Kiiremini kui brauser!
152 suhted: A-hepatiit, Aasia, Alaska, Alpi põdrasamblik, Ameerika Ühendriigid, Ammoniaak, Antibioos, Antiikaeg, Apoteetsium, Arktika, Austraalia, Šveits, Ümarussid, Biokeemia, Botaanik, Droog, Eesti samblikud, Elupaik, Elurikkus, Eos, Epiderm, Epifüüt, Euroopa Kosmoseagentuur, Füsioloogia, Fotobiont, Fotosüntees, Gaas, Grampositiivsed bakterid, Gröönimaa, Hapnik, Happesademed, Hariksamblik, Harilik koobassamblik, Harilik kopsusamblik, Harilik korpsamblik, Harilik põissamblik, Harilik tundrasamblik, Haustor, Hüüf, Hüpotees, Heitgaas, Hiina, Homoloogiline rekombinatsioon, Imetajad, Indikaator, Indikaatorliik, Islandi käokõrv, Itaalia, Juur, Kandseened, ..., Külm purusamblik, Kõrb, Keriloomad, Keskkond, Kiletiivalised, Kloroplast, Konsensus, Kooriksamblikud, Kopsusamblik, Kosmiline kiirgus, Kosmos, Kottseened, Kutiikula, Lageraie, Lämmastik, Leht, Lehtsamblikud, Lendorav, Lest, Liblikalised, Lihhenofloora, Lihhenoindikatsioon, Lihhenoloogia, Linnud, Loodusajakiri, Lumepiir, Mardikalised, Marutaud, Mänd (perekond), Mükobiont, Metabolism, Mets, Metsamajandus, Metsatundra, Mineraaltoiteained, Morfoloogia, Must limasamblik, Nälkjad, Nõel-narmassamblik, Orbiit, Organism, Põõsassamblikud, Põhja-Ameerika, Põhjapõder, Periteetsium, Pikk lõhnasamblik, Pinnas, Pisisamblikud, Polüsahhariidid, Puhverdusvõime, Puna-tähnsamblik, Punakas korpsamblik, Punane raamat, Putukad, Puukoor, Rahvameditsiin, Rakk, Ravim, Röövik, Röövritsikalised, Rohevetikad, Sahhariidid, Samblike loend, Samblikuained, Sammaltaimed, Sümbioos, Süsihappegaas, Seened, Selgrootud, Siid, Sojuz (kosmoselaev), Substraat (ökoloogia), Suguline sigimine, Suurbritannia, Suursamblikud, Tahm, Taiga, Taimed, Taimetoiteained, Tallus, Teod, Tirtsulised, Toitained, Toomas Jüriado, Tsüanobakterid, Tundra, Uus-Guinea, Uus-Meremaa, Valgud, Valgus, Valgusmikroskoop, Valikraie, Vars, Varuained, Vääriselupaik, Vääveldioksiid, Vegetatiivne sigimine, Vesi, Vesinikeksponent, Vetikad, Vihmamets, Vill. Laienda indeks (102 rohkem) »
A-hepatiit
A-hepatiit ehk kollatõbi (vananenud nimega ka Botkini tõbi) on maksakahjustusega kulgev nakkushaigus.
Uus!!: Samblikud ja A-hepatiit · Näe rohkem »
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Uus!!: Samblikud ja Aasia · Näe rohkem »
Alaska
Alaska (hääldus inglise keeles) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb Põhja-Ameerika loodeosas.
Uus!!: Samblikud ja Alaska · Näe rohkem »
Alpi põdrasamblik
Alpi põdrasamblik (Cladonia stellaris; sünonüümid Cladina stellaris (Opiz) Brodo, Cladonia alpestris) on põdrasambliku perekonda kuuluv samblikuliik.
Uus!!: Samblikud ja Alpi põdrasamblik · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Samblikud ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Uus!!: Samblikud ja Ammoniaak · Näe rohkem »
Antibioos
Antibioos on bioloogiline interaktsioon, mis on ühele osapoolele surmav.
Uus!!: Samblikud ja Antibioos · Näe rohkem »
Antiikaeg
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.
Uus!!: Samblikud ja Antiikaeg · Näe rohkem »
Apoteetsium
Apoteetsium ehk lehtereosla on kottseentest põlvnevate samblike avatud eoslavaga liuakujuline viljakeha.
Uus!!: Samblikud ja Apoteetsium · Näe rohkem »
Arktika
Punase joonega on tähistatud juuli 10 °C isoterm, mida kokkuleppeliselt loetakse Arktika piiriks Kevadine jäälagunemine Arktikas Arktika on polaarpiirkond, mis ümbritseb põhjapoolust.
Uus!!: Samblikud ja Arktika · Näe rohkem »
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Uus!!: Samblikud ja Austraalia · Näe rohkem »
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Samblikud ja Šveits · Näe rohkem »
Ümarussid
Ümarussid ehk nematoodid (Nematoda) on loomade hõimkond.
Uus!!: Samblikud ja Ümarussid · Näe rohkem »
Biokeemia
Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.
Uus!!: Samblikud ja Biokeemia · Näe rohkem »
Botaanik
Richard Linderum: "Sitzender Mönch-Botaniker" Botaanik on teadlane, kes tegeleb taimede uurimise ehk botaanikaga.
Uus!!: Samblikud ja Botaanik · Näe rohkem »
Droog
Droog on mitmes sellises teaduses nagu farmaatsia, farmakognoosia, meditsiin jt kasutatav mõiste, millel on igale teadusharule vastav tähendus.
Uus!!: Samblikud ja Droog · Näe rohkem »
Eesti samblikud
Eesti samblike ja samblikel parasiidi või saprotroofina kasvavate seente nimekiri sisaldab kokku 1146 taksonit (seisuga november 2011), sh 1132 liiki ja 13 liigisisest ühikut; neist 926 liiki (+ 13 liigisisest ühikut) kuuluvad samblike hulka (on lihheniseerunud), 176 liiki (+ 1 liigisisene ühik) on lihhenikoolsed ning 30 liiki on saprotroofsed.
Uus!!: Samblikud ja Eesti samblikud · Näe rohkem »
Elupaik
Elupaik ehk eluase ehk habitaat on liigi (populatsiooni) olemasoluks ja ontogeneesi läbimiseks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum; ka selliste tingimustega ala.
Uus!!: Samblikud ja Elupaik · Näe rohkem »
Elurikkus
Vihmametsad on ühed kõige mitmekesisemad ökosüsteemid Laelatu puisniit Eestis on üks maailma suurima elurikkusega paiku, arvestades soontaimeliikide absoluutset arvu 1 m² kohta Elurikkus ehk biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonite mitmekesisus.
Uus!!: Samblikud ja Elurikkus · Näe rohkem »
Eos
Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.
Uus!!: Samblikud ja Eos · Näe rohkem »
Epiderm
Epiderm ehk epidermis on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal.
Uus!!: Samblikud ja Epiderm · Näe rohkem »
Epifüüt
''Tillandsia multicaulis'' kasvab puul kinnitunult Epifüüt ehk peal(is)taim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel (sageli puul) viimast kahjustamata.
Uus!!: Samblikud ja Epifüüt · Näe rohkem »
Euroopa Kosmoseagentuur
Euroopa Kosmoseagentuur (lühend: ESA; prantsuse keeles, lühend: ASE) on rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb kosmose uurimisega.
Uus!!: Samblikud ja Euroopa Kosmoseagentuur · Näe rohkem »
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Uus!!: Samblikud ja Füsioloogia · Näe rohkem »
Fotobiont
Fotobiont ehk fükobiont on üks osapool seene (mükobiondi) ja fotosünteesiva organismi vastastikku kasulikus kooselus, mille tulemusena moodustub samblik.
Uus!!: Samblikud ja Fotobiont · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Samblikud ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Samblikud ja Gaas · Näe rohkem »
Grampositiivsed bakterid
Grampositiivsed bakterid, värvunud violetseks. Batsillid (pulkbakterid) ja kokid (sfäärilised). Mõned gramnegatiivsed on ka olemas, värvitud punaseks. Grampositiivsed bakterid (tähistatakse G(+) või GP) on bakterid, mis erinevalt gramnegatiivsetest bakteritest hoiavad Grami meetodiga uurimisel aluselist värvust (kristallvioletti) pärast etanooliga loputamist.
Uus!!: Samblikud ja Grampositiivsed bakterid · Näe rohkem »
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Uus!!: Samblikud ja Gröönimaa · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Samblikud ja Hapnik · Näe rohkem »
Happesademed
Happevihmade tõttu hukkunud kuused Tšehhis Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademete omaga madalam.
Uus!!: Samblikud ja Happesademed · Näe rohkem »
Hariksamblik
Hariksamblik (Multiclavula) on perekond samblike.
Uus!!: Samblikud ja Hariksamblik · Näe rohkem »
Harilik koobassamblik
Harilik koobassamblik (Thelotrema lepadinum) on samblik.
Uus!!: Samblikud ja Harilik koobassamblik · Näe rohkem »
Harilik kopsusamblik
Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) on kopsusamblikuliste sugukonda kopsusambliku perekonda kuuluv samblikuliik.
Uus!!: Samblikud ja Harilik kopsusamblik · Näe rohkem »
Harilik korpsamblik
Harilik korpsamblik ehk harilik seinakorp (Xanthoria parietina (L.) Th. Fr.) on perekonda korpsamblik kuuluv liik samblikke.
Uus!!: Samblikud ja Harilik korpsamblik · Näe rohkem »
Harilik põissamblik
Harilik põissamblik (Lasallia pustulata) on samblik.
Uus!!: Samblikud ja Harilik põissamblik · Näe rohkem »
Harilik tundrasamblik
Harilik tundrasamblik (Flavocetraria cucullata) on samblik.
Uus!!: Samblikud ja Harilik tundrasamblik · Näe rohkem »
Haustor
Haustor (.
Uus!!: Samblikud ja Haustor · Näe rohkem »
Hüüf
Hüüf ehk seeneniit on seene tallust moodustav rakk või niitjas rakkude rida.
Uus!!: Samblikud ja Hüüf · Näe rohkem »
Hüpotees
Hüpotees on oletus.
Uus!!: Samblikud ja Hüpotees · Näe rohkem »
Heitgaas
Diislikütust kasutav kaugveoauto, mille väljalasketorudest väljub mootori käivitamisel silmnähtavat musta partikulaarset ainet Heitgaas (inglise exhaust gas, waste gas) on atmosfääri lenduv kütuse põlemise või tootmise gaasiline jääk- või kõrvalsaadus, mis sisaldab kahjulikke aineid ja vajab puhastamist.
Uus!!: Samblikud ja Heitgaas · Näe rohkem »
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Uus!!: Samblikud ja Hiina · Näe rohkem »
Homoloogiline rekombinatsioon
Meioosis võib homoloogiline rekombinatsioon moodustada uusi geenide kombinatsioone kahest erinevast kromosoomist, pildil on kujutatud inimese esimest kromosoomi. Homoloogiline rekombinatsioon on protsess, kus kaks sarnast või identset DNA molekuli vahetavad nukleotiidseid järjestusi.
Uus!!: Samblikud ja Homoloogiline rekombinatsioon · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Samblikud ja Imetajad · Näe rohkem »
Indikaator
Indikaator on mingi nähtuse olemasolu näitaja, vahend mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks.
Uus!!: Samblikud ja Indikaator · Näe rohkem »
Indikaatorliik
Indikaatorliik ehk tunnusliik on bioloogiline liik, mis on tundlik keskkonnategurite muutuste suhtes.
Uus!!: Samblikud ja Indikaatorliik · Näe rohkem »
Islandi käokõrv
Islandi käokõrv ehk islandi käosamblik (Cetraria islandica) on käokõrva perekonda kuuluv samblik.
Uus!!: Samblikud ja Islandi käokõrv · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Samblikud ja Itaalia · Näe rohkem »
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Uus!!: Samblikud ja Juur · Näe rohkem »
Kandseened
Kandseened (Basidiomycota) on hõimkond seeni.
Uus!!: Samblikud ja Kandseened · Näe rohkem »
Külm purusamblik
Külm purusamblik (Ochrolechia frigida) on samblik.
Uus!!: Samblikud ja Külm purusamblik · Näe rohkem »
Kõrb
Gobi kõrb Atacama kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 200 mm.
Uus!!: Samblikud ja Kõrb · Näe rohkem »
Keriloomad
Keriloomad ehk rotatoorid (Rotifera ehk Rotatoria) on kosmopoliitne alamate loomade hõimkond, kuhu kuuluvad mikroskoopilised pseudotsöloomiga loomad.
Uus!!: Samblikud ja Keriloomad · Näe rohkem »
Keskkond
Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.
Uus!!: Samblikud ja Keskkond · Näe rohkem »
Kiletiivalised
Kiletiivalised (Hymenoptera) on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse.
Uus!!: Samblikud ja Kiletiivalised · Näe rohkem »
Kloroplast
Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.
Uus!!: Samblikud ja Kloroplast · Näe rohkem »
Konsensus
Konsensus ehk ühismeel on grupi inimeste arvamuse ühisosa või ühine arvamus.
Uus!!: Samblikud ja Konsensus · Näe rohkem »
Kooriksamblikud
Hägu-tõmmusamblik Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Uus!!: Samblikud ja Kooriksamblikud · Näe rohkem »
Kopsusamblik
Kopsusamblik (Lobaria (Schreb.) Hoffm.) on samblike perekond.
Uus!!: Samblikud ja Kopsusamblik · Näe rohkem »
Kosmiline kiirgus
Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.
Uus!!: Samblikud ja Kosmiline kiirgus · Näe rohkem »
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Uus!!: Samblikud ja Kosmos · Näe rohkem »
Kottseened
Kottseened (Ascomycota) on seente hõimkond.
Uus!!: Samblikud ja Kottseened · Näe rohkem »
Kutiikula
Kutiikula võib tähendada.
Uus!!: Samblikud ja Kutiikula · Näe rohkem »
Lageraie
Lageraie on metsa majandamisel raie viis, mille korral eemaldatakse piiritletud alalt enamik puid.
Uus!!: Samblikud ja Lageraie · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Samblikud ja Lämmastik · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Samblikud ja Leht · Näe rohkem »
Lehtsamblikud
Lehtsamblik on lame, lapik, puulehte või rosetti meenutava tallusega samblik, mis kinnitub alaküljega substraadile.
Uus!!: Samblikud ja Lehtsamblikud · Näe rohkem »
Lendorav
Lendorav ehk harilik lendorav (Pteromys volans L.) on näriliste seltsi, oravlaste sugukonda kuuluv pisiimetaja.
Uus!!: Samblikud ja Lendorav · Näe rohkem »
Lest
Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) on lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Samblikud ja Lest · Näe rohkem »
Liblikalised
Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Uus!!: Samblikud ja Liblikalised · Näe rohkem »
Lihhenofloora
Lihhenofloora on mingis paigas elavate samblikuliikide kogum.
Uus!!: Samblikud ja Lihhenofloora · Näe rohkem »
Lihhenoindikatsioon
Lihhenoindikatsioon on keskkonnasaaste (eelkõige õhusaaste) hindamine epifüütsete samblike abil.
Uus!!: Samblikud ja Lihhenoindikatsioon · Näe rohkem »
Lihhenoloogia
Kaartsamblik (''Rhizocarpon geographicum'') kivil. Lihhenoloogia (kr sõnast leichen 'samblik' ja logos 'õpetus') ehk samblikuteadus on samblikke uuriv mükoloogia haru.
Uus!!: Samblikud ja Lihhenoloogia · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Samblikud ja Linnud · Näe rohkem »
Loodusajakiri
MTÜ Loodusajakiri logo MTÜ Loodusajakiri on Eesti kirjastus (mittetulundusühing), mis annab välja Eestis ilmuvaid loodus- ja teadusteemalisi ajakirju.
Uus!!: Samblikud ja Loodusajakiri · Näe rohkem »
Lumepiir
Vaade Cotopaxi vulkaanile Ecuadoris (5897 m) kõrgusest 3700 m lumepiiriga üldkõrgusel umbes 5000 m Lumepiir on kujuteldav joon maapinnal, kus lume ja jää sulamine on tasakaalus tahkete sademetega.
Uus!!: Samblikud ja Lumepiir · Näe rohkem »
Mardikalised
Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Uus!!: Samblikud ja Mardikalised · Näe rohkem »
Marutaud
Marutaud (ka hüdrofoobia) on püsisoojaste loomade ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb praktiliselt alati haigestunud isendi surmaga.
Uus!!: Samblikud ja Marutaud · Näe rohkem »
Mänd (perekond)
Eldari mänd Alois Kirnig. Männid kaljumaastikul Mänd (Pinus L.) on okaspuude perekond männiliste sugukonnast.
Uus!!: Samblikud ja Mänd (perekond) · Näe rohkem »
Mükobiont
Mükobiont on seenkomponent, üks osapool seene ja fotosünteesiva organismi (fotobiondi) vastastikku kasulikus kooselus, mille tulemusena moodustub samblik.
Uus!!: Samblikud ja Mükobiont · Näe rohkem »
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Uus!!: Samblikud ja Metabolism · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Samblikud ja Mets · Näe rohkem »
Metsamajandus
Metsamajandus on metsanduse haru, mis tegeleb metsade majandamisega: metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja kaitsega.
Uus!!: Samblikud ja Metsamajandus · Näe rohkem »
Metsatundra
Metsatundra on lähisarktiline bioom, mille ulatuses vahelduvad hõrendikud ja puhmas- või tüüpilise tundraga.
Uus!!: Samblikud ja Metsatundra · Näe rohkem »
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Uus!!: Samblikud ja Mineraaltoiteained · Näe rohkem »
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Uus!!: Samblikud ja Morfoloogia · Näe rohkem »
Must limasamblik
Must limasamblik (Collema nigrescens) on samblik.
Uus!!: Samblikud ja Must limasamblik · Näe rohkem »
Nälkjad
Nälkjaid Nälkjad on maismaal elavad kopsteod, kellel koda puudub või on väliselt nähtamatu.
Uus!!: Samblikud ja Nälkjad · Näe rohkem »
Nõel-narmassamblik
Nõel-narmassambliku levik Eestis. Nõel-narmassamblik (Bryoria furcellata) on samblik.
Uus!!: Samblikud ja Nõel-narmassamblik · Näe rohkem »
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Uus!!: Samblikud ja Orbiit · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Samblikud ja Organism · Näe rohkem »
Põõsassamblikud
Mets-põdrasamblik (Cladonia arbuscula) Põõsassamblikeks nimetatakse organisme, mis kuuluvad suursamblike alamklassi ning on tugevasti harunevad põõsakest või habet meenutava tallusega samblikud.
Uus!!: Samblikud ja Põõsassamblikud · Näe rohkem »
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Uus!!: Samblikud ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »
Põhjapõder
Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Samblikud ja Põhjapõder · Näe rohkem »
Periteetsium
Periteetsium ehk sulgeosla on kottseente suletud viljakeha, mille valmimisel areneb tipus avaus, ostiool, mille kaudu vabanevad kotteosed.
Uus!!: Samblikud ja Periteetsium · Näe rohkem »
Pikk lõhnasamblik
Pikk lõhnasamblik (Evernia divaricata) on samblik.
Uus!!: Samblikud ja Pikk lõhnasamblik · Näe rohkem »
Pinnas
Pinnas on maakoore pindmise kihi moodustavad setendid ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja kultuurkihiga.
Uus!!: Samblikud ja Pinnas · Näe rohkem »
Pisisamblikud
Pisisamblikud on üldjuhul väikesed ja luubi abita raskesti märgatavad.
Uus!!: Samblikud ja Pisisamblikud · Näe rohkem »
Polüsahhariidid
Tselluloosi struktuur Polüsahhariidid ehk polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena, mis koosnevad glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidi molekulide jääkidest (eraldunud on H2O).
Uus!!: Samblikud ja Polüsahhariidid · Näe rohkem »
Puhverdusvõime
Puhverdusvõime on keemias (puhver)lahuse võime mingi(te) välisteguri(te) tingimuses säilitada esialgne reaktsioon (olgu see siis aluseline, happeline või neutraalne).
Uus!!: Samblikud ja Puhverdusvõime · Näe rohkem »
Puna-tähnsamblik
Puna-tähnsamblik (Arthonia vinosa) on samblikuliik.
Uus!!: Samblikud ja Puna-tähnsamblik · Näe rohkem »
Punakas korpsamblik
Punakas korpsamblik (Xanthoria elegans) on korpsambliku perekonda kuuluv liik samblikke.
Uus!!: Samblikud ja Punakas korpsamblik · Näe rohkem »
Punane raamat
Punane nimestik (inglise keeles Red List) ehk punane raamat (inglise Red Data Book, lühend RDB) on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele.
Uus!!: Samblikud ja Punane raamat · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Samblikud ja Putukad · Näe rohkem »
Puukoor
Kiirja männi koor Puukoor (ka koor) on puittaime pindmine kiht, mis kaitseb taime sisemisi kudesid.
Uus!!: Samblikud ja Puukoor · Näe rohkem »
Rahvameditsiin
Ravitseja (Keenia) Rahvameditsiin (ka: pärimusmeditsiin, etnomeditsiin) on pärimus- ja kogemuspõhiste ravi- ja tervishoiuvõtete kogum.
Uus!!: Samblikud ja Rahvameditsiin · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Samblikud ja Rakk · Näe rohkem »
Ravim
pisi Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.
Uus!!: Samblikud ja Ravim · Näe rohkem »
Röövik
Röövik on täismoondega putukate arengujärk, liblikaliste vastne.
Uus!!: Samblikud ja Röövik · Näe rohkem »
Röövritsikalised
Röövritsikalised (Mantodea, sünonüüm Mantoptera) on röövtoiduliste putukate selts (mõne süsteemi järgi alamselts), levinud peamiselt troopikas või teistes soojades piirkondades.
Uus!!: Samblikud ja Röövritsikalised · Näe rohkem »
Rohevetikad
Rohevetikad kividel Toila mererannas Rohevetikad on rühm taimi.
Uus!!: Samblikud ja Rohevetikad · Näe rohkem »
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Uus!!: Samblikud ja Sahhariidid · Näe rohkem »
Samblike loend
Siin on loetletud samblikke.
Uus!!: Samblikud ja Samblike loend · Näe rohkem »
Samblikuained
Samblikuained on sekundaarsed metaboliidid, mida sambliku seenkomponent toodab fotobiondi fotosünteesitud süsivesikutest.
Uus!!: Samblikud ja Samblikuained · Näe rohkem »
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Uus!!: Samblikud ja Sammaltaimed · Näe rohkem »
Sümbioos
Sümbioos (vanakreeka keelest σύν 'koos' ja βίωσις 'elamine') on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu.
Uus!!: Samblikud ja Sümbioos · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Samblikud ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Uus!!: Samblikud ja Seened · Näe rohkem »
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Uus!!: Samblikud ja Selgrootud · Näe rohkem »
Siid
Siidist valmistatud lips Siid on looduslik valguline kiud, mida saadakse siidiliblika (Bombyx mori) vastse kookoni lahtikerimisel ja millest kedratakse niiti siidkangaste kudumiseks.
Uus!!: Samblikud ja Siid · Näe rohkem »
Sojuz (kosmoselaev)
Sojuz (vene keeles Союз, 'liit') on Nõukogude Liidus konstrueeritud kosmoselaevade seeria.
Uus!!: Samblikud ja Sojuz (kosmoselaev) · Näe rohkem »
Substraat (ökoloogia)
Substraat ehk toitekeskkond on ökoloogias taimede, seente ning sessiilsete loomade kasvupinda või aktiivsete (vagiilsete) loomade kulgemiskeskkond.
Uus!!: Samblikud ja Substraat (ökoloogia) · Näe rohkem »
Suguline sigimine
Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.
Uus!!: Samblikud ja Suguline sigimine · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Samblikud ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Suursamblikud
lehtsamblik Suursamblikeks nimetatakse leht- ja põõsassamblikke.
Uus!!: Samblikud ja Suursamblikud · Näe rohkem »
Tahm
Tahmunud alumiiniumpott, mida kasutati toiduvalmistamiseks lahtisel tulel Tahm on orgaaniliste ainete mittetäieliku põlemise peeneteraline (osakeste ümbermõõt 0,01–1 μm) saadus, millest 95–99% moodustab süsinik.
Uus!!: Samblikud ja Tahm · Näe rohkem »
Taiga
Norra taiga Siberi taiga Taiga levik põhjapoolkeral Taiga on põhjapoolkera parasvöötme mandrilise kliimaga ala (bioom) okasmetsa enamusega.
Uus!!: Samblikud ja Taiga · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Samblikud ja Taimed · Näe rohkem »
Taimetoiteained
Taimetoit(e)ained ehk toitesoolad (vene keelest otse tõlgituna ka biogeenid) on taimede (sh vetikate) kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad taimele vajalikke toiteelemente.
Uus!!: Samblikud ja Taimetoiteained · Näe rohkem »
Tallus
Tallus ehk rakis on mõnede liikumatute organismide diferentseerumata vegetatiivne kude.
Uus!!: Samblikud ja Tallus · Näe rohkem »
Teod
Teo (''Helix pomatia'') limakiht on nii paks, et ta võib vigastamatult üle žiletitera roomata Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass.
Uus!!: Samblikud ja Teod · Näe rohkem »
Tirtsulised
Tirtsulised ehk lühitundlalised (Caelifera ehk Brachycera) on sihktiivaliste seltsi kuuluvate putukate alamselts.
Uus!!: Samblikud ja Tirtsulised · Näe rohkem »
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Uus!!: Samblikud ja Toitained · Näe rohkem »
Toomas Jüriado
Toomas Jüriado, 2010 Toomas Jüriado ajakirja Loodus aastapäeval 2001. aastal Toomas Jüriado (sündinud 13. juulil 1947 Tartus) on eesti loodusajakirjanik.
Uus!!: Samblikud ja Toomas Jüriado · Näe rohkem »
Tsüanobakterid
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.
Uus!!: Samblikud ja Tsüanobakterid · Näe rohkem »
Tundra
Tundra taimestik Alaska poolsaare rannikul Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.
Uus!!: Samblikud ja Tundra · Näe rohkem »
Uus-Guinea
Uus-Guinea on Gröönimaa järel pindalalt teine saar maailmas, eraldatud Austraaliast Torrese väinaga.
Uus!!: Samblikud ja Uus-Guinea · Näe rohkem »
Uus-Meremaa
Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.
Uus!!: Samblikud ja Uus-Meremaa · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Samblikud ja Valgud · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Samblikud ja Valgus · Näe rohkem »
Valgusmikroskoop
Lihtsa mikroskoobi ehitus: A – okulaar, B – objektiiv, C – ese, D – kondensor, E – esemelaud, F – valgusallika valgust suunav peegel Carl Zeissi „suur mikroskoop“ aastast 1879, mille optika arvutas Ernst Abbe Valgusmikroskoop on mikroskoop, mis kasutab nähtavat valgust ja läätsede süsteemi, et tekitada inimsilmale vaadeldavat suurendatud kujutist väikestest objektidest (esemetest).
Uus!!: Samblikud ja Valgusmikroskoop · Näe rohkem »
Valikraie
Valikraie on raie, mida tehakse metsa majandamiseks püsimetsana puistus, mis on saavutanud kehtestatud raievanuse.
Uus!!: Samblikud ja Valikraie · Näe rohkem »
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Uus!!: Samblikud ja Vars · Näe rohkem »
Varuained
Varuained on taimedesse, seentesse, loomadesse ja protistidesse talletunud suure energeetilise väärtusega ained, mis võimaldavad organismidel üle elada ebasoodsaid keskkonnaolusid, näiteks talve.
Uus!!: Samblikud ja Varuained · Näe rohkem »
Vääriselupaik
Vääriselupaik ehk võtmebiotoop (lühendatult VEP; inglise key(stone) biotope, (key)stone habitat) on ala, mis on oluline loodusliku elurikkuse püsimiseks.
Uus!!: Samblikud ja Vääriselupaik · Näe rohkem »
Vääveldioksiid
Vääveldioksiid (keemiline valem SO2) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.
Uus!!: Samblikud ja Vääveldioksiid · Näe rohkem »
Vegetatiivne sigimine
Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st.
Uus!!: Samblikud ja Vegetatiivne sigimine · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Samblikud ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Uus!!: Samblikud ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »
Vetikad
pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.
Uus!!: Samblikud ja Vetikad · Näe rohkem »
Vihmamets
Troopiliste vihmametsade levila Parasvöötme vihmametsade levila Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus.
Uus!!: Samblikud ja Vihmamets · Näe rohkem »
Vill
Lambavill enne ja pärast puhastamist Vill on looduslik loomne tekstiilkiudaine.
Uus!!: Samblikud ja Vill · Näe rohkem »
