Sisukord
24 suhted: Aerogeel, Alkoholid, Aurustamine, Ülekriitiline fluidum, Basalt, Destilleerimine, Ekstraktsioon, Energia, Gaas, Hapnik, Hüdrogeenimine, Hüdrolüüs, Kivisüsi, Kriitiline punkt, Lahusti, Nafta- ja gaasimaardla, Normaaltingimused, Põlevkivi, Plahvatus, Rõhk, Süsihappegaas, Temperatuur, Vedelik, Vesinik.
Aerogeel
Räni-aerogeel Aerogeel on väga väikese tiheduse ja väikese soojusjuhtivusteguriga materjal, mida saadakse siis, kui geelis asendatakse vedelik gaasiga.
Vaata Ülekriitiline süsinikdioksiid ja Aerogeel
Alkoholid
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Vaata Ülekriitiline süsinikdioksiid ja Alkoholid
Aurustamine
solvendi äraaurustamiseks Aurustamine on keemistemperatuurist madalamal temperatuuril toimuva aurumisprotsessi eesmärgipärane rakendamine, kusjuures toimub aine üleminek kondenseerunud faasist gaasilisse.
Vaata Ülekriitiline süsinikdioksiid ja Aurustamine
Ülekriitiline fluidum
Tüüpiline aine olekudiagramm olenevalt rõhust ja temperatuurist. Kolmikpunkti koordinaadid on Ptp ja Ttp ning kriitilise punkti koordinaadid on Pcr ja Tcr. Kriitilisest punktist edasi on aine ülekriitilise fluidumi omadustega Ülekriitiliseks fluidumiks ehk ülekriitiliseks vooliseks nimetatakse ainet, mille rõhk ja temperatuur on tema kriitilise punkti väärtustest kõrgemad.
Vaata Ülekriitiline süsinikdioksiid ja Ülekriitiline fluidum
Basalt
Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Vaata Ülekriitiline süsinikdioksiid ja Basalt
Destilleerimine
vaakumpumbaga, 10 – allonž (piip), 11-13 – küttekeha koos temperatuuri ja segamiskiiruse regulaatoritega, 14 – õli- (või liiva- või vee-)vann, 15 – magnetsegaja (või muud inertsed lisandid ühtlase keemise tagamiseks), 16 – jahutusnõu Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist keetmisel ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse.
Vaata Ülekriitiline süsinikdioksiid ja Destilleerimine
Ekstraktsioon
Jaotuslehter, milles pärast pesemist (läbiloksutamist) on eraldunud õli (ülemine) ja vee (alumine) kihid Ekstraktsioon ehk ekstraheerimine on füüsikalis-keemiline meetod vedelate või tahkete ainete eraldamiseks segudest või lahustest.
Vaata Ülekriitiline süsinikdioksiid ja Ekstraktsioon
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Ülekriitiline süsinikdioksiid ja Energia
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Vaata Ülekriitiline süsinikdioksiid ja Gaas
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Ülekriitiline süsinikdioksiid ja Hapnik
Hüdrogeenimine
Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus.
Vaata Ülekriitiline süsinikdioksiid ja Hüdrogeenimine
Hüdrolüüs
Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.
Vaata Ülekriitiline süsinikdioksiid ja Hüdrolüüs
Kivisüsi
Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.
Vaata Ülekriitiline süsinikdioksiid ja Kivisüsi
Kriitiline punkt
Rõhu–temperatuuri faasidiagrammil algab vedela ja gaasilise faasi piiri kujutav kõver kolmikpunktist (''triple point'') ja lõpeb kriitilises punktis (''critical point'') Kriitiline punkt on füüsikalises keemias ja termodünaamikas aine olekuga seotud mõiste, mis määrab ainele iseloomulikud temperatuuri ja rõhu väärtused, mille juures lakkab faaside erinevus.
Vaata Ülekriitiline süsinikdioksiid ja Kriitiline punkt
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Vaata Ülekriitiline süsinikdioksiid ja Lahusti
Nafta- ja gaasimaardla
Nafta- ja gaasimaardla on maa-alune litoloogiline moodustis, millel on vedeliku hoidmiseks ja edasiandmiseks piisav poorsus ja läbilaskvus.
Vaata Ülekriitiline süsinikdioksiid ja Nafta- ja gaasimaardla
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Vaata Ülekriitiline süsinikdioksiid ja Normaaltingimused
Põlevkivi
Eesti põlevkivi ehk kukersiit Jordaania põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.
Vaata Ülekriitiline süsinikdioksiid ja Põlevkivi
Plahvatus
Plahvatuslik vulkaanipurse on füüsikalise plahvatuse näide Tugev eksotermiline reaktsioon võib esile kutsuda keemilise plahvatuse Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine ning mille käigus tekib tavaliselt lööklaine.
Vaata Ülekriitiline süsinikdioksiid ja Plahvatus
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Vaata Ülekriitiline süsinikdioksiid ja Rõhk
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Ülekriitiline süsinikdioksiid ja Süsihappegaas
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Ülekriitiline süsinikdioksiid ja Temperatuur
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Vaata Ülekriitiline süsinikdioksiid ja Vedelik
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Ülekriitiline süsinikdioksiid ja Vesinik
Tuntud ka kui Superkriitiline süsinikdioksiid.