Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Ainuõõssed

Index Ainuõõssed

Meriroosiliste ja nahkkorallide hulka kuuluv õisloom Ainuõõssed ehk kõrveraksed (Cnidaria) on algeliste hulkraksete loomade hõimkond pärishulkraksete alamriigist.

Sisukord

  1. 45 suhted: Ainuõõssete loend, Alamklass, Arvukus, Difusioon, Ektoderm, Elund, Epiderm, Epiteelkude, Gaasivahetus, Hajus närvisüsteem, Hüdraloomad, Hõimkond, Hulkrakne organism, Kalamaim, Kammloomad, Klass (bioloogia), Kombits, Korallid, Kude, Kummik, Läänemeri, Lihaskude, Loomad, Loomade elu, Looteleht, Maailmameri, Mageveekogu, Meduus, Meriroosilised, Mesoderm, Neuron, Neuropeptiidid, Parasitism, Pärak, Pärishulkraksed, Produktiivsus (bioloogia), Sarvaine, Seedimine, Selts (bioloogia), Skelett, Suu, Täringmeduusid, Vereringe, Zooplankton, 1981.

Ainuõõssete loend

Siin on loetletud ainuõõsseid.

Vaata Ainuõõssed ja Ainuõõssete loend

Alamklass

Alamklass on bioloogias taksonoomiline üksus või takson, mis järgneb mõnikord vahetult klassile.

Vaata Ainuõõssed ja Alamklass

Arvukus

Arvukus (harva kasutatud sünonüümi abundants) on liigi isendite arv areaalis või muul kindlal alal.

Vaata Ainuõõssed ja Arvukus

Difusioon

Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.

Vaata Ainuõõssed ja Difusioon

Ektoderm

Ektoderm on embrüo varase arengu käigus moodustunud kolmest primaarsest lootelehest kõige välimine looteleht.

Vaata Ainuõõssed ja Ektoderm

Elund

Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).

Vaata Ainuõõssed ja Elund

Epiderm

Epiderm ehk epidermis on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal.

Vaata Ainuõõssed ja Epiderm

Epiteelkude

Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.

Vaata Ainuõõssed ja Epiteelkude

Gaasivahetus

Gaasivahetus on protsess, mille läbi toimub gaaside (hapniku ja CO2) vahetus organismi ja väliskeskkonna vahel.

Vaata Ainuõõssed ja Gaasivahetus

Hajus närvisüsteem

Hajus närvisüsteem ehk difuusne närvisüsteem ehk närvivõrk on närvisüsteemi lihtsaim teadaolev tüüp.

Vaata Ainuõõssed ja Hajus närvisüsteem

Hüdraloomad

Hüdraloomad (Hydrozoa) on ainuõõssete hõimkonda kuuluvate väga väikeste loomade klass.

Vaata Ainuõõssed ja Hüdraloomad

Hõimkond

Hõimkond (ladina phylum või divisio) on bioloogilise taksonoomia suurüksus, mis jaguneb klassideks, mõnikord ka alamhõimkondadeks.

Vaata Ainuõõssed ja Hõimkond

Hulkrakne organism

Hulkrakne organism on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust, mis on funktsionaalselt diferentseerunud.

Vaata Ainuõõssed ja Hulkrakne organism

Kalamaim

Kalamaim (ka maim) on kalade vastsele järgnev noorjärk.

Vaata Ainuõõssed ja Kalamaim

Kammloomad

Kammloomad (Ctenophora) on loomade hõimkond, mida klassikaliselt on käsitletud koos ainuõõssetega Coelenterata (obsoleetne takson) hõimkonnas.

Vaata Ainuõõssed ja Kammloomad

Klass (bioloogia)

Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.

Vaata Ainuõõssed ja Klass (bioloogia)

Kombits

Kombitsad ehk tentaaklid on paljudel selgrootutel esinevad suu ligidal asetsevad kompimiselundid.

Vaata Ainuõõssed ja Kombits

Korallid

Korallid on mereorganismid, kes kuuluvad ainuõõssete hõimkonna õisloomade klassi.

Vaata Ainuõõssed ja Korallid

Kude

Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.

Vaata Ainuõõssed ja Kude

Kummik

''Mastigias papua'' kausikujuline kummik Kummik on meduusi kehaosa.

Vaata Ainuõõssed ja Kummik

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Vaata Ainuõõssed ja Läänemeri

Lihaskude

Lihaskude on loomorganismide kokkutõmbumisvõimelistest pikkadest lihasrakkudest koosnev kude, mille ülesanne on organismi liigutustalitlused.

Vaata Ainuõõssed ja Lihaskude

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Vaata Ainuõõssed ja Loomad

Loomade elu

1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.

Vaata Ainuõõssed ja Loomade elu

Looteleht

Looteleht on loomade (välja arvatud käsnade) lootelise arengu karikloote ehk gastrula staadiumis moodustuv rakukiht.

Vaata Ainuõõssed ja Looteleht

Maailmameri

Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.

Vaata Ainuõõssed ja Maailmameri

Mageveekogu

Mageveekogu on veekogu, mille vee soolsus on väiksem kui 0,5‰.

Vaata Ainuõõssed ja Mageveekogu

Meduus

Meduusid Meduus ehk millimallikas on teatud ainuõõssete suguline arengujärk ehk põlvkond.

Vaata Ainuõõssed ja Meduus

Meriroosilised

Meriroosilised ehk meriroosid ehk aktiinid ehk aktiniaarid (Actiniaria) on ainuõõssete hõimkonda kuuluv lilli meenutavate õisloomade selts.

Vaata Ainuõõssed ja Meriroosilised

Mesoderm

Mesoderm on embrüoblasti keskmine looteleht.

Vaata Ainuõõssed ja Mesoderm

Neuron

Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.

Vaata Ainuõõssed ja Neuron

Neuropeptiidid

Neuropeptiidid (inglise keeles neuropeptides) on enamiku selgroogsete organismide rakkude, peamiselt närvirakkude, eritatavad peptiidid.

Vaata Ainuõõssed ja Neuropeptiidid

Parasitism

Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.

Vaata Ainuõõssed ja Parasitism

Pärak

naisel Pärak (ladina keeles anus) on loomadel, sealhulgas inimesel, seedekulgla (pärasoole) avaus keha pinnal, mille kaudu väljutatakse roe.

Vaata Ainuõõssed ja Pärak

Pärishulkraksed

Pärishulkraksed (Eumetazoa, mõnikord nimetatud ka nimega Histozoa) on klaad (käsitletud ka alamriigi tasemel), mis hõlmab peaaegu kõiki loomi, välja arvatud käsnad.

Vaata Ainuõõssed ja Pärishulkraksed

Produktiivsus (bioloogia)

Produktiivsus ehk tootlikkus ehk bioloogiline produktiivsus on biosüsteemi (organismi, koosluse vm) biomassi sünteesimise määr ehk biosüsteemi bioproduktsioonivõime.

Vaata Ainuõõssed ja Produktiivsus (bioloogia)

Sarvaine

fluorestsentsmikroskoopiliselt vaadatuna Sarvaine ehk keratiin (ladina keeles keratinum, ceratinum) on vees lahustumatute valkude perekond.

Vaata Ainuõõssed ja Sarvaine

Seedimine

Seedimine on toidu mehaaniline ja keemiline lagundamine väiksemateks osadeks, mida elusorganismil on kergem omandada (nt vereringe kaudu).

Vaata Ainuõõssed ja Seedimine

Selts (bioloogia)

Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.

Vaata Ainuõõssed ja Selts (bioloogia)

Skelett

Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.

Vaata Ainuõõssed ja Skelett

Suu

Inimlapse suu Kärbse suu Suu (ladina os) on paljudel loomadel peas asuv ava, suuõõne osa, millega algab seedekulgla.

Vaata Ainuõõssed ja Suu

Täringmeduusid

Täringmeduus Täringmeduusid (Cubozoa klass) on ainuõõssed selgrootud, keda eristatakse kuubikujuliste meduusidena 51 eri liigis.

Vaata Ainuõõssed ja Täringmeduusid

Vereringe

Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.

Vaata Ainuõõssed ja Vereringe

Zooplankton

hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.

Vaata Ainuõõssed ja Zooplankton

1981

1981.

Vaata Ainuõõssed ja 1981

Tuntud ka kui Cnidaria, Kõrveraksed.