Ava Google MapsisSisukord
49 suhted: Alavieska, Aluspõhi, Helsingi, Järv, Kaaliumkarbonaat, Kabel, Kalajoki linn, Kalapüük, Keskaeg, Kirves, Kiviaeg, Kokkola linn, Kraav, Kvarts, Liiv, Merijärvi vald, Mets, Moreen, Muda, Muld, Oulu linn, Pärimus, Põhja-Pohjanmaa maakond, Põllumajandus, Peitel, Pohjanmaa maakond, Puidutööstus, Raba, Saamid, Salo, Salpeetrid, Savi, Süvakivim, Soo, Soome, Soomlased, Talu, Turvas, Valgla, Väärismetallid, Ylivieska linn, 1540, 1548, 1733, 1782, 1866, 1870, 1879, 19. sajand.
- Põhja-Pohjanmaa maakonna vallad
Alavieska
Alavieska on asula Soomes Põhja-Pohjanmaa maakonnas, Alavieska valla kirikuküla.
Vaata Alavieska vald ja Alavieska
Aluspõhi
Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Aluspõhja paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluskorra suhtes illustreeriv skeem Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate.
Vaata Alavieska vald ja Aluspõhi
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Vaata Alavieska vald ja Helsingi
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Vaata Alavieska vald ja Järv
Kaaliumkarbonaat
pisi Kaaliumkarbonaat (K2CO3) on valge värvusega sool, mis lahustub vees.
Vaata Alavieska vald ja Kaaliumkarbonaat
Kabel
Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid Jõelähtme vallas on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Palermo ''Cappella Palatina'' sisevaade Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi Firenzes Versailles's Kabel (keskaja ladina keeles capella, hilisladina sõnast cappa 'mantel') on kirikutaoline sakraalehitis.
Vaata Alavieska vald ja Kabel
Kalajoki linn
Kalajoki on linn Soomes Põhja-Pohjanmaa maakonnas.
Vaata Alavieska vald ja Kalajoki linn
Kalapüük
Kalapüük Kalapüük (ka kalastus, kalastamine, kitsamas mõttes töönduspüük) on kalanduse haru, mis keskendub kalade ja teiste veeorganismide (ka veetaimede) püügile mingist veekogust.
Vaata Alavieska vald ja Kalapüük
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Vaata Alavieska vald ja Keskaeg
Kirves
Kirves Kirves on tööriist, mida kasutatakse puidu lõikamiseks, tükeldamiseks ja kujundamiseks.
Vaata Alavieska vald ja Kirves
Kiviaeg
Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.
Vaata Alavieska vald ja Kiviaeg
Kokkola linn
Kokkola on linn Soomes, Kesk-Pohjanmaa maakonna keskus.
Vaata Alavieska vald ja Kokkola linn
Kraav
Korrashoitud kraav Hollandis Laurits Andersen Ring, "Kraavikaevajad" (1885) Kraav on kitsas inimtekkeline süvend (sageli vooluveekogu) maapinnas.
Vaata Alavieska vald ja Kraav
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Vaata Alavieska vald ja Kvarts
Liiv
basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9.
Vaata Alavieska vald ja Liiv
Merijärvi vald
Merijärvi on vald Soomes Põhja-Pohjanmaa maakonnas.
Vaata Alavieska vald ja Merijärvi vald
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Vaata Alavieska vald ja Mets
Moreen
Moreen Norras pärast laviini Moreenküngas Garda järve ääres Moreen on sorteerumata liustikusete.
Vaata Alavieska vald ja Moreen
Muda
settinud savikas muda Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.
Vaata Alavieska vald ja Muda
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Vaata Alavieska vald ja Muld
Oulu linn
Oulu on Soome rahvaarvult viies linn, Põhja-Pohjanmaa maakonna keskus.
Vaata Alavieska vald ja Oulu linn
Pärimus
Pärimus ehk suuline pärimus on lugude, teadmiste, oskuste, kommete ja muude kultuurinähtuste omandamine, hoidmine ja edasiandmine suuliselt, ilma kirjasüsteemita.
Vaata Alavieska vald ja Pärimus
Põhja-Pohjanmaa maakond
Põhja-Pohjanmaa maakond on 1.
Vaata Alavieska vald ja Põhja-Pohjanmaa maakond
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Vaata Alavieska vald ja Põllumajandus
Peitel
haamriga Peitel (Lõuna-Eestis ka purask, puumeisel) on sirge või õõnsa teraga tööriist, mida kasutatakse puidu sisse aukude ja soonte tegemiseks.
Vaata Alavieska vald ja Peitel
Pohjanmaa maakond
Pohjanmaa maakond (tähendus 'Põhjamaa'; rootsi Österbotten) on maakond Soome lääneosas.
Vaata Alavieska vald ja Pohjanmaa maakond
Puidutööstus
Puidutööstusettevõte Hulja külas Lääne-Viru maakonnas Puidutööstuse ettevõtete müügitulu ja kaupade eksport perioodil 2010 - 2021 Puidutööstus on töötleva majanduse haru, mis tegeleb puidu töötlemisega.
Vaata Alavieska vald ja Puidutööstus
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Vaata Alavieska vald ja Raba
Saamid
Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).
Vaata Alavieska vald ja Saamid
Salo
Salo on linn Soomes Päris-Soome maakonnas, Salo linnaks nimetatava omavalitsusüksuse keskus.
Vaata Alavieska vald ja Salo
Salpeetrid
Salpeetrid on leelis- ja leelismuldmetallide nitraadid või ammooniumnitraat.
Vaata Alavieska vald ja Salpeetrid
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Vaata Alavieska vald ja Savi
Süvakivim
Süvakivim rabakivigraniit Süvakivim (inglise plutonic rock) on keskmise- kuni jämedateraline magmakivim.
Vaata Alavieska vald ja Süvakivim
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Vaata Alavieska vald ja Soo
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Alavieska vald ja Soome
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Vaata Alavieska vald ja Soomlased
Talu
Härmatises talu Haeskas Põhja-Tammsaare talu linnastumise tõttu on lagunevad talud muutunud üsna tavaliseks osaks maastikust.http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Asustus/Maa-asustuse_paiknemine_ja_muutuv_k%C3%BCla/ 2015. aasta mai, Piibe maantee, Järva-Jaani lähistel Talu (ka talund, talumajapidamine) on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kõlvikutega (nt soo, haljasmaa, veealune maa, õuemaa), samuti koduloomadega.
Vaata Alavieska vald ja Talu
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Vaata Alavieska vald ja Turvas
Valgla
jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Vaata Alavieska vald ja Valgla
Väärismetallid
Väärismetallid on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge ja suhteliselt stabiilne väärtus.
Vaata Alavieska vald ja Väärismetallid
Ylivieska linn
Ylivieska on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes Oulu läänis Põhja-Pohjanmaa maakonnas.
Vaata Alavieska vald ja Ylivieska linn
1540
1540.
Vaata Alavieska vald ja 1540
1548
1548.
Vaata Alavieska vald ja 1548
1733
1733.
Vaata Alavieska vald ja 1733
1782
1782.
Vaata Alavieska vald ja 1782
1866
1866.
Vaata Alavieska vald ja 1866
1870
1870.
Vaata Alavieska vald ja 1870
1879
1879.
Vaata Alavieska vald ja 1879
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Alavieska vald ja 19. sajand
Vaata ka
Põhja-Pohjanmaa maakonna vallad
- Alavieska vald
- Haapajärvi linn
- Ii vald
- Kärsämäki vald
- Lumijoki vald
- Nivala linn
- Reisjärvi vald
- Sievi vald
- Tyrnävä vald