011) Valdis Dombrovskis (vasakul) koos USA riigisekretäri abiga Euroopa ja Euraasia asjade alal Philip Gordoniga (2009) Valdis Dombrovskis (sündinud 5. augustil 1971 Riias) on Läti ja Euroopa Liidu poliitik, alates 2014.
Uus!!: Tahkis ja Valdis Dombrovskis · Näe rohkem »
Väino Sammelselg
Väino Sammelselg, 2009 Väino Sammelselg (sündinud 13. novembril 1949 Tallinnas) on eesti füüsik, keemik ja materjaliteadlane.
Uus!!: Tahkis ja Väino Sammelselg · Näe rohkem »
Vedelike füüsikalised omadused
Vedelikel on hulk füüsikalisi omadusi, mille arvväärtused erinevad gaaside ja tahkete kehade omast.
Uus!!: Tahkis ja Vedelike füüsikalised omadused · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Tahkis ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Uus!!: Tahkis ja Vesinikside · Näe rohkem »
Voolavus
Voolavus ehk voole on tahke keha, vedeliku ja gaasi omadus pingete mõjul plastselt või viskoosselt deformeeruda.
Uus!!: Tahkis ja Voolavus · Näe rohkem »
Vulkaaniline materjal
Laavaproovi võtmine Islandil Bárðarbunga vulkaanil Vulkaaniline materjal on aine, mille vulkaan oma tegevuse käigus Maa või mõne teise taevakeha pinnale väljutab.
Uus!!: Tahkis ja Vulkaaniline materjal · Näe rohkem »
Vulkaaniline plokk
Vulkaaniline plokk ehk vulkaaniline kild on vulkaanist väljapaiskunud ja tahke kehana maapinnale langenud nurgeline kivi, mille läbimõõt ületab 64 mm.
Uus!!: Tahkis ja Vulkaaniline plokk · Näe rohkem »
Vulkaaniline pomm
Umbes 10 cm läbimõõduga vulkaaniline pomm Vulkaaniline pomm on vulkaanist väljapaiskunud ja tahke või peaaegu tahke kehana maapinnale langenud ümardunud kivi, mille läbimõõt ületab 64,72 mm.
Uus!!: Tahkis ja Vulkaaniline pomm · Näe rohkem »
Vulkanism
Vulkaanid ja nende paiknemise seosed laamtektoonikaga Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale.
Uus!!: Tahkis ja Vulkanism · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Tahke, Tahke aine, Tahke keha, Tahke olek.
