Sisukord
55 suhted: Ado Grenzstein, Aleksander Kunileid, Aleksander Läte, Aleksander Thomson, Anton Jürgenstein, Auseklis, Baltimaad, Carl Robert Jakobson, Dünaamika (muusika), Eesti Postimees, Eestimaa, Eestlased, Felix Mendelssohn Bartholdy, Friedrich August Saebelmann, Friedrich Ladegast, Hans Einer, Hans Rebane (1862–1911), Harmoonia, Helilooming, Helme, I üldlaulupidu, Jaan Kompus, Jānis Cimze, Johann Heinrich Pestalozzi, Johann Sebastian Bach, Johann Voldemar Jannsen, Johannes Eglon, Joosep Kapp, Kasvatusteadlane, Kasvatusteadus, Kārlis Baumanis, Köster, Kihelkonnakool, Kirikuõpetaja, Klaver, Koorilaul, Koraal, Lätlased, Liivimaa, Meeskoor, Mihkel Kampmaa, Muusika, Orel, Rahvalaul, Rütm (muusika), Saksa keel, Seminar, Suure-Jaani, Tartu, Valga (Liivimaa), ... Laienda indeks (5 rohkem) »
Ado Grenzstein
Ado Grenzstein Ado Grenzstein (pseudonüüm A. Piirikivi; 5. veebruar 1849 Kõksi küla, Tarvastu kihelkond, Viljandimaa, Liivimaa kubermang – 20. aprill 1916 Menton, Lõuna-Prantsusmaa) oli eesti ajakirjanik ja pedagoog, Tõnis Grenzsteini vend.
Vaata Cimze seminar ja Ado Grenzstein
Aleksander Kunileid
Aleksander Kunileid (kodanikunimega Aleksander Saebelmann; 22. november 1845 Audru vald – 27. juuli 1875 Poltava) oli eesti helilooja.
Vaata Cimze seminar ja Aleksander Kunileid
Aleksander Läte
Aleksander Läte, umbes 1890 Aleksander Läte (õieti Aleksander Sprenk-Läte; 12. jaanuar 1860 Aakre vald, Pikasilla küla – 8. september 1948 Tartu) oli eesti helilooja ja pedagoog.
Vaata Cimze seminar ja Aleksander Läte
Aleksander Thomson
Aleksander Eduard Thomson (19. jaanuar (vkj) / 31. jaanuar 1845 Sangaste kihelkond, Tartumaa – 7. oktoober (vkj) / 20. oktoober 1917 Petrograd) oli eesti helilooja.
Vaata Cimze seminar ja Aleksander Thomson
Anton Jürgenstein
Anton Jürgenstein Anton Jürgenstein (1. november 1861 Vana-Vändra vald, Pärnumaa – 21. veebruar 1933 Tartu) oli eesti ajakirjanik, kirjanduskriitik ja poliitik.
Vaata Cimze seminar ja Anton Jürgenstein
Auseklis
Miķelis Krogzemis Auseklis (kodanikunimi Miķelis Krogzemis; 18. september 1850 Aloja vald, Läti – 6. veebruar 1879 Peterburi, Venemaa) oli läti luuletaja ja noorlätlaste liikumise aktiivne liige.
Vaata Cimze seminar ja Auseklis
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Vaata Cimze seminar ja Baltimaad
Carl Robert Jakobson
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu – 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik, muusik ja pedagoog.
Vaata Cimze seminar ja Carl Robert Jakobson
Dünaamika (muusika)
Dünaamika (kreeka keeles dynamikos – jõusse puutuv, jõu-) on muusikas õpetus muutumisest.
Vaata Cimze seminar ja Dünaamika (muusika)
Eesti Postimees
Eesti Postimees (ka Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale) oli eesti ajaleht, mille väljaandmist alustas Johann Voldemar Jannsen 13. jaanuaril (1. jaanuaril) 1864.
Vaata Cimze seminar ja Eesti Postimees
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Vaata Cimze seminar ja Eestimaa
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Vaata Cimze seminar ja Eestlased
Felix Mendelssohn Bartholdy
Felix Mendelssohn 1839. aastal (autor James Warren Childe) Jakob Ludwig Felix Mendelssohn Bartholdy, sündinud ja enamjaolt tuntud kui Felix Mendelssohn, tuntud ka kui Felix Mendelssohn Bartholdy (3. veebruar 1809 Hamburg – 4. november 1847 Leipzig) oli romantismiajastu saksa helilooja, pianist, organist ja dirigent.
Vaata Cimze seminar ja Felix Mendelssohn Bartholdy
Friedrich August Saebelmann
Friedrich August Saebelmann (26. september 1851 Karksi – 22. veebruar / 7. märts 1911 Paistu) oli eesti helilooja, koorijuht, organist ja pedagoog.
Vaata Cimze seminar ja Friedrich August Saebelmann
Friedrich Ladegast
Friedrich Ladegast (1818–1905) Foto 1900. aastast Friedrich Ladegasti suurim orel Schwerini Toomkirikus Saksamaal (1870-1871) Valga Jaani kiriku orel (1867) on Eestis ainus algsel kujul säilinud Friedrich Ladegasti ehitatud orel Friedrich Ladegast (30. august 1818 Hochhermsdorf (tänapäeval Zettlitzi vallaosa Hermsdorf) – 30.
Vaata Cimze seminar ja Friedrich Ladegast
Hans Einer
Hans Einer (17. juuni 1856 Sangaste kihelkond, Uniküla vald, Kingu talu – 23. veebruar 1927 Valga) oli eesti pedagoog, kooliõpikute autor, kultuuri- ja ühiskonnategelane.
Vaata Cimze seminar ja Hans Einer
Hans Rebane (1862–1911)
Hans Rebane (22. mai/3. juuni 1862 Eestimaa – 15. detsember 1911) oli eesti vaimulik.
Vaata Cimze seminar ja Hans Rebane (1862–1911)
Harmoonia
Harmoonia on kokkusobivus, kokkukõla, nii ideede kui millegi muu loodu vahel.
Vaata Cimze seminar ja Harmoonia
Helilooming
Helilooming ehk kompositsioon ehk komponeerimine on muusikas heliteose, helikeskkonna või muusikalise protsessi loomise kunst (ars), oskus (techne) ja protsess.
Vaata Cimze seminar ja Helilooming
Helme
Helme on alevik Lõuna-Eestis Valga maakonnas Tõrva vallas.
Vaata Cimze seminar ja Helme
I üldlaulupidu
I üldlaulupidu toimus 30. juunil–2. juulil (vkj 18.–20. juunil) 1869.
Vaata Cimze seminar ja I üldlaulupidu
Jaan Kompus
Jaan Kompus (24. juuni 1858 Liivaku veski, Uderna vald, Rõngu kihelkond, Tartumaa – 7. mai 1940 Tartu) oli eesti seltskonnategelane, köster, organist ja õpetaja.
Vaata Cimze seminar ja Jaan Kompus
Jānis Cimze
Jānis Cimze (vanas ehk saksapärases kirjaviisis Jahnis Zimse; 3. juuli 1814 Rauna kihelkond (Läti) – 22. oktoober 1881 Valga) oli läti pedagoog, rahvalaulude koguja ja harmoniseerija, organist ja koorijuht, pedagoogika ja koorilaulukultuuri alusepanija Lätis ja Eestis.
Vaata Cimze seminar ja Jānis Cimze
Johann Heinrich Pestalozzi
Johann Heinrich Pestalozzi Johann Heinrich Pestalozzi (12. jaanuar 1746 Zürich – 17. veebruar 1827 Brugg, Aargau kanton, Šveits) oli Šveitsi pedagoog, filantroop, koolireformaator, filosoof ja poliitik.
Vaata Cimze seminar ja Johann Heinrich Pestalozzi
Johann Sebastian Bach
Johann Sebastian Bachi autogramm Johann Sebastian Bach (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach – 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.
Vaata Cimze seminar ja Johann Sebastian Bach
Johann Voldemar Jannsen
Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen; 16. mai (vkj 4.mai) 1819 Vana-Vändra vald – 13. juuli (vkj 1. juuli) 1890 Tartu) oli eesti ajakirjanik, koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte.
Vaata Cimze seminar ja Johann Voldemar Jannsen
Johannes Eglon
Johannes Eglon (29. mai/10. juuni 1836 Vastse-Nõo mõisavald, Nõo kihelkond, Tartumaa – 24. jaanuar/6. veebruar 1908 Vändra kihelkond, Pärnumaa) oli eesti haridustegelane, kurtide ja kurttummade õpetaja.
Vaata Cimze seminar ja Johannes Eglon
Joosep Kapp
pisi Joosep Kapp (12. mai (vkj 30. aprill) 1833 Rutikvere vald – 20. veebruar (vkj 8. veebruar) 1894 Suure-Jaani) oli eesti koolmeister ja muusik.
Vaata Cimze seminar ja Joosep Kapp
Kasvatusteadlane
Pedagoog (vanakreeka keele sõnast paidagogos 'lapse saatja') on pedagoogikateadlane või pedagoogilisi teadmisi rakendav ja õpetajana töötav inimene.
Vaata Cimze seminar ja Kasvatusteadlane
Kasvatusteadus
Kasvatusteadus ehk pedagoogika on kasvatust ja õpetust uuriv teadus.
Vaata Cimze seminar ja Kasvatusteadus
Kārlis Baumanis
Kārlis Baumanise portree 2010. aasta Läti postmargil Kārlis Baumanis (ka Baumaņu Kārlis; 11. mai 1835 Viļķene – 10. jaanuar 1905 Limbaži) oli läti helilooja.
Vaata Cimze seminar ja Kārlis Baumanis
Köster
Köster on luterliku, õigeusu ja katoliku kiriku kirikuteener, kelle ülesandeks on abistada (osalt ka asendada) vaimulikke jumalateenistustel ja talitustel ning hoida kiriku vara.
Vaata Cimze seminar ja Köster
Kihelkonnakool
Kraavi kihelkonnakooli hoone 2014. aastal Kihelkonnakool (luteri usu kihelkonnakoguduse kool, rahvapärase nimetusega köstrikool, vene keeles церковно-приходская школа, приходская школа, приходское училище) oli teise (kõrgema) astme talurahvakool, kuhu võeti õppima vallakooli lõpetanuid või muul viisil esimese astme hariduse omandanuid.
Vaata Cimze seminar ja Kihelkonnakool
Kirikuõpetaja
Kirikuõpetaja (vanemas kirjanduses ka kirik(u)härra) on pastori mitteametlik nimetus Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus.
Vaata Cimze seminar ja Kirikuõpetaja
Klaver
Henriëtte Ronner-Knip (1897) Klaver on klahvpill.
Vaata Cimze seminar ja Klaver
Koorilaul
Koorilaul on muusikažanr, mida esitab lauljate koor.
Vaata Cimze seminar ja Koorilaul
Koraal
Koraal (keskladina sõnast choralis 'koori-', kreekakeelsest sõnast χορός chorós 'koor') on kirikulaul, mida esitab koor.
Vaata Cimze seminar ja Koraal
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Vaata Cimze seminar ja Lätlased
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Cimze seminar ja Liivimaa
Meeskoor
Inseneride Meeskoor Meeskoor on kooriliik, mille lauljaiks on häälemurde läbinud mehed, häälerühmadeks tavaliselt I tenor ja II tenor ning bariton ja bass (ühendkooris vastavalt I ja II bass).
Vaata Cimze seminar ja Meeskoor
Mihkel Kampmaa
Mihkel Kampmaa (kuni aastani 1936 Kampmann; 28. märts 1867 Sauga vald, Pärnumaa – 30. september 1943 Tartu) oli eesti kirjandusloolane, koolikirjanik ja pedagoog, kelle neljaköiteline teos "Eesti kirjandusloo peajooned" (1912–36) pani aluse eesti kirjanduse ajaloo põhjalikumale uurimisele.
Vaata Cimze seminar ja Mihkel Kampmaa
Muusika
Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.
Vaata Cimze seminar ja Muusika
Orel
Orelikontsert Adelaide'is 2020. aastal Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede.
Vaata Cimze seminar ja Orel
Rahvalaul
Rahvalaul (saksa keeles Volkslied) on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides.
Vaata Cimze seminar ja Rahvalaul
Rütm (muusika)
Rütm (kreeka sõnast rhythmos 'vool, järgnevus') on muusikas helikestuste või helivältuste järgnevuse muster.
Vaata Cimze seminar ja Rütm (muusika)
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Cimze seminar ja Saksa keel
Seminar
Seminar on nii haridusasutuse nimetus kui ka õppetöö vorm.
Vaata Cimze seminar ja Seminar
Suure-Jaani
Suure-Jaani Suure-Jaani on linn Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.
Vaata Cimze seminar ja Suure-Jaani
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Cimze seminar ja Tartu
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Vaata Cimze seminar ja Valga (Liivimaa)
Valga Jaani kirik
Valga Jaani kirik on kirik Valga maakonnas Valga kesklinnas.
Vaata Cimze seminar ja Valga Jaani kirik
Valga Jaani kiriku orel
Valga Jaani kiriku orel. Orelimeister Friedrich Ladegast, 1867 Valga Jaani kiriku orel on Friedrich Ladegasti 1867.
Vaata Cimze seminar ja Valga Jaani kiriku orel
Valka koduloomuuseum
Valka koduloomuuseum (2010) Valka koduloomuuseum (läti Valkas novadpētniecības muzejs) on Valkas asuv koduloomuuseum.
Vaata Cimze seminar ja Valka koduloomuuseum
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Vaata Cimze seminar ja Valmiera
Vändra
Vändra on alev Pärnu maakonna kirdeosas Põhja-Pärnumaa vallas.
Vaata Cimze seminar ja Vändra
Tuntud ka kui Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar, Valga seminar, Valmiera seminar.