Sisukord
47 suhted: Alpid, Alpiniit, Belgia, Euroopa, Fennoskandia, Harilik esparsett, Harilik nõiahammas, Herilased, Hiina, Hispaania, Iirimaa, Inglismaa, Jumikas, Juuli, Juuni, Lülijalgsed, Levila, Liblikalised, Loomad, Loomade elu, Loopealne, Mets-hiirehernes, Muna, Must, Nektar, Niit, Nukk (bioloogia), Ohakas, Parasitism, Pea, Perekond (bioloogia), Puisniit, Punane, Putukad, Rannik, Ristik, Ristkülik, Seahernes, Sinihape, Skye, Soo-nõiahammas, Sugukond (bioloogia), Türgi, Tiibade siruulatus, Tundlad, Verikireslane, 1777.
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Vaata Aasa-verikireslane ja Alpid
Alpiniit
Alpiniit. Alpid, Šveits thumb thumb Alpiniit ehk alpiaas on kõrgusvööde ja bioom lähisalpiinse ning igijää ja -lume vöötme vahel.
Vaata Aasa-verikireslane ja Alpiniit
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Vaata Aasa-verikireslane ja Belgia
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Aasa-verikireslane ja Euroopa
Fennoskandia
thumb Fennoskandia on Soome geoloogi Wilhelm Ramsay poolt kasutusele võetud nimi, millega ta tähistas geoloogiliselt terviklikku ala Põhja-Euroopas, kuhu kuuluvad Soome, kogu Karjala, Koola poolsaar ja suurem osa Skandinaavia poolsaarest.
Vaata Aasa-verikireslane ja Fennoskandia
Harilik esparsett
Harilik esparsett (Onobrychis viciifolia) on taim liblikõieliste sugukonnast esparseti perekonnast.
Vaata Aasa-verikireslane ja Harilik esparsett
Harilik nõiahammas
Harilik nõiahammas (Lotus corniculatus) on liblikõieliste sugukonda nõiahamba perekonda kuuluv taim.
Vaata Aasa-verikireslane ja Harilik nõiahammas
Herilased
Vapsik Herilane on kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsi kuuluv astlaliste (Aculeata) ja rippkehaliste (Apocrita) alamseltsist lendav putukas, kes pole ei mesilane ega sipelgas.
Vaata Aasa-verikireslane ja Herilased
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Vaata Aasa-verikireslane ja Hiina
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Vaata Aasa-verikireslane ja Hispaania
Iirimaa
Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.
Vaata Aasa-verikireslane ja Iirimaa
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Vaata Aasa-verikireslane ja Inglismaa
Jumikas
Jumikas (Centaurea) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Vaata Aasa-verikireslane ja Jumikas
Juuli
Juuli ehk heinakuu on Gregoriuse kalendris aasta seitsmes kuu.
Vaata Aasa-verikireslane ja Juuli
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Vaata Aasa-verikireslane ja Juuni
Lülijalgsed
Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest.
Vaata Aasa-verikireslane ja Lülijalgsed
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Vaata Aasa-verikireslane ja Levila
Liblikalised
Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Vaata Aasa-verikireslane ja Liblikalised
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Aasa-verikireslane ja Loomad
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Vaata Aasa-verikireslane ja Loomade elu
Loopealne
Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.
Vaata Aasa-verikireslane ja Loopealne
Mets-hiirehernes
Mets-hiirehernes (Vicia sylvatica) on taimeliik liblikõieliste sugukonnast hiireherne perekonnast.
Vaata Aasa-verikireslane ja Mets-hiirehernes
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15.
Vaata Aasa-verikireslane ja Muna
Must
Must on valguse ja värvuse puudumine.
Vaata Aasa-verikireslane ja Must
Nektar
viltja kurdlehiku õites Nektar (ka mesineste, mesimahl) on magus vedelik, mis eritub taimede nektarinäärmetest ja millest mesilased valmistavad mett.
Vaata Aasa-verikireslane ja Nektar
Niit
Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.
Vaata Aasa-verikireslane ja Niit
Nukk (bioloogia)
Lõuna-maipõrnika nukk Koerliblika nukk Nukk (ladina keeles pupa) on täismoondeliste putukate elujärk, mis järgneb vastsestaadiumile ja eelneb valmikule.
Vaata Aasa-verikireslane ja Nukk (bioloogia)
Ohakas
Meemesilane põldohaka õiel Ohakas (Cirsium) on korvõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.
Vaata Aasa-verikireslane ja Ohakas
Parasitism
Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Vaata Aasa-verikireslane ja Parasitism
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Vaata Aasa-verikireslane ja Pea
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Aasa-verikireslane ja Perekond (bioloogia)
Puisniit
Laelatu puisniitPuisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.
Vaata Aasa-verikireslane ja Puisniit
Punane
Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa.
Vaata Aasa-verikireslane ja Punane
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Vaata Aasa-verikireslane ja Putukad
Rannik
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.
Vaata Aasa-verikireslane ja Rannik
Ristik
Valge ristik Aasristik Ristik (Trifolium L.) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Vaata Aasa-verikireslane ja Ristik
Ristkülik
Ristkülik on tasandiline nelinurk, mille kõik nurgad on täisnurgad.
Vaata Aasa-verikireslane ja Ristkülik
Seahernes
Seahernes (Lathyrus) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Vaata Aasa-verikireslane ja Seahernes
Sinihape
Sinihappe molekuli mudel Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape ehk tsüaanvesinikhape (keemiline valem HCN) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina.
Vaata Aasa-verikireslane ja Sinihape
Skye
Skye satelliiditfoto Asend Hebriidi saarestikus Skye (inglise; gaeli An t-Eilean Sgitheanach) on Sise-Hebriidide suurim saar.
Vaata Aasa-verikireslane ja Skye
Soo-nõiahammas
Soo-nõiahammas (Lotus uliginosus) on liblikõieliste sugukonda nõiahamba perekonda kuuluv taim.
Vaata Aasa-verikireslane ja Soo-nõiahammas
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Aasa-verikireslane ja Sugukond (bioloogia)
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Vaata Aasa-verikireslane ja Türgi
Tiibade siruulatus
Tiibade siruulatus (ka sirulaius) on linnu maksimaalselt välja sirutatud tiibade tippude vaheline vahemaaE.
Vaata Aasa-verikireslane ja Tiibade siruulatus
Tundlad
Seenekübara allküljel olev hooghänd. Tundlad on hästi näha Tundlad (ladina keeles antennae; ainsuses tundel, antenna) on lülijalgsete keha esimesele segmendile (pea osa) kinnituvad paarilised jätked.
Vaata Aasa-verikireslane ja Tundlad
Verikireslane
Verikireslane (Zygaena) on liblikaliste seltsi kireslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Vaata Aasa-verikireslane ja Verikireslane
1777
1777.
Vaata Aasa-verikireslane ja 1777
Tuntud ka kui Aasa verikireslane, Aasaverikireslane, Zygaena lonicerae.