Kiiremini kui brauser!
16 suhted: Eesti Põhiüksus Narvas, Idapataljonid, Idarinne (Teine maailmasõda), Jalavägi, Julgestusgrupp, Kasarm, Kingissepp, Narva-Jõesuu, Suursaksa Riik, Teine maailmasõda, Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend, Väegrupi Nord tagalapiirkond, Väegrupp Nord, Wehrmacht, 18. armee (Wehrmacht), 185. Eesti julgestusgrupp.
Eesti Põhiüksus Narvas
Eesti Põhiüksus Narvas (saksa Estnische Ersatz-Sicherungsgruppe in Narwa) oli Teise maailmasõja ajal Wehrmachti koosseisus moodustatud väeüksus.
Uus!!: 186. Eesti julgestusgrupp ja Eesti Põhiüksus Narvas · Näe rohkem »
Idapataljonid
Idapataljonid (saksa Ost-Bataillone) olid Teise maailmasõja ajal Wehrmachti Idaväeosade koosseisus moodustatud väeüksused.
Uus!!: 186. Eesti julgestusgrupp ja Idapataljonid · Näe rohkem »
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Uus!!: 186. Eesti julgestusgrupp ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Näe rohkem »
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Uus!!: 186. Eesti julgestusgrupp ja Jalavägi · Näe rohkem »
Julgestusgrupp
Julgestusgrupp ehk julgestuspataljon (saksa Sicherungsgruppe) oli Teise maailmasõja ajal Wehrmachti rinde tagala kindlustamiseks ja seal korra hoidmiseks mõeldud sõjaväeline üksus.
Uus!!: 186. Eesti julgestusgrupp ja Julgestusgrupp · Näe rohkem »
Kasarm
Tondi 55 ja 57 (1915–1916) Allohvitserikursuse moodne ja funktsionaalne kasarm Soomes Niinisalos. Esimesel korrusel on laod ja garaažid, 2. ja 3. elu- ja teenistusruumid Taani Kuningliku Kaardiväe kasarm Teist maailmasõda; keskel söökla. Kasarm (kasarmu nimetava käände vormina ei ole korrektne) on ehitis, mis on mõeldud sõjaväestatud formeeringute (allüksused või üksused) alaliseks või ajutiseks majutamiseks.
Uus!!: 186. Eesti julgestusgrupp ja Kasarm · Näe rohkem »
Kingissepp
Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.
Uus!!: 186. Eesti julgestusgrupp ja Kingissepp · Näe rohkem »
Narva-Jõesuu
Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg, Narwa-Mündung; vene keeles varem Гунгербург, Усть-Нарoва) on linnasisene linn Ida-Viru maakonnas omavalitsuslikus Narva-Jõesuu linnas.
Uus!!: 186. Eesti julgestusgrupp ja Narva-Jõesuu · Näe rohkem »
Suursaksa Riik
Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.
Uus!!: 186. Eesti julgestusgrupp ja Suursaksa Riik · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: 186. Eesti julgestusgrupp ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend
Siin on loetletud Teise maailmasõja ajal Eestis ja eestimaalastest formeeritud sõjaväeosad.
Uus!!: 186. Eesti julgestusgrupp ja Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend · Näe rohkem »
Väegrupi Nord tagalapiirkond
Väegrupi Nord tagalapiirkonna moodustasid 15. märtsist 1941 26. märtsini 1944 Saksamaa väegrupi Nord tagalasse jäänud alad ja nende alade haldamiseks moodustatud sõjaväelised struktuurid, Oberkommando des Heeres alluvuses.
Uus!!: 186. Eesti julgestusgrupp ja Väegrupi Nord tagalapiirkond · Näe rohkem »
Väegrupp Nord
Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.
Uus!!: 186. Eesti julgestusgrupp ja Väegrupp Nord · Näe rohkem »
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Uus!!: 186. Eesti julgestusgrupp ja Wehrmacht · Näe rohkem »
18. armee (Wehrmacht)
18.
Uus!!: 186. Eesti julgestusgrupp ja 18. armee (Wehrmacht) · Näe rohkem »
185. Eesti julgestusgrupp
185.
Uus!!: 186. Eesti julgestusgrupp ja 185. Eesti julgestusgrupp · Näe rohkem »
