Vaade Knutshøi`st Jotunheimeni keskuse poole Jotunheimen ('hiiglaste kodu') on Skandinaavia mäestiku kõrgeim osa, mis asub Norras Innlandeti maakonna ning Vestlandi maakonna piiril, Oslost umbes 350 km põhja pool.

Uus!!: Østlandet ja Jotunheimen · Näe rohkem »

Kiltmaa

Kiltmaa ehk kõrgtasandik ehk kõrglava on suure pindalaga tasane ala, mis tavaliselt paikneb kõrgusel üle 500 meetri merepinnast.

Uus!!: Østlandet ja Kiltmaa · Näe rohkem »

Kongsberg

Kongsberg on linn Norra kaguosas Vikeni maakonnas, Kongsbergi valla keskus.

Uus!!: Østlandet ja Kongsberg · Näe rohkem »

Larvik

Larvik on sadamalinn Norra kaguosas Vestfold og Telemargi maakonnas, Larviki valla keskus.

Uus!!: Østlandet ja Larvik · Näe rohkem »

Lillehammer

Lillehammer on linn Kagu-Norras Innlandeti maakonnas, Lillehammeri valla keskus.

Uus!!: Østlandet ja Lillehammer · Näe rohkem »

Lillestrøm

Lillestrøm on linn Norras Vikeni maakonnas Lillestrømi vallas.

Uus!!: Østlandet ja Lillestrøm · Näe rohkem »

Metsasoomlased

Östmarkis sügishooajal 1931 Metsasoomlaste lipp Metsasoomlased (soome k. metsäsuomalaiset, kaskisuomalaset, rootsi k. skogsfinnar, svedjefinnar) olid Rootsis ja Norras elanud soomlased, kes asusid sinna elama alates 1580. aastatest Savo ja Pohjois-Häme maakonnast.

Uus!!: Østlandet ja Metsasoomlased · Näe rohkem »

Moss

Mossi asukoht Moss on linn Norras Vikeni maakonnas Mossi valla territooriumil.

Uus!!: Østlandet ja Moss · Näe rohkem »

Murre

Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.

Uus!!: Østlandet ja Murre · Näe rohkem »

Mysen

Mysen on linn Norras Vikeni maakonnas Indre Østfoldi vallas, endise Eidsbergi valla keskus.

Uus!!: Østlandet ja Mysen · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Østlandet ja Norra · Näe rohkem »

Norra ajaloolised piirkonnad

Norra jaotatakse viieks ajalooliseks piirkonnaks (landsdeler), mis hõlmavad maakondi järgmiselt (sulgudes endised maakonnad).

Uus!!: Østlandet ja Norra ajaloolised piirkonnad · Näe rohkem »

Notodden

Bluusifestival (2009) Notodden on linn Norras Vestfold og Telemargi maakonnas, Notoddeni valla keskus.

Uus!!: Østlandet ja Notodden · Näe rohkem »

Org

Jõeorg Kaukasuses Gruusias Org on mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm.

Uus!!: Østlandet ja Org · Näe rohkem »

Oslo

Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.

Uus!!: Østlandet ja Oslo · Näe rohkem »

Oslo fjord

Oslo fjordi kaart Oslo fjord (norra: Oslofjorden) on laht Norra kaguosas.

Uus!!: Østlandet ja Oslo fjord · Näe rohkem »

Rjukan

Rjukani asukoht Møsvatni ja Tinnsjå vahel Rjukan on linn Norras Vestfold og Telemargi maakonnas, Tinni valla halduskeskus.

Uus!!: Østlandet ja Rjukan · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Østlandet ja Rootsi · Näe rohkem »

Saamid

Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).

Uus!!: Østlandet ja Saamid · Näe rohkem »

Sandefjord

Knut Steeni loodud vaalapüüdjaid kujutav skulptuur Sandefjord on sadamalinn Norras Vestfold og Telemargi maakonnas, Sandefjordi valla keskus.

Uus!!: Østlandet ja Sandefjord · Näe rohkem »

Sarpsborg

Sarpsborg on Norra Fredrikstad/Sarpsborgi asula Sarpsborgi vallale kuuluv osa, Sarpsborgi valla ja endise Østfoldi maakonna halduskeskus.

Uus!!: Østlandet ja Sarpsborg · Näe rohkem »

Skien

Skien on linn Norras, Vestfold og Telemargi maakonna, Skieni valla ja endise Telemargi maakonna halduskeskus.

Uus!!: Østlandet ja Skien · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Østlandet ja Soome · Näe rohkem »

Soomlased

Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.

Uus!!: Østlandet ja Soomlased · Näe rohkem »

Stavern

Stavern on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Emslandi kreisis.

Uus!!: Østlandet ja Stavern · Näe rohkem »

Tønsberg

Tønsberg on linn Norras Vestfold og Telemargi maakonnas, Tønsbergi valla ja endise Vestfoldi maakonna keskus, mis asub Oslo fjordi ääres Oslost 73 km edelas.

Uus!!: Østlandet ja Tønsberg · Näe rohkem »

Trøndelag

Trøndelagi asukoht Norras Trøndelagi vaade Trøndelagi vapp Trøndelag on ajalooline ja geograafiline piirkond (landsdel) Norra keskosas.

Uus!!: Østlandet ja Trøndelag · Näe rohkem »

Uusnorra keel

Ivar Aasenit peetakse uusnorra keele isaks. Norra kaart. Uusnorra keelt kasutavad vallad on tähistatud sinisega. Uusnorra keel ehk nynorsk on norra keele teine ametlik kirjakeel bokmål'i kõrval.

Uus!!: Østlandet ja Uusnorra keel · Näe rohkem »

Vestfold og Telemargi maakond

Vestfold og Telemargi maakond on Lõuna-Norras Østlandeti piirkonna maakond, mis loodi 1.

Uus!!: Østlandet ja Vestfold og Telemargi maakond · Näe rohkem »

Vestlandet

Norra kaart. Vestlandet on kujutatud punasega Vestlandet on regioon Norra lääneosas.

Uus!!: Østlandet ja Vestlandet · Näe rohkem »

Vikeni maakond

Vikeni maakond on Lõuna-Norras Østlandeti piirkonna maakond, mis loodi 1.

Uus!!: Østlandet ja Vikeni maakond · Näe rohkem »

1. jaanuar

Uus!!: Østlandet ja 1. jaanuar · Näe rohkem »

1. oktoober

Uus!!: Østlandet ja 1. oktoober · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Østlandet ja 17. sajand · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Østlandet ja 20. sajand · Näe rohkem »

2007

2007.

Uus!!: Østlandet ja 2007 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Austlandet, Kagu-Norra, Ostlandet.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika