Sisukord
36 suhted: Basileios I, Bütsantsi keisrite loend, Constantinus Suur, Diocletianus, Filosoof, Hagiograafia, Hypatia, Ingel, Jeesuse kirgastamine, Justinianus I, Kabel, Kadripäev, Katariina (täpsustus), Katoliku kirik, Kiievi-Vene, Kristlus, Legend, Maxentius, Märter, Mooses, Palverännak, Püha Katariina klooster (täpsustus), Pühak, Piim, Rooma keiser, Sümbol, Siinai mägi, Turist, Veri, Vokk, 11. sajand, 24. november, 25. november, 548, 565, 866.
Basileios I
Basileios I Makedoonlane (kreeka keeles: Βασίλειος ὁ Μακεδών (Basíleios ō Makedṓn); 811 – 29. august 886) oli Bütsantsi keiser aastatel 867–886.
Vaata Aleksandria Katariina ja Basileios I
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Vaata Aleksandria Katariina ja Bütsantsi keisrite loend
Constantinus Suur
Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima.
Vaata Aleksandria Katariina ja Constantinus Suur
Diocletianus
Diolectianuse pea Istanbuli arheoloogiamuuseumis Diocletianus (Imperator Caesar Caius Marcus Aurelius Numerius Diocletianus Augustus); sünninimi Diocles; (22. detsember 245 – 3. detsember 313) oli Vana-Rooma keiser 20. novembrist 283 kuni 1. maini 305.
Vaata Aleksandria Katariina ja Diocletianus
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Vaata Aleksandria Katariina ja Filosoof
Hagiograafia
Hagiograafia (kreeka keeles ἅγιος hagios 'püha'ja γραφία graphia 'kirjutamine') on pühakuid, nende elu ja tegusid käsitlev kirjandus ning uurimistöö.
Vaata Aleksandria Katariina ja Hagiograafia
Hypatia
Näitleja Mary Anderson Hypatia rollis (umbes 1900) Hypatia (kreeka keeles Υπατία; umbes 370 pKr Aleksandria – 415 pKr Aleksandria) oli antiikaegse Egiptuse matemaatik ja filosoof.
Vaata Aleksandria Katariina ja Hypatia
Ingel
"Haavatud ingel", Hugo Simberg, 1903 "Inglite laul". William Bouguereau. 1881. Getty muuseum jõulukuuse tippu Ingel on Jumalat või jumalaid teeniv vaim mitmes religioonis, põhiliselt judaismis ja sellest arenenud monoteismides nagu kristlus, islam ja mormoonlus.
Vaata Aleksandria Katariina ja Ingel
Jeesuse kirgastamine
Jeesuse kirgastamine, ka Issanda muutmine (ladina keeles transfiguratio 'vormi muutus'; kreeka keeles μεταμόρφωσις metamόrfosis 'metamorfoos') on lugu Uues Testamendis, kus Jeesus on kõrgel mäel ja saab jüngrite ees kirgastatud.
Vaata Aleksandria Katariina ja Jeesuse kirgastamine
Justinianus I
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14.
Vaata Aleksandria Katariina ja Justinianus I
Kabel
Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid Jõelähtme vallas on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Palermo ''Cappella Palatina'' sisevaade Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi Firenzes Versailles's Kabel (keskaja ladina keeles capella, hilisladina sõnast cappa 'mantel') on kirikutaoline sakraalehitis.
Vaata Aleksandria Katariina ja Kabel
Kadripäev
Kadripäev on 25. november, eesti rahvakalendri tähtpäev, mis on saanud nimetuse Aleksandria pühaku Katariina mälestuspäeva järgi.
Vaata Aleksandria Katariina ja Kadripäev
Katariina (täpsustus)
Katariina on naisenimi.
Vaata Aleksandria Katariina ja Katariina (täpsustus)
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Aleksandria Katariina ja Katoliku kirik
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Vaata Aleksandria Katariina ja Kiievi-Vene
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Vaata Aleksandria Katariina ja Kristlus
Legend
Legend on suuliselt edasikantav jutustus, mis räägib mingi koha või eseme päritolust või mingist meeldejäävast sündmusest.
Vaata Aleksandria Katariina ja Legend
Maxentius
Maxentius (Imperator Caesar Divi Valerii Maximiani Marcus Aurelius Valerius Maxentius Augustus; sünninimi Marcus Valerius Maxentius; u 278 – 28. oktoober 312) oli Vana-Rooma keiser 28.
Vaata Aleksandria Katariina ja Maxentius
Märter
Albrecht Dürer, "Märtrite hukkamine", 1508, Viin, Kunsthistorisches Museum Sebastia nelikümmend märtrit kannatamas, Kristus ja märtreile saadetud kroonid nende kohal. 19. sajandi lõpu ikoon Märter (kreeka keeles μάρτυς mártys 'tunnistaja' sõnatüvest μάρτυρ- mártyr-), arhailisema nimetusega veretunnistaja, on oma usu või veendumuste pärast kannatanud ja hukatud inimene.
Vaata Aleksandria Katariina ja Märter
Mooses
Rembrandti maal Moosesest koos kümne käsuga Mooses (heebrea מֹשֶׁה Mōšeh, araabia موسى Mūsá) oli Piibli järgi iisraellaste juht, kes juhtis iisraeli rahva välja Egiptuse orjapõlvest ning edastas kümme käsku.
Vaata Aleksandria Katariina ja Mooses
Palverännak
Palverännak on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak.
Vaata Aleksandria Katariina ja Palverännak
Püha Katariina klooster (täpsustus)
Püha Katariina klooster on olnud mitmes paigas.
Vaata Aleksandria Katariina ja Püha Katariina klooster (täpsustus)
Pühak
Pühak on püha isik; legendaarne inimene või ajalooline isik, keda austatakse, kelle usklikkus ja vagadus avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu jumal maailmas toimib.
Vaata Aleksandria Katariina ja Pühak
Piim
Piim klaasis Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed.
Vaata Aleksandria Katariina ja Piim
Rooma keiser
Rooma keisriks (ka Vana-Rooma keisriks) nimetatakse Rooma riigi valitsejat keisririigi perioodil, mille alguseks loetakse traditsiooniliselt aastat 27 eKr.
Vaata Aleksandria Katariina ja Rooma keiser
Sümbol
Sümbol (vanakreeka sõnast σύμβολον symbolon, ’märk, tunnus’) ehk võrdkuju on märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel.
Vaata Aleksandria Katariina ja Sümbol
Siinai mägi
Püha Katariina klooster (vaade Siinai mäele viivalt jalgrajalt) Siinai mägi on Vana Testamendi järgi paik, kus Issand tegi Iisraeli rahvaga lepingu ja andis neile Moosese vahendusel oma seadused (vt Moosese seadused; 2 Mo 24:16-18).
Vaata Aleksandria Katariina ja Siinai mägi
Turist
Turist Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias Turist on Maailma Turismiorganisatsiooni määratlusel inimene, kes reisib väljapoole tavapärast elukeskkonda jäävatesse kohtadesse kauemaks kui 24 tunniks, kuid mitte kauemaks kui aastaks puhkuse, äri või muudel eesmärkidel, mis pole seotud külastatavas paigas tasustatava tegevusega.
Vaata Aleksandria Katariina ja Turist
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Vaata Aleksandria Katariina ja Veri
Vokk
Iiri vokk Vokk on seadeldis kiududest niidi või lõnga ketramiseks.
Vaata Aleksandria Katariina ja Vokk
11. sajand
11.
Vaata Aleksandria Katariina ja 11. sajand
24. november
24.
Vaata Aleksandria Katariina ja 24. november
25. november
25.
Vaata Aleksandria Katariina ja 25. november
548
548.
Vaata Aleksandria Katariina ja 548
565
565.
Vaata Aleksandria Katariina ja 565
866
866.
Vaata Aleksandria Katariina ja 866
Tuntud ka kui Katariina, Katariina Aleksandriast.