Kiiremini kui brauser!
51 suhted: Algkeel, Alma Tomingas, Arvsõna, Biograafiad (Vi), Eesti keele ajalugu, Eesti keele varamu, Emakeele Selts, Emakeele Seltsi aastaraamat, Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind, Generatiivse Grammatika Grupp, Herbert Ligi, Idamurre, Isuri keel, Jüri Linnus, Juhan Tuldava, Kalevi Wiik, Karjala keel, Keelepuu, Keeleteadlaste loend, Keelkond, Kukkusi, Läänemeresoome keeled, Läti laenud eesti keeles, Leivu keel, Liivi keel, Liivi-eesti-läti sõnaraamat, Paul Ariste medal, Põhjaeesti hõimumurre, Põhjaeesti murded, Pētõr Damberg, Rein (eesnimi), Sündinud 4. märtsil, Slaavi laenud eesti keeles, Soome-ugri keeled, Stroof, Surnud 2. detsembril, Surnud 2022, Tartu Ülikooli aumärk, Tartu Ülikooli suur medal, Uurali keeled, Vadja keel, Vadjalased, Vaegomadussõna, Vaiga, Valts Ernštreits, Võru kirjakeel, Võru kirjaviis, Veebruar 2011, Vepsa keel, Wiedemanni fond, ..., 2022. Laienda indeks (1 rohkem) »
Algkeel
Algkeeleks nimetatakse võrdlev-ajaloolises keeleteaduses vähemalt kahe reaalselt teada oleva omavahel suguluses oleva keele rekonstrueeritud hüpoteetilist esivanemat.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Algkeel · Näe rohkem »
Alma Tomingas
Alma Tomingas (15. september 1900 Rakvere – 29. jaanuar 1963 Tartu) oli eesti farmatseut, Tartu Ülikooli professor, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Alma Tomingas · Näe rohkem »
Arvsõna
Arvsõna väljendab asjade kvantitatiivseid tunnuseid, põhiliselt arvu või järjekorda ning vastab küsimustele mitu? mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil – kas sõna või numbriga.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Arvsõna · Näe rohkem »
Biograafiad (Vi)
Biograafiad (Vi) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Vi".
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Biograafiad (Vi) · Näe rohkem »
Eesti keele ajalugu
Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Eesti keele ajalugu · Näe rohkem »
Eesti keele varamu
"Eesti keele varamu" on alates 2015.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Eesti keele varamu · Näe rohkem »
Emakeele Selts
Emakeele Selts on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Emakeele Selts · Näe rohkem »
Emakeele Seltsi aastaraamat
Emakeele Seltsi aastaraamat (lühendatult ESA) on perioodiline väljaanne, mis ilmub Emakeele Seltsi väljaandel alates 1955.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Emakeele Seltsi aastaraamat · Näe rohkem »
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind (lühemalt ka Wiedemanni keeleauhind) on Eesti keeleauhind, mis määratakse igal aastal ühele füüsilisele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind · Näe rohkem »
Generatiivse Grammatika Grupp
Generatiivse Grammatika Grupp (GGG) oli Huno Rätsepa ja tema tudengite keeleteaduslik seminar, mis tegutses Tartus aastail 1965–1972.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Generatiivse Grammatika Grupp · Näe rohkem »
Herbert Ligi
Herbert Ligi (25. oktoober 1928 – 12. november 1990) oli eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Herbert Ligi · Näe rohkem »
Idamurre
Idamurre on vadjapärane eesti keele murre, mida räägitakse Peipsi-äärsetes kihelkondades.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Idamurre · Näe rohkem »
Isuri keel
Isuri keele leviala Isuri keel (ižoran keel(i), maakeel(i)) on läänemeresoome keel, mida räägivad ajalooliselt Soome lahe kagukaldal elanud isurid.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Isuri keel · Näe rohkem »
Jüri Linnus
Jüri Linnus (19. jaanuar 1926 Tartu – 12. juuni 1995 Tartu) oli eesti etnoloog.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Jüri Linnus · Näe rohkem »
Juhan Tuldava
Juhan Tuldava (sünninimi Arthur Johan Haman, perekonnanimi pärast eestistamist 29. septembril 1936 Tuldava; 23. august 1922 Tartu – 17. märts 2003 Tallinn) oli eesti keeleteadlane ja Nõukogude spioon.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Juhan Tuldava · Näe rohkem »
Kalevi Wiik
Kalevi Wiik Kaino Kalevi Wiik (2. august 1932 Turu – 12. september 2015 Turu) oli Soome keeleteadlane, filosoofiadoktor aastast 1965, Turu ülikooli emeriitprofessor foneetika alal, Soome Teaduste Akadeemia liige.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Kalevi Wiik · Näe rohkem »
Karjala keel
Karjala keel (karjala) on läänemeresoome keel, karjalaste emakeel.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Karjala keel · Näe rohkem »
Keelepuu
Uurali keelepuu Keelepuu on võrdlevas-ajaloolises keeleteaduses tarvitatav mudel suguluses olevate keelte omavaheliste seoste esitamiseks, näiteks keelkondade kirjeldamisel.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Keelepuu · Näe rohkem »
Keeleteadlaste loend
Siin on loetletud keeleteadlasi.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Keeleteadlaste loend · Näe rohkem »
Keelkond
Keelkond (varem keelepere) on keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Keelkond · Näe rohkem »
Kukkusi
Kukkusi (vadja Kukkuzi) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Bolšoi Lutski külaasunduses.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Kukkusi · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Läti laenud eesti keeles
Läti laenud on eesti keelde läti keelest tulnud laentüved.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Läti laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Leivu keel
Leivu keel (ka leivu murre, leivu murrak) on lõunaeestiline keelekuju, mida kõneles leivude rahvarühm Kirde-Lätis Koivaliina, Lejasciemsi ja Alūksne vahel.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Leivu keel · Näe rohkem »
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Liivi keel · Näe rohkem »
Liivi-eesti-läti sõnaraamat
"Liivi-eesti-läti sõnaraamat" (liivi keeles "Līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārōntõz", läti keeles "Lībiešu-igauņu-latviešu vārdnīca") on 2012.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Liivi-eesti-läti sõnaraamat · Näe rohkem »
Paul Ariste medal
Paul Ariste medal on Eesti Teaduste Akadeemia autasu, mida kuni 2020.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Paul Ariste medal · Näe rohkem »
Põhjaeesti hõimumurre
Põhjaeesti hõimumurre (ka põhjaeesti hõimukeel, põhjaeesti keel) on Põhja-Eestis kõneldud läänemeresoome keelekuju.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Põhjaeesti hõimumurre · Näe rohkem »
Põhjaeesti murded
Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Põhjaeesti murded · Näe rohkem »
Pētõr Damberg
Pētõr Alfred Damberg (9. märts 1909 Sīkrõg – 25. aprill 1987 Ādaži) oli liivi keeleteadlane, õpetaja, luuletaja ja rahvalaulik.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Pētõr Damberg · Näe rohkem »
Rein (eesnimi)
Rein on mehenimi.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Rein (eesnimi) · Näe rohkem »
Sündinud 4. märtsil
Siin loetletakse 4. märtsil sündinud tuntud inimesi.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Sündinud 4. märtsil · Näe rohkem »
Slaavi laenud eesti keeles
Slaavi laenud on oletatavad vanavene laenudest varasemad slaavi keelekujudest (ennekõike algslaavi ja vanaslaavi keelest) eesti keelde jõudnud laentüved.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Slaavi laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Stroof
Stroof (vanakreeka sõnast strophē 'pöörlemine') ehk salm on luuleteose osa, mis kujutab endast värsside rühma.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Stroof · Näe rohkem »
Surnud 2. detsembril
Siin loetletakse 2. detsembril surnud tuntud inimesi.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Surnud 2. detsembril · Näe rohkem »
Surnud 2022
Sellel leheküljel loetletakse 2022.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Surnud 2022 · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli aumärk
Tartu Ülikooli aumärk. ''Foto: Andres Tennus'' Tartu Ülikooli aumärk on Tartu Ülikooli välja antav teenetemärk, millega Tartu Ülikooli rektor tunnustab ülikooli liikmeid suurepäraste töötulemuste või märkimisväärse panuse eest ülikooli tegevusse.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Tartu Ülikooli aumärk · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli suur medal
Tartu Ülikooli suur medal. ''Foto: Andres Tennus'' Tartu Ülikooli suur medal on teenetemärk, millega Tartu Ülikooli senat tunnustab ülikooli liiget eriliste teenete eest.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Tartu Ülikooli suur medal · Näe rohkem »
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Uurali keeled · Näe rohkem »
Vadja keel
Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Vadja keel · Näe rohkem »
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Vadjalased · Näe rohkem »
Vaegomadussõna
Vaegomadussõna väljendab omadust ja esineb lauses täiendina.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Vaegomadussõna · Näe rohkem »
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Vaiga · Näe rohkem »
Valts Ernštreits
Valts Ernštreits aastal 2010 Tartus Valts Ernštreits (ka Valt Ernštreit; sündinud 26. mail 1974 Riias) on liivi kultuuritegelane ja keeleteadlane.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Valts Ernštreits · Näe rohkem »
Võru kirjakeel
võrukeelne aabits (1998). Võru-eesti sõnaraamat (2002) on esimene väljaanne, kus võru kirjakeele vorm (nii standardkirjaviis kui sõnamuutmine), põhimõtted ja sõnavara täpsemalt paika on pandud. Võru kirjakeel on peamiselt Kagu-Eestis pruugitava regionaalkeele, võru keele kirjalik, standardiseeritud vorm.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Võru kirjakeel · Näe rohkem »
Võru kirjaviis
Võru kirjaviisi (vahtsõnõ kiräviiś 'uus kirjaviis') kinnitas 1995 Võru Instituudi poolt kokku kutsutud komisjon (Paul Hagu, Toomas Help, Sulev Iva, Enn Kasak, Valdek Pall, Peeter Päll, Seppo Suhonen, Tõnu Tender, Jüri Viikberg, Tiit-Rein Viitso).
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Võru kirjaviis · Näe rohkem »
Veebruar 2011
Veebruar 2011, kroonika 2011.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Veebruar 2011 · Näe rohkem »
Vepsa keel
Vepsa keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi oblasti idaosas ning Vologda oblasti lääneosas.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Vepsa keel · Näe rohkem »
Wiedemanni fond
Wiedemanni fond on Eesti Rahvuskultuuri Fondi (ERKF) allfond, mille asutasid Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid eesmärgiga toetada eesti keele õpet ja rahvuslikku kasvatust.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Wiedemanni fond · Näe rohkem »
2022
2022.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja 2022 · Näe rohkem »
