Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Bellingshausen

Index Bellingshausen

Bellingshausen on Saaremaa, Liivimaa ja Eestimaa aadlisuguvõsa.

90 suhted: Aadel, Aadlimatrikkel, Admiral (Venemaa), Bellingshausen (täpsustus), Eestimaa, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Engelhardt, Essu mõis, Fabian Gottlieb von Bellingshausen, Immatrikulatsioon, Inju mõis, Jekaterinoslavi kubermang, Juliuse kalender, Küti mõis, Kihelkonna kihelkond, Kindralmajor, Kristiina, Kroonlinna sõjakuberner, Kuressaare kreis, Lahetaguse mõis, Lään, Löwenwolde, Lübeck, Lihasoo mõis, Liivimaa, Liivimaa maamarssal, Liivimaa maanõunik, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Lode, Magnus, Maidla mõis (Juuru kihelkond), Mõis, Meyendorff, Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg, Pada mõis, Parun, Patkul, Paul I, Pilguse mõis, Pilkuse mõis, Podzēni mõis, Poka mõis, Poll, Restu mõis, Riiginõukogu (Venemaa keisririik), Rittmeister, ..., Rootsi, Rootsi Ingeri, Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend, Rootsi rüütelkond, Saaremaa, Saksi mõis, Satsu mõis, Schreiterfeld, Sikeldi mõis, Smolenski kubermang, Suure-Kullamaa mõis, Taube, Tönnis Johann von Bellingshausen, Tiesenhausen, Uexküll, Ulvi mõis, Urvaste kihelkond, Urvaste mõis, Uue-Varudi mõis, Vaabina mõis, Vabahärra, Vaidava mõis, Venemaa keiser, Venemaa Keisririigi Valitsev Senat, Venemaa Keisririik, Vidrike mõis, Viru-Nigula kihelkond, Virumaa, Wrangell, Zöge von Manteuffel, 14. sajand, 1551, 16. sajand, 1661, 1855, 1865, 1876, 20. detsember, 5. september, 8. august. Laienda indeks (40 rohkem) »

Aadel

Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.

Uus!!: Bellingshausen ja Aadel · Näe rohkem »

Aadlimatrikkel

Aadlimatriklid olid Austrias, Baieris, Kuramaal, Preisimaal, Rootsis, Soomes, Ungaris, Venemaal (sealhulgas Eestimaa ja Liivimaa kubermangus) ja Württembergis aadlikorporatsioonidesse immatrikuleeritud aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad.

Uus!!: Bellingshausen ja Aadlimatrikkel · Näe rohkem »

Admiral (Venemaa)

Admiral (vene keeles адмирал) oli aastatel 1695−1917 Venemaa tsaari- ja keisririigi sõjaväeline auaste mereväes.

Uus!!: Bellingshausen ja Admiral (Venemaa) · Näe rohkem »

Bellingshausen (täpsustus)

Bellingshausen on Saaremaa, Liivimaa ja Eestimaa aadlisuguvõsa, mille tuntuim esindaja on Antarktika avastaja Fabian Gottlieb von Bellingshausen.

Uus!!: Bellingshausen ja Bellingshausen (täpsustus) · Näe rohkem »

Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.

Uus!!: Bellingshausen ja Eestimaa · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Uus!!: Bellingshausen ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel

Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Eestimaa seisusliku omavalitsuse Eestimaa rüütelkonna liikmete register.

Uus!!: Bellingshausen ja Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkonna maanõunik

Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.

Uus!!: Bellingshausen ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkonna peameeste loend

Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.

Uus!!: Bellingshausen ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend · Näe rohkem »

Engelhardt

Engelhardt on Šveitsi päritolu baltisaksa vana aadlisuguvõsa.

Uus!!: Bellingshausen ja Engelhardt · Näe rohkem »

Essu mõis

Essu mõisa peahoone Essu mõis (saksa keeles Jess) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Bellingshausen ja Essu mõis · Näe rohkem »

Fabian Gottlieb von Bellingshausen

Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen (Venemaal tuntud kui Faddei Faddejevitš, vene keeles Фаддей Фаддеевич Беллинсгаузен) (20. september 1778 Saaremaa, Lahetaguse mõis – 25. jaanuar 1852 Kroonlinn) oli baltisaksa päritolu meresõitja, Venemaa admiral.

Uus!!: Bellingshausen ja Fabian Gottlieb von Bellingshausen · Näe rohkem »

Immatrikulatsioon

Oxfordi ülikoolis Immatrikulatsioon (ladina in 'sisse' + hilisladina mātrị̄cula 'nimistu') on üliõpilase matriklisse (ülikooli vastu võetud üliõpilaste ametlikusse nimistusse) kandmine.

Uus!!: Bellingshausen ja Immatrikulatsioon · Näe rohkem »

Inju mõis

Inju mõisa härrastemaja Inju mõis (saksa keeles Innis) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Bellingshausen ja Inju mõis · Näe rohkem »

Jekaterinoslavi kubermang

Jekaterinoslavi kubermangu kaart Jekaterinoslavi kubermang (ka Katerõnoslavi kubermang; vene Екатеринославская губерния) oli Venemaa keisririigi ja hiljem Ukraina alale jäänud haldusüksus (kubermang).

Uus!!: Bellingshausen ja Jekaterinoslavi kubermang · Näe rohkem »

Juliuse kalender

Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).

Uus!!: Bellingshausen ja Juliuse kalender · Näe rohkem »

Küti mõis

Küti mõis, ka Kurkülla, Kupna-Küti karjamõis (saksa keeles Kurküll) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016), tänapäeva Küti küla lähedal Vinni vallas Lääne-Virumaal.

Uus!!: Bellingshausen ja Küti mõis · Näe rohkem »

Kihelkonna kihelkond

Kihelkonna kirik (2005) Kihelkonna kihelkond (lühend Khk; saksa keeles Kirchspiel Kielkond) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.

Uus!!: Bellingshausen ja Kihelkonna kihelkond · Näe rohkem »

Kindralmajor

Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.

Uus!!: Bellingshausen ja Kindralmajor · Näe rohkem »

Kristiina

Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.

Uus!!: Bellingshausen ja Kristiina · Näe rohkem »

Kroonlinna sõjakuberner

Kroonlinna sõjakuberner (vene keeles кронштадтский военный губернатор) oli ametikoht Venemaa Keisririigis Kroonlinnas.

Uus!!: Bellingshausen ja Kroonlinna sõjakuberner · Näe rohkem »

Kuressaare kreis

Kuressaare kreis (saksa keeles Arenburgischer Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Uus!!: Bellingshausen ja Kuressaare kreis · Näe rohkem »

Lahetaguse mõis

Lahetaguse mõis (saksa keeles Lahhetagge) oli rüütlimõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal.

Uus!!: Bellingshausen ja Lahetaguse mõis · Näe rohkem »

Lään

Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.

Uus!!: Bellingshausen ja Lään · Näe rohkem »

Löwenwolde

Löwenwolde (vene keeles Левенвольде, läti keeles Lēvenvolde) oli baltisaksa vana aadlisuguvõsa.

Uus!!: Bellingshausen ja Löwenwolde · Näe rohkem »

Lübeck

Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.

Uus!!: Bellingshausen ja Lübeck · Näe rohkem »

Lihasoo mõis

Lihasoo mõis (saksa keeles Lihassoo) oli eramõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal.

Uus!!: Bellingshausen ja Lihasoo mõis · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Bellingshausen ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa maamarssal

Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).

Uus!!: Bellingshausen ja Liivimaa maamarssal · Näe rohkem »

Liivimaa maanõunik

Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).

Uus!!: Bellingshausen ja Liivimaa maanõunik · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkond

Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.

Uus!!: Bellingshausen ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel

Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel (saksa keeles Adelsmatrikkel von Livländischen Ritterschaften) oli Liivimaa seisusliku korporatsiooni Liivimaa rüütelkonna liikmete register.

Uus!!: Bellingshausen ja Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »

Lode

Lode suguvõsa aadlivapp Lodede väike vapp Lode on Vana-Liivimaa põline (Uradel) vasallisuguvõsa.

Uus!!: Bellingshausen ja Lode · Näe rohkem »

Magnus

Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.

Uus!!: Bellingshausen ja Magnus · Näe rohkem »

Maidla mõis (Juuru kihelkond)

Peahoone eestvaates Mõisa park Maidla mõis (saksa keeles Maidel) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Bellingshausen ja Maidla mõis (Juuru kihelkond) · Näe rohkem »

Mõis

Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.

Uus!!: Bellingshausen ja Mõis · Näe rohkem »

Meyendorff

Meyendorff, ka Meijendorff von Yxkull, Uexküll-Meyendorf, Uexküll-Meyendorff, Meyendorff von Yxkull (vene Мейендорф) on Uexküllide suguvõsast põlvnev vabahärrade aadlisuguvõsa.

Uus!!: Bellingshausen ja Meyendorff · Näe rohkem »

Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg

Parun Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg (kasutas nimekuju Otto Magnus; 18. august 1867 (ukj) Ungru mõis, Kiltsi vald – 3. veebruar 1947 Doberan) oli baltisaksa genealoog ja kirjanik.

Uus!!: Bellingshausen ja Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg · Näe rohkem »

Pada mõis

Pada mõisa peahoone varemed Pada mõisa ait Pada mõis (saksa keeles Paddas) oli rüütlimõis Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas.

Uus!!: Bellingshausen ja Pada mõis · Näe rohkem »

Parun

Parun (ladina keeles baro) on Euroopa aadlitiitel, mis jääb feodaalses hierarhias krahvide ja rüütlite vahele.

Uus!!: Bellingshausen ja Parun · Näe rohkem »

Patkul

Patkul (Patkull, Pattkul, Pattkull) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Bellingshausen ja Patkul · Näe rohkem »

Paul I

Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.

Uus!!: Bellingshausen ja Paul I · Näe rohkem »

Pilguse mõis

Pilguse mõisa härrastemaja. Suvi 2007 Pilguse mõisa väravad. Suvi 2007 Pilguse mõis (saksa keeles Hoheneichen) oli rüütlimõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal.

Uus!!: Bellingshausen ja Pilguse mõis · Näe rohkem »

Pilkuse mõis

Pilkuse mõis (saksa keeles Bremenhof) oli rüütlimõis Otepää kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).

Uus!!: Bellingshausen ja Pilkuse mõis · Näe rohkem »

Podzēni mõis

Podzēni mõis (saksa keeles Podsem, läti keeles Podzēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Rubene kihelkonnas.

Uus!!: Bellingshausen ja Podzēni mõis · Näe rohkem »

Poka mõis

Poka mõis (saksa keeles Heidohof, varem Buckenhof ja Nachtel) oli rüütlimõis (fideikomiss) Võnnu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).

Uus!!: Bellingshausen ja Poka mõis · Näe rohkem »

Poll

Poll (vene keeles Поль) on Eestimaalt pärit põlisaadlisuguvõsa.

Uus!!: Bellingshausen ja Poll · Näe rohkem »

Restu mõis

Restu mõisa peahoone 2014. aastal Restu mõis (saksa keeles Rösthof) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).

Uus!!: Bellingshausen ja Restu mõis · Näe rohkem »

Riiginõukogu (Venemaa keisririik)

Riiginõukogu (vene keeles Государственный совет) oli 1810.

Uus!!: Bellingshausen ja Riiginõukogu (Venemaa keisririik) · Näe rohkem »

Rittmeister

"Rittmeister". Autor Juliusz Kossak, 1886 Rittmeister (saksa keeles 'ratsaväeülem') oli eskadroniülema auaste mõne riigi ratsaväes (eelkõige Kesk-Euroopas ja Skandinaavias).

Uus!!: Bellingshausen ja Rittmeister · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Bellingshausen ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi Ingeri

Rootsi Ingeri oli aastatel 1580–1595 ja 1617–1721 Rootsi dominioonidesse kuulunud maa-alad Ingerimaal.

Uus!!: Bellingshausen ja Rootsi Ingeri · Näe rohkem »

Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend

Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend on Rootsi rüütelkonda introdutseeritud aadlisuguvõsade loend.

Uus!!: Bellingshausen ja Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend · Näe rohkem »

Rootsi rüütelkond

Rootsi rüütelkond on Rootsi aadelkonna seisuslik ühendus.

Uus!!: Bellingshausen ja Rootsi rüütelkond · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Uus!!: Bellingshausen ja Saaremaa · Näe rohkem »

Saksi mõis

Saksi mõisa peahoone peatrepi poolt vaadatuna 2012. aastal Saksi mõis (saksa keeles Saximois, Saximois in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland) oli mõis Lääne-Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõis Lääne-Virumaal Tapa valla territooriumil.

Uus!!: Bellingshausen ja Saksi mõis · Näe rohkem »

Satsu mõis

Satsu mõis (saksa keeles Satzo) oli Kalvi mõisa kõrvalmõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Bellingshausen ja Satsu mõis · Näe rohkem »

Schreiterfeld

Schreiterfeld (varem Schreiter) oli Vestfaalist Wickedest pärit aadlisuguvõsa.

Uus!!: Bellingshausen ja Schreiterfeld · Näe rohkem »

Sikeldi mõis

Sikeldi mõis (saksa keeles Siklecht) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Bellingshausen ja Sikeldi mõis · Näe rohkem »

Smolenski kubermang

Smolenski kubermangu 1821. aasta kaart Smolenski kubermang oli Venemaa Keisririigi ja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi haldusüksus (kubermang).

Uus!!: Bellingshausen ja Smolenski kubermang · Näe rohkem »

Suure-Kullamaa mõis

Suur(e)-Kullamaa mõis (saksa keeles Groß-Goldenbeck) oli poolmõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Uus!!: Bellingshausen ja Suure-Kullamaa mõis · Näe rohkem »

Taube

Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp Taube suguvõsa vabahärravapp Taube (varem Tuve ja Thuwe) (vene keeles Таубе) on Vana-Liivimaa põline vasallisuguvõsa.

Uus!!: Bellingshausen ja Taube · Näe rohkem »

Tönnis Johann von Bellingshausen

Tönnis Johann von Bellingshausen (26. juuni (vkj 16. juuni) 1634 – 30. november (vkj 20. november) 1695 Pada mõis) oli Eestimaa päritolu Rootsi sõjaväelane ja rüütelkonnategelane.

Uus!!: Bellingshausen ja Tönnis Johann von Bellingshausen · Näe rohkem »

Tiesenhausen

Tiesenhausen (ka Tisenhusen, poola k. Tyzenhauz, läti k. Tīzenhauzeni) on baltisaksa aadlisuguvõsa, mille esivanemaks on esimest korda 1210 (sõjakäik Sakalasse) ja 1224.

Uus!!: Bellingshausen ja Tiesenhausen · Näe rohkem »

Uexküll

Uexküll (ka Üxküll) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Bellingshausen ja Uexküll · Näe rohkem »

Ulvi mõis

Ulvi mõis (saksa keeles Oehrten, Oerten) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal (vaadatud 19.11.2015).

Uus!!: Bellingshausen ja Ulvi mõis · Näe rohkem »

Urvaste kihelkond

Urvaste kirik Urvaste kihelkond (ka Antsla kihelkond; võru keeles Urvastõ kihlkund; saksa keeles Kirchspiel Anzen, Urbs Kirchspiel; lühend Urv) oli ajalooline kihelkond Võrumaal ning Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Bellingshausen ja Urvaste kihelkond · Näe rohkem »

Urvaste mõis

Urvaste mõis (saksa keeles Urbs) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 20.01.2016).

Uus!!: Bellingshausen ja Urvaste mõis · Näe rohkem »

Uue-Varudi mõis

Uue-Varudi mõis (saksa keeles Neu-Wartz) oli Vasta mõisa karjamõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Varudi küla lähedal Viru-Nigula vallas Lääne-Viru maakonnas.

Uus!!: Bellingshausen ja Uue-Varudi mõis · Näe rohkem »

Vaabina mõis

Vaabina mõis (saksa keeles Uelzen) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 23.11.2015).

Uus!!: Bellingshausen ja Vaabina mõis · Näe rohkem »

Vabahärra

Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).

Uus!!: Bellingshausen ja Vabahärra · Näe rohkem »

Vaidava mõis

Vaidava mõis (saksa keeles Waidau, läti keeles Vaidavas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Rubene kihelkonnas.

Uus!!: Bellingshausen ja Vaidava mõis · Näe rohkem »

Venemaa keiser

Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.

Uus!!: Bellingshausen ja Venemaa keiser · Näe rohkem »

Venemaa Keisririigi Valitsev Senat

Senati hoone Peterburis (2010) Venemaa Keisririigi Valitsev Senat, aastatel 1726−1730 Kõrgem senat (vene keeles Правительствующий сенат) oli Venemaa keisririigi kõrgeim riigiorgan, mis allus Venemaa keisrile ja keiser ühtlasi valis ka senati liikmed.

Uus!!: Bellingshausen ja Venemaa Keisririigi Valitsev Senat · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Bellingshausen ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Vidrike mõis

Vidrike mõis (saksa keeles Friedrichshof) oli rüütlimõis Otepää kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Bellingshausen ja Vidrike mõis · Näe rohkem »

Viru-Nigula kihelkond

Viru-Nigula kirik Viru-Nigula kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Maholm, lühend VNg) on ajalooline kihelkond ajaloolisel Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.

Uus!!: Bellingshausen ja Viru-Nigula kihelkond · Näe rohkem »

Virumaa

kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Uus!!: Bellingshausen ja Virumaa · Näe rohkem »

Wrangell

Wrangell (ka Wrangel) (vene keeles Врангель) on Varangu mõisa järgi nime saanud põlisaadlisuguvõsa.

Uus!!: Bellingshausen ja Wrangell · Näe rohkem »

Zöge von Manteuffel

Zöge von Manteuffel, ka Zoege von Manteuffel, Manteuffel gen.

Uus!!: Bellingshausen ja Zöge von Manteuffel · Näe rohkem »

14. sajand

14.

Uus!!: Bellingshausen ja 14. sajand · Näe rohkem »

1551

1551.

Uus!!: Bellingshausen ja 1551 · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: Bellingshausen ja 16. sajand · Näe rohkem »

1661

1661.

Uus!!: Bellingshausen ja 1661 · Näe rohkem »

1855

1855.

Uus!!: Bellingshausen ja 1855 · Näe rohkem »

1865

1865.

Uus!!: Bellingshausen ja 1865 · Näe rohkem »

1876

1876.

Uus!!: Bellingshausen ja 1876 · Näe rohkem »

20. detsember

20.

Uus!!: Bellingshausen ja 20. detsember · Näe rohkem »

5. september

5.

Uus!!: Bellingshausen ja 5. september · Näe rohkem »

8. august

8.

Uus!!: Bellingshausen ja 8. august · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Bellingshausen (aadlisuguvõsa), Bellingshausenid, Von Bellingshausen.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »