Kiiremini kui brauser!
42 suhted: Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia, Absoluut, Alfred Ayer, Aristoteles, Avalik arvamus, Žest, De hebdomadibus, Entelehhia, Fact, Fiction, and Forecast, Fakt, Filosoofia mõisteid, Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia, Gilbert Ryle, Ideoloogia ülev objekt, Katre Pärn, Keskaja filosoofia, Kristie Miller, Loodusseadus, Loogikateadus, Loogiline võimalikkus, Mateeria, Mäng, Mimees, Mimeetilisus, Põhjus, Philosophy of Mathematics: An Introduction, Praktika, Psühhoos, Reaalsus, Realism, Representatsioon, Skeptitsism, Stereotüüp, Taju, Tõde, Teadmine, Teaduslik pilt, Teoloogia summa Ia q. 2, Tunnetus (psühholoogia), Tunnetusrelativism, Universum, Võime.
Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia
Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia ('olemisest olla võimise järeldamine kehtib, olla võimisest olemise järeldamine ei kehti') on traditsioonilise loogika printsiip, mille järgi tegelikkusest järeldub võimalikkus, aga võimalikkusest tegelikkus ei järeldu, st assertoorilisest otsustusest järeldub vastav problemaatiline otsustus, problemaatilisest otsustusest vastav assertooriline otsustus aga mitte.
Uus!!: Tegelikkus ja Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia · Näe rohkem »
Absoluut
Absoluut on filosoofias see, mille olemasolu ei sõltu millestki muust ning mis seetõttu on kõigest muust sõltumatu ja eneseküllane.
Uus!!: Tegelikkus ja Absoluut · Näe rohkem »
Alfred Ayer
Alfred Ayer Alfred Jules Ayer (hüüdnimi Freddie; 29. oktoober 1910 London – 27. juuni 1989) oli inglise filosoof.
Uus!!: Tegelikkus ja Alfred Ayer · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Tegelikkus ja Aristoteles · Näe rohkem »
Avalik arvamus
Avalik arvamus ehk ühiskondlik arvamus on massiteadvuse avaldumisvorm, mille moodustab viis, kuidas ligikaudu ühetaolistes oludes elavad inimesed tegelikkusesse suhtuvad ning mis hõlmab inimeste arvamuste ja hoiakute kogumit.
Uus!!: Tegelikkus ja Avalik arvamus · Näe rohkem »
Žest
Žest (ladina keeles gestus) ehk viibe on kommunikatsioonis tähendust omav kehaliigutus.
Uus!!: Tegelikkus ja Žest · Näe rohkem »
De hebdomadibus
"De hebdomadibus" ("Seitsmikest") on Boëthiuse teos.
Uus!!: Tegelikkus ja De hebdomadibus · Näe rohkem »
Entelehhia
Entelehhia, eesti keelde vahel tõlgitud ka kui teokstehtus (kreeka keeles εντελέχεια, ladina transliteratsioonis entelechia) on mõiste Aristotelese filosoofias.
Uus!!: Tegelikkus ja Entelehhia · Näe rohkem »
Fact, Fiction, and Forecast
"Fact, Fiction, and Forecast" on Nelson Goodmani filosoofiline raamat.
Uus!!: Tegelikkus ja Fact, Fiction, and Forecast · Näe rohkem »
Fakt
Fakt (ladina keele sõnast factum "tehtud") on tegelikkuses kindlakstehtav asjaolu, mille väljenduseks on tõene väide.
Uus!!: Tegelikkus ja Fakt · Näe rohkem »
Filosoofia mõisteid
Siin on loetletud filosoofia mõisteid.
Uus!!: Tegelikkus ja Filosoofia mõisteid · Näe rohkem »
Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia
"Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes" ("Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften im Grundrisse") on Georg Friedrich Wilhelm Hegeli teos, milles ta esitas oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde.
Uus!!: Tegelikkus ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia · Näe rohkem »
Gilbert Ryle
Gilbert Ryle. Rex Whistleri loodud portree. Gilbert Ryle (19. august 1900 Brighton – 6. oktoober 1976 Oxford) oli inglise analüütiline filosoof.
Uus!!: Tegelikkus ja Gilbert Ryle · Näe rohkem »
Ideoloogia ülev objekt
"Ideoloogia ülev objekt" ("The Sublime Object of Ideology") on Slavoj Žižeki filosoofiline raamat.
Uus!!: Tegelikkus ja Ideoloogia ülev objekt · Näe rohkem »
Katre Pärn
Katre Pärn (sündinud 25. aprillil 1982) on eesti semiootik.
Uus!!: Tegelikkus ja Katre Pärn · Näe rohkem »
Keskaja filosoofia
Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne-Euroopa keskaegset filosoofiat.
Uus!!: Tegelikkus ja Keskaja filosoofia · Näe rohkem »
Kristie Miller
Kristie L. Miller on Austraalia filosoof, kes tegeleb metafüüsikaga.
Uus!!: Tegelikkus ja Kristie Miller · Näe rohkem »
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Uus!!: Tegelikkus ja Loodusseadus · Näe rohkem »
Loogikateadus
"Loogikateadus" ("Wissenschaft der Logik") on Georg Wilhelm Friedrich Hegeli teos.
Uus!!: Tegelikkus ja Loogikateadus · Näe rohkem »
Loogiline võimalikkus
Loogiline võimalikkus on kõige lõdvem võimalikkuse tüüp (sealhulgas modaalloogikas).
Uus!!: Tegelikkus ja Loogiline võimalikkus · Näe rohkem »
Mateeria
Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.
Uus!!: Tegelikkus ja Mateeria · Näe rohkem »
Mäng
Mäng on süsteem, mille eripäraks on tingliku ja reaalse samaaegsus ning mängus osalejate teadlikkus sellest.
Uus!!: Tegelikkus ja Mäng · Näe rohkem »
Mimees
Mimees, varem ka mimesis, (vanakreeka sõnast mimēsis, 'jäljendus') on filosoofias ja kunstiteoorias jäljendus kui asjade omavaheline suhe või suhestumise protsess, mis leiab aset idee ja tegelikkuse, tegelikkuse ja kunstiteose, kunstiteose ja hinge, looduse ja hinge vms vahel.
Uus!!: Tegelikkus ja Mimees · Näe rohkem »
Mimeetilisus
Mimeetilisus on kirjandusteaduse oskussõna, mis tähendab tegelikkuse peegeldumist ehk realismi.
Uus!!: Tegelikkus ja Mimeetilisus · Näe rohkem »
Põhjus
Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.
Uus!!: Tegelikkus ja Põhjus · Näe rohkem »
Philosophy of Mathematics: An Introduction
"Philosophy of Mathematics: An Introduction" on David Bostocki filosoofiline raamat, mis ilmus 2009.
Uus!!: Tegelikkus ja Philosophy of Mathematics: An Introduction · Näe rohkem »
Praktika
Praktika on üldmõiste, mis vastandub teooriale.
Uus!!: Tegelikkus ja Praktika · Näe rohkem »
Psühhoos
Psühhoos on psüühikahäire, mille tunnuseks on häiritud tegelikkuse (objektiivse reaalsuse) tunnetus.
Uus!!: Tegelikkus ja Psühhoos · Näe rohkem »
Reaalsus
Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõeluseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.
Uus!!: Tegelikkus ja Reaalsus · Näe rohkem »
Realism
Sõnal "realism" on erinevaid tähendusi.
Uus!!: Tegelikkus ja Realism · Näe rohkem »
Representatsioon
Representatsioon (inglise keeles representation, saksa keeles Repräsentation) on mitte kohaloleva või esiloleva tegemine kohal- või esilolevaks, niisugune esindussuhe või entiteet, mis teist entiteeti sel viisil esindab.
Uus!!: Tegelikkus ja Representatsioon · Näe rohkem »
Skeptitsism
Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.
Uus!!: Tegelikkus ja Skeptitsism · Näe rohkem »
Stereotüüp
Stereotüüp (kreeka keeles στερεός stereós 'kõva, vastupidav' ja τύπος týpos 'jäljend, jälg') on psühholoogia mõistes kinnistunud seoste kogum, mis väljendub isiku hoiakutes, harjumustes ja käitumises.
Uus!!: Tegelikkus ja Stereotüüp · Näe rohkem »
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Uus!!: Tegelikkus ja Taju · Näe rohkem »
Tõde
Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.
Uus!!: Tegelikkus ja Tõde · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Tegelikkus ja Teadmine · Näe rohkem »
Teaduslik pilt
"The Scientific Image" ("Teaduslik pilt") on Bas van Fraasseni raamat.
Uus!!: Tegelikkus ja Teaduslik pilt · Näe rohkem »
Teoloogia summa Ia q. 2
Teoloogia summa esimese osa küsimus 2 on Aquino Thomase teose "Teoloogia summa" esimese osa (Prima pars) küsimus 2 (Ia q. 2).
Uus!!: Tegelikkus ja Teoloogia summa Ia q. 2 · Näe rohkem »
Tunnetus (psühholoogia)
Tunnetus ehk kognitsioon on tegelikkusest meelelise pildi loomine, st tunnetuse kaudu saab olend aru, mis teda ümbritseb, mis on selle ümbritseva tähendus olendi jaoks ja kas on võimalik ümbrust muuta olendi heaolu tõstmiseks.
Uus!!: Tegelikkus ja Tunnetus (psühholoogia) · Näe rohkem »
Tunnetusrelativism
Tunnetusrelativism on seisukoht, mille kohaselt tõde on suhteline.
Uus!!: Tegelikkus ja Tunnetusrelativism · Näe rohkem »
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Uus!!: Tegelikkus ja Universum · Näe rohkem »
Võime
Võime on kõrge sobivus mõne kasuliku omaduse arendamiseks või arenenud omadus.
Uus!!: Tegelikkus ja Võime · Näe rohkem »
