Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Aastaajad

Index Aastaajad

Aastaaeg on igal aastal korduv, looduslikult erineva ilmega aasta osa.

39 suhted: Aasta, Aastaajad (täpsustus), Aastaajalised muutused, Arktika, Astronoomiline kevad, Astronoomiline sügis, Astronoomiline suvi, Astronoomiline talv, Astronoomilised aastaajad, Eeltalv, Ekliptika, Fenoloogia, Fenoloogilised aastaajad, Hilissügis, Kevad, Kevadine pööripäev, Kevadtalv, Klimaatilised aastaajad, Lähisekvatoriaalne kliimavööde, Lähistroopika, Maa, Meteoroloogilised aastaajad, Mussoonkliima, Parasvööde, Päike, Pööripäev, Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, Südasuvi, Sügis, Sügisene pööripäev, Suurringjoon, Suvi, Suvine pööripäev, Taevaekvaator, Taevasfäär, Talv, Talvine pööripäev, Troopiline aasta, Varakevad.

Aasta

Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese.

Uus!!: Aastaajad ja Aasta · Näe rohkem »

Aastaajad (täpsustus)

Aastaajad on perioodid, milleks aasta jaotatakse loodusnähtuste põhjal.

Uus!!: Aastaajad ja Aastaajad (täpsustus) · Näe rohkem »

Aastaajalised muutused

Aastaajalised muutused on aastaaegade vaheldumisest tingitud seaduspärased muutused looduses.

Uus!!: Aastaajad ja Aastaajalised muutused · Näe rohkem »

Arktika

Punase joonega on tähistatud juuli 10 °C isoterm, mida kokkuleppeliselt loetakse Arktika piiriks Kevadine jäälagunemine Arktikas Arktika on polaarpiirkond, mis ümbritseb põhjapoolust.

Uus!!: Aastaajad ja Arktika · Näe rohkem »

Astronoomiline kevad

Astronoomiline kevad algab põhjapoolkeral kevadisel pööripäeval ja lõpeb suvisel pööripäeval, lõunapoolkeral algab see sügisesel pööripäeval ja lõpeb talvisel pööripäeval.

Uus!!: Aastaajad ja Astronoomiline kevad · Näe rohkem »

Astronoomiline sügis

Astronoomiline sügis algab põhjapoolkeral sügisesel pööripäeval ja lõpeb talvisel pööripäeval, lõunapoolkeral algab see kevadisel pööripäeval ja lõpeb suvisel pööripäeval.

Uus!!: Aastaajad ja Astronoomiline sügis · Näe rohkem »

Astronoomiline suvi

Astronoomiline suvi algab põhjapoolkeral suvisel pööripäeval ja lõpeb sügisesel pööripäeval, lõunapoolkeral algab see talvisel pööripäeval ja lõpeb kevadisel pööripäeval.

Uus!!: Aastaajad ja Astronoomiline suvi · Näe rohkem »

Astronoomiline talv

Astronoomiline talv algab põhjapoolkeral talvisel pööripäeval ja lõpeb kevadisel pööripäeval, lõunapoolkeral algab see suvisel pööripäeval ja lõpeb sügisesel pööripäeval.

Uus!!: Aastaajad ja Astronoomiline talv · Näe rohkem »

Astronoomilised aastaajad

Astronoomilised aastaajad on perioodid, milleks jaotatakse päikeseaastat Maa liikumise järgi päikeseseisakutes või võrdpäevsustes.

Uus!!: Aastaajad ja Astronoomilised aastaajad · Näe rohkem »

Eeltalv

Eeltalv on klimaatiline või fenoloogiline üleminekuaastaaeg sügise ja talve vahel.

Uus!!: Aastaajad ja Eeltalv · Näe rohkem »

Ekliptika

Ekliptika (.

Uus!!: Aastaajad ja Ekliptika · Näe rohkem »

Fenoloogia

Fenoloogia on bioloogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi ehk sesoonseid nähtusi, nende arenemist ja ilmnemise ajalist reeglipärasust.

Uus!!: Aastaajad ja Fenoloogia · Näe rohkem »

Fenoloogilised aastaajad

astronoomilise talve saabumiseni jäi veel kuu Fenoloogilised aastaajad on aastaaegade jaotamise viis elus- ja eluta looduses esinevate sesoonsete muutuste ehk fenofaaside järgi.

Uus!!: Aastaajad ja Fenoloogilised aastaajad · Näe rohkem »

Hilissügis

Hilissügis on üks kahest klimaatilisest või fenoloogilisest üleminekuaastaajast sügise ja talve vahel, sellele järgneb eeltalv.

Uus!!: Aastaajad ja Hilissügis · Näe rohkem »

Kevad

Õitsev kirsipuu kevadel Kevadlillede õisi Penijõe matkarada kevadel Kevad on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.

Uus!!: Aastaajad ja Kevad · Näe rohkem »

Kevadine pööripäev

Kevadine pööripäev ehk kevadine võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 20. või 21. märtsil, millal on kogu Maal päev ja öö sama pikad – 12 tundi.

Uus!!: Aastaajad ja Kevadine pööripäev · Näe rohkem »

Kevadtalv

Kevadtalv ehk eelkevad on üks kahest üleminekuaastaajast talve ja kevade vahel, mida defineeritakse temperatuuri ja loodusnähtuste muutumise järgi.

Uus!!: Aastaajad ja Kevadtalv · Näe rohkem »

Klimaatilised aastaajad

Klimaatilised aastaajad on looduskeskkonna klimaatilise komponendi aastase tsükli iseseisvad etapid, mida iseloomustab kliimatekke protsesside ja klimaatiliste nähtuste ühetüübilisus ning ühtne üldsuund.

Uus!!: Aastaajad ja Klimaatilised aastaajad · Näe rohkem »

Lähisekvatoriaalne kliimavööde

Lähisekvatoriaalse kliima ala Lähisekvatoriaalne kliimavööde on vahekliimavööde, kus talvel valitseb troopiline õhumass ja suvel ekvatoriaalne õhumass.

Uus!!: Aastaajad ja Lähisekvatoriaalne kliimavööde · Näe rohkem »

Lähistroopika

Lähis-troopika piirkonnad Lähistroopika on Maa piirkond troopika ja parasvöötme vahel, mis üldiselt vastab lähistroopilisele kliimavöötmele.

Uus!!: Aastaajad ja Lähistroopika · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Aastaajad ja Maa · Näe rohkem »

Meteoroloogilised aastaajad

Meteoroloogilised ehk kalendaarsed/kalendrilised aastaajad on kokkuleppeline aastaaegade jaotus täiskuude kaupa, mida kasutatakse raamatupidamisvõttena aastaaegadest kokkuvõtete tegemiseks, näiteks keskmise temperatuuri arvutamiseks.

Uus!!: Aastaajad ja Meteoroloogilised aastaajad · Näe rohkem »

Mussoonkliima

Mussoonkliima on kliimatüüp, kus sajab suvel peaaegu iga päev vihma ja tekivad üleujutused.

Uus!!: Aastaajad ja Mussoonkliima · Näe rohkem »

Parasvööde

Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.

Uus!!: Aastaajad ja Parasvööde · Näe rohkem »

Päike

Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.

Uus!!: Aastaajad ja Päike · Näe rohkem »

Pööripäev

Pööripäev on ööpäev, millele langeb päikeseseisak ehk solstiitsium või võrdpäevsus ehk ekvinoktsium.

Uus!!: Aastaajad ja Pööripäev · Näe rohkem »

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala. Aleksandr Abrosimovi foto Jussi nõmm Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Jussi nõmm maikuus Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala on looduskaitseala Harju maakonnas Kuusalu ja Anija vallas.

Uus!!: Aastaajad ja Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala · Näe rohkem »

Südasuvi

Südasuvi on suve keskele jääv osa-aastaaeg, mida võib eristada klimaatiliste või fenoloogiliste tunnuste järgi.

Uus!!: Aastaajad ja Südasuvi · Näe rohkem »

Sügis

Sügisel muutuvad puude lehed punaseks, kollaseks ja pruuniks Sügis on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.

Uus!!: Aastaajad ja Sügis · Näe rohkem »

Sügisene pööripäev

Sügisene pööripäev ehk sügisene võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 22. või 23. septembril, millal on kogu Maal päev ja öö sama pikad - 12 tundi.

Uus!!: Aastaajad ja Sügisene pööripäev · Näe rohkem »

Suurringjoon

Suur ringjoon on tähistatud punase värviga Suurringjoon on ringjoon, mille tasapind läbib kera keskpunkti.

Uus!!: Aastaajad ja Suurringjoon · Näe rohkem »

Suvi

Aasovi mere rand Suvi on kõige soojem aastaaeg, mis tuleb pärast kevadet ning enne sügist ning mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.

Uus!!: Aastaajad ja Suvi · Näe rohkem »

Suvine pööripäev

Suvine pööripäev ehk suvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 20. või 21. juunil, mil on põhjapoolkeral pikim päev ja lühim öö, aga lõunapoolkeral on pikim öö ja lühim päev.

Uus!!: Aastaajad ja Suvine pööripäev · Näe rohkem »

Taevaekvaator

Taevaekvaator on oranž suurringjoon. Märka, et taevaekvaator on ekliptika (kollane suurringjoon) tasandi suhtes kaldus 23°26’ Taevaekvaator on taevasfääri suurringjoon, mille tasand on risti maailmateljega.

Uus!!: Aastaajad ja Taevaekvaator · Näe rohkem »

Taevasfäär

Taevasfäär ehk taevaskera on astronoomias ja navigatsioonis vaatlejat ümbritsev mõtteline kerapind, mille keskpunkt on vaatleja asukohas ja mille raadius on määramata.

Uus!!: Aastaajad ja Taevasfäär · Näe rohkem »

Talv

Pillapalu metsasiht talvel 2014 Paljudes maades seostatakse talve lume ja jääga. Jägala juga talvel Talv Saaremaal, jaanuar 2009 Lumehanged Tartu Supilinnas, jaanuar 2011 Talv Kuopios, veebruar 2019 Talv on külm aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.

Uus!!: Aastaajad ja Talv · Näe rohkem »

Talvine pööripäev

Talvine pööripäev ehk talvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 21. või 22. detsembril, mis on põhjapoolkeral lühim päev ja pikim öö, lõunapoolkeral aga pikim päev ja lühim öö.

Uus!!: Aastaajad ja Talvine pööripäev · Näe rohkem »

Troopiline aasta

Troopiline aasta ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese.

Uus!!: Aastaajad ja Troopiline aasta · Näe rohkem »

Varakevad

Varakevad on üks kahest üleminekuaastaajast talve ja kevade vahel, järgnedes kevadtalvele.

Uus!!: Aastaajad ja Varakevad · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Aastaaeg.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »