Sisukord
47 suhted: Aakre vald (Rõngu kihelkond), Aleksander Lätte tänav, Anton Schulzenberg, Arnold Laur, Bürgermusse, Cimze seminar, Eesti NSV rahvakunstnik, Georg Friedrich Händel, Helilooja, Helilooming, Juhan Luiga, Karl Menning, Kasvatusteadlane, Kirikuõpetaja, Kontrabass, Koorilaul, Lätte tänav, Lossi tänav (Tartu), Meeskoor, Metsasarv, Muusika, Muusikaõpetaja, Muusikakriitik, Nõo, Nõo vald (1939), Oboe, Oratoorium, Pikasilla (Tõrva), Postimees, Puhja, Puhja kirik, Rüütli tänav (Tartu), Rõngu, Rõngu kalmistu, Rudolf Hurt, Sümfooniaorkester, Segakoor, Tartu, Tartu ülikooli audoktor, Tromboon, Uus Eesti, Valga (Liivimaa), Viiul, 12. jaanuar, 1860, 1948, 8. september.
Aakre vald (Rõngu kihelkond)
Aakre vald (saksa keeles Gemeinde Ayakar) oli vald Rõngu kihelkonnas Tartumaal.
Vaata Aleksander Läte ja Aakre vald (Rõngu kihelkond)
Aleksander Lätte tänav
Aleksander Lätte tänav on tänav Tartumaal Nõo alevikus.
Vaata Aleksander Läte ja Aleksander Lätte tänav
Anton Schulzenberg
Anton Schulzenberg (25. juuli 1867 Kavastu vald – 5. oktoober 1942 Tartu) oli eesti arst.
Vaata Aleksander Läte ja Anton Schulzenberg
Arnold Laur
Arnold Laur (21. juuli/2. august 1880 Tori kihelkond – 19. detsember 1922 Tartu) oli eesti vaimulik.
Vaata Aleksander Läte ja Arnold Laur
Bürgermusse
Bürgermusse oli linnakodanike klubi nimetus mõnes Baltimaade linnas.
Vaata Aleksander Läte ja Bürgermusse
Cimze seminar
Maja, kus kunagi asus Cimze seminar, praegune Valka koduloomuuseumi hoone (2010) Cimze seminar (ka Valga seminar, Valmiera seminar) oli läti pedagoogi ja muusiku Jānis Cimze (1814–1881) juhitud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar, mis tegutses aastatel 1839–1849 Volmaris ja 1849–1890 Valgas.
Vaata Aleksander Läte ja Cimze seminar
Eesti NSV rahvakunstnik
Eesti NSV rahvakunstnik oli Eesti NSV loometöötajate riiklik aunimetus.
Vaata Aleksander Läte ja Eesti NSV rahvakunstnik
Georg Friedrich Händel
Georg Friedrich Händel (Suurbritannia alamana George Frideric Handel. Itaalias ja algselt ka Inglismaal kasutas ta õige häälduse tagamiseks nimekuju Georg Friedrich HendelDean, lk 1; 23. veebruar 1685 Halle – 14. aprill 1759 London) oli saksa helilooja, kes aastast 1712 elas Inglismaal ja võttis 1727.
Vaata Aleksander Läte ja Georg Friedrich Händel
Helilooja
Helilooja (saksa keeles Tonsetzer, Tondichter, Tonschöpfer) ehk komponist (ladina keeles componere 'kokku panema') on inimene, kes loob heliteoseid ehk tegeleb heliloomingu ehk komponeerimisega.
Vaata Aleksander Läte ja Helilooja
Helilooming
Helilooming ehk kompositsioon ehk komponeerimine on muusikas heliteose, helikeskkonna või muusikalise protsessi loomise kunst (ars), oskus (techne) ja protsess.
Vaata Aleksander Läte ja Helilooming
Juhan Luiga
Juhan Luiga Juhan Luiga (31. märts 1873 Nõo kihelkond – 19. oktoober 1927 Tallinn) oli eesti arst, publitsist ja kultuuritegelane.
Vaata Aleksander Läte ja Juhan Luiga
Karl Menning
Karl Menning VR III/2 (11. mai 1874 Tartu – 5. märts 1941 Tartu) oli eesti elukutselise teatri alustaja, Vanemuise juht ja Eesti diplomaat.
Vaata Aleksander Läte ja Karl Menning
Kasvatusteadlane
Pedagoog (vanakreeka keele sõnast paidagogos 'lapse saatja') on pedagoogikateadlane või pedagoogilisi teadmisi rakendav ja õpetajana töötav inimene.
Vaata Aleksander Läte ja Kasvatusteadlane
Kirikuõpetaja
Kirikuõpetaja (vanemas kirjanduses ka kirik(u)härra) on pastori mitteametlik nimetus Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus.
Vaata Aleksander Läte ja Kirikuõpetaja
Kontrabass
Kontrabass on keelpill, mis kuulub viiuli perekonda.
Vaata Aleksander Läte ja Kontrabass
Koorilaul
Koorilaul on muusikažanr, mida esitab lauljate koor.
Vaata Aleksander Läte ja Koorilaul
Lätte tänav
Lätte tänav Lätte tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Tatari asumis.
Vaata Aleksander Läte ja Lätte tänav
Lossi tänav (Tartu)
Lossi tänav (saksa keeles Schlossstrasse) on tänav Tartus, mis ühendab kesklinna ja Toomemäge.
Vaata Aleksander Läte ja Lossi tänav (Tartu)
Meeskoor
Inseneride Meeskoor Meeskoor on kooriliik, mille lauljaiks on häälemurde läbinud mehed, häälerühmadeks tavaliselt I tenor ja II tenor ning bariton ja bass (ühendkooris vastavalt I ja II bass).
Vaata Aleksander Läte ja Meeskoor
Metsasarv
Metsasarv (itaalia corno) on vaskpuhkpill.
Vaata Aleksander Läte ja Metsasarv
Muusika
Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.
Vaata Aleksander Läte ja Muusika
Muusikaõpetaja
Muusikaõpetaja on vastava muusikalise ja pedagoogilise hariduse saanud muusik, kes õpetab pillimängu või laulmist.
Vaata Aleksander Läte ja Muusikaõpetaja
Muusikakriitik
Muusikakriitik on isik, kes tegutseb muusikakriitika valdkonnas.
Vaata Aleksander Läte ja Muusikakriitik
Nõo
Nõo on alevik Tartu maakonnas Nõo vallas.
Vaata Aleksander Läte ja Nõo
Nõo vald (1939)
Nõo vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.
Vaata Aleksander Läte ja Nõo vald (1939)
Oboe
Oboe Oboe (prantsuse sõnast haut-bois – 'kõrge (lärmikas) puu', itaalia keeles oboe) on kaasaegse orkestri instrument, topeltlesthuuliku ehk trostiga puupuhkpill.
Vaata Aleksander Läte ja Oboe
Oratoorium
Oratoorium (itaaliakeelsest sõnast oratorio – 'palvesaal') on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süžeel põhinev heliteos.
Vaata Aleksander Läte ja Oratoorium
Pikasilla (Tõrva)
Pikasilla on küla Valga maakonnas Tõrva vallas.
Vaata Aleksander Läte ja Pikasilla (Tõrva)
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Vaata Aleksander Läte ja Postimees
Puhja
Puhja on alevik Tartu maakonnas Elva vallas.
Vaata Aleksander Läte ja Puhja
Puhja kirik
Puhja kirik 1970ndatel Mälestuskivide avamine Adrian Virginiusele ja Käsu Hansule 1988. aastal Puhja kirik (ka: Puhja Püha Dionysiuse kirik) on kirik Puhja alevikus, Elva vallas, Tartu maakonnas.
Vaata Aleksander Läte ja Puhja kirik
Rüütli tänav (Tartu)
Rüütli tänav Rüütli tänav on tänav Tartu kesklinnas.
Vaata Aleksander Läte ja Rüütli tänav (Tartu)
Rõngu
Rõngu kirik Rõngu (saksa Ringen) on alevik Tartu maakonnas Elva vallas.
Vaata Aleksander Läte ja Rõngu
Rõngu kalmistu
Rõngu kalmistu on kalmistu Rõngu kihelkonnas Tartumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Tartu maakonnas Elva vallas Lossimäe külas.
Vaata Aleksander Läte ja Rõngu kalmistu
Rudolf Hurt
Rudolf Hurda haud Siselinna kalmistul (mai 2012) Rudolf Hurt (30. november (vkj 18. november) 1874 Otepää – 10. jaanuar 1918 (vkj 28. detsember 1917) Tallinn) oli eesti vaimulik, Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja.
Vaata Aleksander Läte ja Rudolf Hurt
Sümfooniaorkester
Sümfooniaorkester on orkester, kuhu kuuluvad.
Vaata Aleksander Läte ja Sümfooniaorkester
Segakoor
Jööri folgil, 2011 Segakoor on laulukoor, milles laulavad mehed ja naised.
Vaata Aleksander Läte ja Segakoor
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Aleksander Läte ja Tartu
Tartu ülikooli audoktor
Tartu Ülikooli audoktori medal, mille on kujundanud Julia Maria Künnap. ''Foto: Andres Tennus'' Tartu Ülikooli audoktoriks nimetatakse teenekaid, rahvusvaheliselt tunnustatud teadlasi, ühiskonna- ja kultuuritegelasi, kes on aidanud suurendada Tartu Ülikooli ja Eesti teaduse autoriteeti maailma üldsuse silmis ning paistnud silma Tartu Ülikooli sidemete arendamisel maailma teiste ülikoolide ja teadusasutustega.
Vaata Aleksander Läte ja Tartu ülikooli audoktor
Tromboon
Tromboon on vaskpuhkpill.
Vaata Aleksander Läte ja Tromboon
Uus Eesti
Uus Eesti oli Tallinnas samanimelise osaühingu poolt väljaantav Eesti päevaleht.
Vaata Aleksander Läte ja Uus Eesti
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Vaata Aleksander Läte ja Valga (Liivimaa)
Viiul
Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.
Vaata Aleksander Läte ja Viiul
12. jaanuar
12.
Vaata Aleksander Läte ja 12. jaanuar
1860
1860.
Vaata Aleksander Läte ja 1860
1948
1948.
Vaata Aleksander Läte ja 1948
8. september
8.
Vaata Aleksander Läte ja 8. september