Sisukord
22 suhted: Adramaa, Berg (Päri), Campenhausen, Hahn, Henning Scharpenberg, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Karjamõis, Katvari vald, Läti keel, Lemsalu mõis, Liivimaa, Liivlased, Limbaži piirkond, Mengden, Pahlen, Pociems, Rüütlimõis, Saksa keel, Transehe-Roseneck, Umurga kihelkond, Vecķipēni mõis, Volmari kreis.
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Vaata Ķipēni mõis ja Adramaa
Berg (Päri)
Berg (saksa keeles Berg a. d. H. Kattentack, ′Berg Päri kojast′, eristamaks neid teistest Bergi-nimelistest suguvõsadest) on Eestimaa ja Liivimaa aadlisuguvõsa.
Vaata Ķipēni mõis ja Berg (Päri)
Campenhausen
Campenhauseni suguvõsa aadlivapp Campenhauseni suguvõsa vabahärravapp Campenhausen (varem ka Kamphusen ja Kampfhausen) (vene keeles Кампенгаузен) on Lübeckist pärit Rootsi, Liivimaa ja Venemaa kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.
Vaata Ķipēni mõis ja Campenhausen
Hahn
Hahn on mitme suguvõsa nimi.
Vaata Ķipēni mõis ja Hahn
Henning Scharpenberg
Henning Scharpenberg (surnud 5. aprillil 1448) oli Riia peapiiskop aastatel 1424–1448.
Vaata Ķipēni mõis ja Henning Scharpenberg
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Vaata Ķipēni mõis ja Herbord Bienemann von Bienenstamm
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Vaata Ķipēni mõis ja Karjamõis
Katvari vald
Katvari järv Katvari vald (läti keeles Katvaru pagasts) on vald Lätis Limbaži piirkonnas.
Vaata Ķipēni mõis ja Katvari vald
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Ķipēni mõis ja Läti keel
Lemsalu mõis
Lemsalu mõis ehk Limbaži mõis (saksa keeles Schloß Lemsal, läti keeles Limbažu muiža, ka Limbažu pilsmuiža) oli Riia linnamõis Liivimaal Volmari kreisis Lemsalu kihelkonnas.
Vaata Ķipēni mõis ja Lemsalu mõis
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Ķipēni mõis ja Liivimaa
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Vaata Ķipēni mõis ja Liivlased
Limbaži piirkond
Limbaži piirkond on 1.
Vaata Ķipēni mõis ja Limbaži piirkond
Mengden
Mengdeni suguvõsa vapp Mengden on Vestfaalist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Ķipēni mõis ja Mengden
Pahlen
Pahlen, õigemini von der Pahlen (vene keeles фон дер Пален) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Ķipēni mõis ja Pahlen
Pociems
Õigeusu kiriku varemed Pociems on küla (vidējciems) Lätis Limbaži piirkonnas, Katvari valla halduskeskus.
Vaata Ķipēni mõis ja Pociems
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Ķipēni mõis ja Rüütlimõis
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Ķipēni mõis ja Saksa keel
Transehe-Roseneck
Transehe-Roseneck (varem Transehe) on ilmselt Madalmaadest pärit aadlisuguvõsa.
Vaata Ķipēni mõis ja Transehe-Roseneck
Umurga kihelkond
Umurga kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ubbenorm, läti keeles Umurgas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.
Vaata Ķipēni mõis ja Umurga kihelkond
Vecķipēni mõis
Vecķipēni mõis (saksa keeles Alt-Eck, varem Eckenhof, läti keeles Vecķipēnu muiža) oli rüütlimõis, hiljem Lemsalu karjamõis Liivimaal Volmari kreisis Lemsalu kihelkonnas.
Vaata Ķipēni mõis ja Vecķipēni mõis
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Vaata Ķipēni mõis ja Volmari kreis