Kiiremini kui brauser!
101 suhted: Aadliürik, Adramaa, Alexander von Essen, Anders Anton von Stiernman, Annikvere mõis, Aseri mõis, Balti laevastik, Baltisakslased, Berliin, Carl Arvid von Klingspor, Eestimaa kubermang, Eestimaa kuberner, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Erra mõis, Esna mõis, Essen af Zellie, Fort, Gelderlandi provints, Gustav Johann von Essen, Hans Henrik von Essen, Heinrich von Hagemeister, Holsteini hertsogkond, Järvamaa, Kaitseatašee, Kalvi mõis, Kapten, Karula mõis (Haljala), Kastre mõis, Kehra mõis, Kiideva mõis, Klaus Gustav von Essen (1720–1777), Klaus Gustav von Essen (surnud 1740), Kokora mõis, Koogu mõis, Krahv, Krüdener, Lellapere mõis, Liivi mõis, Liivimaa, Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet, Liivimaa kuberneride loend, Liivimaa maanõunik, Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts, Liivimaa rüütelkond, Lokuta mõis, Magnus Gustav von Essen, Magnus von Essen (1796–1869), Majoraatmõis, ..., Mäksa mõis, Mõis, Naukšēni, Nausküla mõis, Nikolai von Essen (1860–1915), Norra, Oonurme mõis, Otto Magnus von Essen, Otto Wilhelm von Essen, Patsu mõis, Paul von Essen, Põlisaadel, Peetri kihelkond, Poka mõis, Pommeri, Prandi mõis, Reinhold Wilhelm von Essen, Riia mark, Riia sõjakuberner, Riiginõunik (Venemaa), Rittmeister, Rogosi mõis, Rootsi, Rootsi rüütelkond, Ruhja kihelkond, Saaremaa rüütelkond, Sooniste mõis, Stralsund, Tallinna Niguliste kirik, Tiibadjutant, Tudu mõis, Ubasalu mõis, Vabahärra, Vana-Liivimaa, Võhmuta mõis, Venemaa keiser, Vestfaal, Vestfaali hertsogkond, Wrocław, Zemgale, 1470, 1643, 1717, 1719, 1720, 1745, 1747, 1809, 1812, 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda, 1890. Laienda indeks (51 rohkem) »
Aadliürik
Aadliürik ehk aadlidiplom ehk aadlikiri on dokument, millega keegi aadeldatakse või tõendatakse tema aadliseisust.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Aadliürik · Näe rohkem »
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Adramaa · Näe rohkem »
Alexander von Essen
Alexander von Esseni ja tema abikaasa Magdalena von Ungerni hauaplaat Niguliste kirikus Alexander von Esseni vappepitaaf Niguliste kirikus Alexander von Essen (3. jaanuar 1595 (vkj 24. detsember 1594) Riia – 11. oktoober (vkj 1. oktoober) 1664 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja diplomaat, Eestimaa aadlik.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Alexander von Essen · Näe rohkem »
Anders Anton von Stiernman
Anders Anton von Stiernman (1753) Anders Anton von Stiernman (sündinud Anders Anton From; 27. september 1695 Stockholm – 2. märts 1765 Stockholm) oli rootsi ajaloouurija, arhivaar ja genealoog.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Anders Anton von Stiernman · Näe rohkem »
Annikvere mõis
Mõisa peahoone (oktoober 2013) Annikvere mõis (saksa keeles Annigfer) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Annikvere mõis · Näe rohkem »
Aseri mõis
Aseri mõis (saksa keeles Asserien) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Aseri mõis · Näe rohkem »
Balti laevastik
Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Balti laevastik · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Berliin · Näe rohkem »
Carl Arvid von Klingspor
Carl Arvid von Klingspor (30. märts 1829 Säby, Södermanland – 15. juuni 1903 Näsby, Södermanland) oli rootsi sõjaväelane (major), heraldik ja genealoog.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Carl Arvid von Klingspor · Näe rohkem »
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »
Eestimaa kuberner
Eestimaa kuberner, vahel ka Eestimaa asehaldur (rootsi: Guvernör över Estland, ka: Ståthållare och landshövding över Estland) (vene: Эстляндский губернатор, ka: Эстляндский наместник) oli ametikoht Eestimaal.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Eestimaa kuberner · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend · Näe rohkem »
Erra mõis
Erra mõis (saksa keeles Erras) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Erra mõis · Näe rohkem »
Esna mõis
Peahoone Ait-kuivati Piimaköök Piimaköögi sisevaade 2014 Viinavabriku varemed Esna mõisa kasvuhoone varemed. Esna mõis (saksa keeles Orrisaar, varem ka Orgesall) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Esna mõis · Näe rohkem »
Essen af Zellie
Essen af Zellie (von Essen a. d. H. Sellie) on Vestfaalist pärit Rootsi ja Soome aadlisuguvõsa, mis on saanud nime Saaremaa Kihelkonna kihelkonna Selgase mõisa (saksa k. Zellie) järgi.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Essen af Zellie · Näe rohkem »
Fort
Põhjamere ääres, 18 kilomeetrit Suurbritannia põhjapoolseimast linnast Invernessist kirdes Fort on ehitisena ühest või mitmest fortifikatsiooniehitisest koosnev üksik kindlus(tus).
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Fort · Näe rohkem »
Gelderlandi provints
Gelderlandi provints on Hollandi 1. järgu haldusüksus.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Gelderlandi provints · Näe rohkem »
Gustav Johann von Essen
Gustav Johann von Essen (6. august (vkj 27. juuli) 1637 – 9. oktoober (vkj 28. september) 1703 Ääsmäe mõis) oli Eestimaa aadlik ja Rootsi sõjaväelane (major).
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Gustav Johann von Essen · Näe rohkem »
Hans Henrik von Essen
Hans Henrik von Essen. Johan Erik Bolinderi miniatuur Hans Henrik von Essen (ka Hans Henric von Essen või Hans Heinrich von Essen; 26. september 1755 Kavlåsi loss, Västergötland – 28. juuli 1824 Uddevalla) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, auastmelt feldmarssal.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Hans Henrik von Essen · Näe rohkem »
Heinrich von Hagemeister
Heinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti keeles Heinrihs fon Hāgemeisters, vene keeles Х. Г. Гагемейстер (28. märts (ukj 8. aprill) 1784 Drusti, Liivimaa – 12. (ukj 24. mai) 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Heinrich von Hagemeister · Näe rohkem »
Holsteini hertsogkond
Lipp Vapp Holsteini hertsogkond 1789. aastal Holsteini hertsogkond (saksa: Herzogtum Holstein, taani: Hertugdømmet Holsten) oli Saksa-Rooma riigi põhjapoolseim osariik, paiknedes tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Holsteini hertsogkond · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Järvamaa · Näe rohkem »
Kaitseatašee
Kaitseatašee (ka: sõjaväeatašee) on sõjandusspetsialist (inglise keeles military expert), kes töötab diplomaatilises esinduses ja annab erialast (sõjanduse) nõu; üks eriatašeedest.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Kaitseatašee · Näe rohkem »
Kalvi mõis
Kalvi mõisa historitsistlik peahoone, suvi 2011. Pärast erakätesse minekut on mõis juhukülalistele suletud Kalvi mõis (saksa keeles Pöddes) oli mõis Viru-Nigula kihelkonnas, Virumaal.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Kalvi mõis · Näe rohkem »
Kapten
Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Kapten · Näe rohkem »
Karula mõis (Haljala)
Karula mõis (saksa keeles Karrol) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Karula mõis (Haljala) · Näe rohkem »
Kastre mõis
Kastre mõisa härrastemaja Kastre park Kastre mõis ehk Uue-Kastre mõis (saksa keeles Kaster) oli rüütlimõis (fideikomiss) Võnnu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Kastre mõis · Näe rohkem »
Kehra mõis
Kehra mõisa peahoone Kreutzwaldi tänaval KehrasFoto: Ave Maria Mõistlik, 4. september 2019 Kehra mõis (saksa keeles Kedder) oli rüütlimõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal. (vaadatud 25.10.2015) Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi kuulub mõis Harju maakonda Anija valda.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Kehra mõis · Näe rohkem »
Kiideva mõis
Kiideva mõis (saksa keeles Kiwidepäh) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 31.10.2015).
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Kiideva mõis · Näe rohkem »
Klaus Gustav von Essen (1720–1777)
Klaus Gustav von Essen (sündis augustis 1720; maeti 31. detsember (vkj. 20. detsember) 1777 Kalvi mõisas) oli baltisaksa mõisnik.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Klaus Gustav von Essen (1720–1777) · Näe rohkem »
Klaus Gustav von Essen (surnud 1740)
Klaus Gustav von Essen (surnud 29. mail (vkj 18. mail) 1740 Kalvi mõisas) oli Eestimaa aadlik ja maanõunik.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Klaus Gustav von Essen (surnud 1740) · Näe rohkem »
Kokora mõis
Kokora mõis (saksa keeles Kockora) oli rüütlimõis Kodavere kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 29.01.2016).
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Kokora mõis · Näe rohkem »
Koogu mõis
Koogu mõis, Theodor Albert Sprengeli pliiatsijoonistus (1894) Koogu mõis (saksa keeles Kook) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Koogu mõis · Näe rohkem »
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Krahv · Näe rohkem »
Krüdener
Krüdeneride marmorvapp Suislepas Krüdener (ka Kruedener, Krüdener-Struve) on vana baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Krüdener · Näe rohkem »
Lellapere mõis
Lellapere mõis (saksa keeles Lellefer) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Lellapere mõis · Näe rohkem »
Liivi mõis
Liivi mõis (saksa keeles Parmel) oli mõis Läänemaal Kullamaa kihelkonnas, tänapäeval Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Liivi mõis · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet
Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet (saksa keeles Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät, vene keeles Лифляндское общеполезное экономическое общество), aastatel 1855–1917 Keiserlik Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet oli Liivimaa kubermangus ja Lõuna-Eestis aastail 1792–1940 tegutsenud selts, Baltimaade vanim teadusselts.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet · Näe rohkem »
Liivimaa kuberneride loend
Selles loendis on loetletud Liivimaa kubermangu kindralkubernerid, kubernerid ja Riia linnuse asehaldurid.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Liivimaa kuberneride loend · Näe rohkem »
Liivimaa maanõunik
Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Liivimaa maanõunik · Näe rohkem »
Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts
Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts (saksa keeles Livländischer Verein zur Förderung der Landwirtschaft und des Gewerbefleisses, vene keeles Лифляндское общество поощрения сельского хозяйства и промышленности), 1931−1940 Liivimaa Põllutöö ja Tööstuse Edendamise Selts oli aastatel 1844−1940 Liivimaal ja Eestis tegutsenud selts.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Lokuta mõis
Lokuta mõis (saksa keeles Tecknal) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Lokuta mõis · Näe rohkem »
Magnus Gustav von Essen
Magnus Gustav von Essen. George Dawe maal. Johann Magnus Gustav von Essen (venepäraselt Иван Николаевич Эссен; 30. september (vkj. 19. september) 1759 Kalvi mõis – 20. juuli (vkj. 8. juuli) 1813 Baldone, Kuramaa kubermang) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Magnus Gustav von Essen · Näe rohkem »
Magnus von Essen (1796–1869)
Heinrich Magnus Wilhelm von Essen (vene keeles Максим Максимович Эссен; 8. oktoober (vkj 27. september) 1796 Malla mõis – 8. oktoober (vkj 26. september) 1869 Porkuni mõis) oli baltisaksa poliitik.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Magnus von Essen (1796–1869) · Näe rohkem »
Majoraatmõis
Majoraatmõis oli valdusvorm, mille korral pärandiks olev mõis pärandati tervikuna, meesliini pidi, majoraadiõiguse ehk vanimaõiguse kohaselt lähimale meessugulasele (sama sugulusastme puhul ealiselt kõige vanemale), millega hoiti mõisad ühe perekonna valduses ning ühise tervikuna.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Majoraatmõis · Näe rohkem »
Mäksa mõis
Mäksa mõis (saksa keeles Mäxhof) oli rüütlimõis (fideikomiss) Võnnu kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Mäksa mõis · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Mõis · Näe rohkem »
Naukšēni
Naukšēni (eesti keeles ka Nausküla) on küla (lielciems) Lätis Valmiera piirkonnas, Naukšēni valla halduskeskus. Külas on keskkool, postkontor, kultuurimaja, raamatukogu ja inimesemuuseum. Seal asuvad Naukšēni ja Naukšēnu vidusskola bussipeatus. Naukšēni on tekkinud endise Naukšēni mõisa (Naukschen) keskuse juurde. Kuni Teise maailmasõjani asus küla põhjaservas Nausküla raudteejaam. Aastail 2009-2021 kuulus küla Naukšēni piirkonda, olles selle halduskeskus. Naukšēni mõisa hoonetekompleks (kus on kaitse all häärber, park, ait ja kellatorn-juustukoda) ning Naukšēni linnamägi on muinsusmälestistena riikliku kaitse all. Külas on mälestusmärk Teises maailmasõjas hukkunud valla elanikele. Looduskaitse all on Naukšēni mänd ümbermõõduga 3,33 meetrit, Naukšēni vabaõhulava tamm ümbermõõduga 4,1 meetrit, Dauuria lehised ümbermõõtudega 4,33 meetrit ja 4,16 meetrit, Euroopa lehised ümbermõõtudega 3,22 meetrit ja 3,66 meetrit, männid ümbermõõtudega 2,56 meetrit, 2,59 meetrit, 2,61 meetrit, 2,65 meetrit, 2,66 meetrit, 2,67 meetrit, 2,7 meetrit, 2,81 meetrit, 2,9 meetrit, 3,2 meetrit, 3,08 meetrit, 3,15 meetrit, 3,22 meetrit ja 3 meetrit, künnapuu kõrgusega 32 ja ümbermõõduga 4,15 meetrit, pärn kõrgusega 29 ja ümbermõõduga 5,28 meetrit, kaks mändi ümbermõõtudega 2,5 meetrit, kaks mändi ümbermõõduga 2,6 meetrit ja haab ümbermõõduga 3,65 meetrit. 2016. aastal oli külas 869 elanikku, 2020. aastal 656. Pilt:Naukšēnu muižas pils 2000-11-11.jpg.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Naukšēni · Näe rohkem »
Nausküla mõis
Nausküla ehk Naukšēni mõis (saksa keeles Naukschen, varem Schwarzenbrunn, läti keeles Naukšēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Nausküla mõis · Näe rohkem »
Nikolai von Essen (1860–1915)
Nikolai von Essen (23. november (vkj 11. november) 1860 Peterburi – 20. mai (vkj. 7. mai) 1915 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (admiral), Balti laevastiku juhataja.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Nikolai von Essen (1860–1915) · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Norra · Näe rohkem »
Oonurme mõis
Oonurme mõis (saksa keeles Onorm) oli Iisaku kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Oonurme mõis · Näe rohkem »
Otto Magnus von Essen
Otto Magnus von Essen (sündis 9. detsember (vkj 29. november) 1638; maeti 4. märts (vkj 21. veebruaril) 1707 Tallinnas) oli Eestimaa aadlik.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Otto Magnus von Essen · Näe rohkem »
Otto Wilhelm von Essen
Otto Wilhelm von Essen (vene: Отто Васильевич фон Эссен; 19. aprill (vkj. 8. aprill) 1761 Udenküll – 9. juuni (vkj. 28. mai) 1834 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa poliitik ja mereväelane (2. järgu kapten).
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Otto Wilhelm von Essen · Näe rohkem »
Patsu mõis
Patsu mõis (saksa keeles Patz) oli Liivi mõis kõrvalmõis Martna kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Patsu mõis · Näe rohkem »
Paul von Essen
Paul von Essen (25. september 1631 – 2. august 1699 Tallinn) oli Gelderlandi Essen af Geldern suguvõsast pärit Rootsi fortifikatsiooniohvitser ja insener, Tallinna komandant.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Paul von Essen · Näe rohkem »
Põlisaadel
Põlisaadli ehk vana aadli ehk vana-aadli alla arvati need aadlisuguvõsad, kelle esindajate kuulumist rüütliseisusse saab tõestada hiljemalt 14. sajandist.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Põlisaadel · Näe rohkem »
Peetri kihelkond
Järva-Peetri kirik Peetri kihelkond ka Järva-Peetri kihelkond (lühend Pee; saksa keeles Kirchspiel St. Petri in Jerwen) oli ajalooline kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Peetri kihelkond · Näe rohkem »
Poka mõis
Poka mõis (saksa keeles Heidohof, varem Buckenhof ja Nachtel) oli rüütlimõis (fideikomiss) Võnnu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Poka mõis · Näe rohkem »
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Pommeri · Näe rohkem »
Prandi mõis
Prandi mõisakeskuse plaan.Autor: F. Leufner (1829) Prandi mõis (saksa keeles Brandtenhof, Brandten; varem Kardina, Kardenay) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Prandi mõis · Näe rohkem »
Reinhold Wilhelm von Essen
Reinhold Wilhelm von Essen (vene Рейнгольд-Вильгельм Иванович Эссен; 14. september (vkj 3. september) 1722 Kalvi mõis – 17. jaanuar (6. jaanuar) 1788 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant).
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Reinhold Wilhelm von Essen · Näe rohkem »
Riia mark
Riia mark oli keskajal Vana-Liivimaal kasutatud peamiselt väärismetalli kaaluühik.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Riia mark · Näe rohkem »
Riia sõjakuberner
Riia sõjakuberner (vene keeles рижский военный губернатор) oli ametikoht Venemaa Keisririigis Liivimaa kubermangus Riias.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Riia sõjakuberner · Näe rohkem »
Riiginõunik (Venemaa)
Riiginõunik (vene keeles статский советник, saksa k. Staatsrat) oli Venemaa V klassi tsiviilteenistuse auaste.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Riiginõunik (Venemaa) · Näe rohkem »
Rittmeister
"Rittmeister". Autor Juliusz Kossak, 1886 Rittmeister (saksa keeles 'ratsaväeülem') oli eskadroniülema auaste mõne riigi ratsaväes (eelkõige Kesk-Euroopas ja Skandinaavias).
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Rittmeister · Näe rohkem »
Rogosi mõis
Rogosi mõisa härrastemaja Rogosi mõisa sissesõiduvärav kellatorniga Rogosi mõis ehk Ruusmäe mõis (saksa keeles Rogosinsky) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal, nüüdisajal asub mõisasüda Ruusmäe külas Rõuge vallas Võru maakonnas.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Rogosi mõis · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi rüütelkond
Rootsi rüütelkond on Rootsi aadelkonna seisuslik ühendus.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Rootsi rüütelkond · Näe rohkem »
Ruhja kihelkond
Ruhja kihelkond ehk Rūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rujen, läti keeles Rūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis kuni 1889.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Ruhja kihelkond · Näe rohkem »
Saaremaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Saaremaa rüütelkond · Näe rohkem »
Sooniste mõis
Sooniste mõis (saksa keeles Soinitz) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Sooniste mõis · Näe rohkem »
Stralsund
Stralsund on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Stralsund · Näe rohkem »
Tallinna Niguliste kirik
Tallinna Niguliste kirik on basilikaalne gooti kirik Tallinnas.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Tallinna Niguliste kirik · Näe rohkem »
Tiibadjutant
Tiibadjutant (saksa keeles Flügeladjutant, vene keeles Флигель-адъютант) oli sõjaväeline ametikoht.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Tiibadjutant · Näe rohkem »
Tudu mõis
Tudu mõis (saksa keeles Tuddo) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Tudu mõis · Näe rohkem »
Ubasalu mõis
Ubasalu mõis (saksa keeles Neu-Parmel) oli poolmõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Ubasalu mõis · Näe rohkem »
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Vabahärra · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Võhmuta mõis
Võhmuta mõisa peahoone (mai 2014) Võhmuta mõis (saksa keeles Wechmuth) oli rüütlimõis Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Võhmuta mõis · Näe rohkem »
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Venemaa keiser · Näe rohkem »
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Vestfaal · Näe rohkem »
Vestfaali hertsogkond
Vestfaali hertsogkond ja teised Lääne-Saksamaa riigid u. aastal 1645 Vestfaali hertsogkond (1180–1803) oli ajalooline territoorium suuremas Vestfaali piirkonnas, paiknedes tänapäeva Saksamaa Nordrhein-Westfaleni idaosas.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Vestfaali hertsogkond · Näe rohkem »
Wrocław
Wrocław (saksa Breslau, ladina Vratislavia, tšehhi Vratislav) on linn Poola lääneosas, Alam-Sileesia vojevoodkonna halduskeskus.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Wrocław · Näe rohkem »
Zemgale
Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid. Zemgalega piirnevad ajaloolised piirkonnad Sēlija, Samogiitia, Kuramaa ja Liivimaa. Piirkond on peamiselt tasane. Kõige tähtsamad jõed on Daugava ja Lielupe. Suurim linn on Jelgava, kunagise Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi pealinn. Piirkonda kuuluvad Jelgava linn ning Auce, Baldone, Dobele, Engure, Iecava, Jaunpilsi, Jelgava, Ozolnieki, Rundāle, Tērvete, Tukumsi ja Vecumnieki omavalitsus. 1795–1918 kuulus Zemgale haldusjaotuses Kuramaa alla ning läks koos selle territooriumiga pärast Esimest maailmasõda Läti Vabariigile. Piirkonna nimi on tulnud muistse balti rahva semgalite nimetusest. 13. sajandist on seeli rahvalt nime pärinud Sēlijat peetud Zemgale osaks, tänapäeval moodustab see Zemgale valimisringkonna idaosa. Ka ajalooline Sēlija hõlmab osa Kirde-Leedust.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja Zemgale · Näe rohkem »
1470
1470.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja 1470 · Näe rohkem »
1643
1643.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja 1643 · Näe rohkem »
1717
1717.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja 1717 · Näe rohkem »
1719
1719.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja 1719 · Näe rohkem »
1720
1720.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja 1720 · Näe rohkem »
1745
1745.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja 1745 · Näe rohkem »
1747
1747.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja 1747 · Näe rohkem »
1809
1809.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja 1809 · Näe rohkem »
1812
1812.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja 1812 · Näe rohkem »
1812. aasta Prantsuse-Vene sõda
Prantsuse-Vene sõda (ka 1812. aasta isamaasõda, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda) oli 1812.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda · Näe rohkem »
1890
1890.
Uus!!: Essen (aadlisuguvõsa) ja 1890 · Näe rohkem »
