Sisukord
22 suhted: Afiinne ruum, Alamhulk, Algebra, Algebraline geomeetria, Algebraline joon, Algebraline pind, Algebraliselt kinnine korpus, Geomeetria, Hilberti teoreem nullkohtadest, Hulk, Integriteetkond, Iseärane punkt, Kinnine hulk, Kompleksarv, Komplekstasand, Koordinaadisüsteem, Lõpmatult diferentseeruv funktsioon, Parajasti siis, kui, Polünoom, Polünoomi nullkoht, Reaalarv, Ringi ideaal.
Afiinne ruum
Afiinne ruum on ruum on matemaatiline ruum, mille punktide vahelised seosed on määratud igale punktide järjestatud paarile vastavusse seotud vektoriga (mingi vektorruumi elemendiga) nii, et tekivad samalaadsed seosed vektorite ja punktide vahel nagu tavalises geomeetrias.
Vaata Algebraline muutkond ja Afiinne ruum
Alamhulk
Venni diagramm: ''A'' on ''B'' alamhulk ehk ''B'' on ''A'' ülemhulk Matemaatikas nimetatakse hulka A hulga B alamhulgaks ehk osahulgaks ehk alamsüsteemiks, kui kõik hulga A elemendid on ühtlasi hulga B elemendid.
Vaata Algebraline muutkond ja Alamhulk
Algebra
Algebra (araabia sõnast al-džabr) on matemaatika haru, mis uurib tehteid (enamasti algebralisi tehteid) ja nende omadusi.
Vaata Algebraline muutkond ja Algebra
Algebraline geomeetria
Algebraline geomeetria on geomeetria haru, mis uurib algebraliste muutkondade ja nende mitmesuguste üldistuste omadusi.
Vaata Algebraline muutkond ja Algebraline geomeetria
Algebraline joon
Tschirnhausi kuubik, kolmandat järku algebraline joon Algebraline joon ehk tasandiline algebraline joon (ka algebraline kõver, tasandiline algebraline kõver) elementaarses mõttes on tasandiline joon, mille (ja ainult mille) punktide koordinaadid x, y rahuldavad mingit võrrandit kus F on kahe reaalarvulise muutujaga polünoom.
Vaata Algebraline muutkond ja Algebraline joon
Algebraline pind
Algebraline pind on algebralises geomeetrias pind, mille punktide koordinaadid x,y,z rahuldavad võrrandit kus F on reaalarvuliste kordajatega polünoom.
Vaata Algebraline muutkond ja Algebraline pind
Algebraliselt kinnine korpus
Algebraliselt kinnine korpus on korpus, millest pärinevate kordajatega polünoomil (ehk igal polünoomil üle selle korpuse) on selles korpuses alati vähemalt üks juur.
Vaata Algebraline muutkond ja Algebraliselt kinnine korpus
Geomeetria
Axel Helsted, "Geomeetria" Geomeetria (kaudlaen vanakreeka sõnast γεωμετρία, mille algne tähendus on 'maamõõtmine') on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega.
Vaata Algebraline muutkond ja Geomeetria
Hilberti teoreem nullkohtadest
Hilberti teoreem nullkohtadest ehk Hilberti teoreem juurtest on teoreem, mis seob algebralise hulga mõiste ideaaliga polünoomide ringis üle algebraliselt kinnise korpuse.
Vaata Algebraline muutkond ja Hilberti teoreem nullkohtadest
Hulk
Hulga mõiste on üks nüüdisaegse matemaatika põhimõisteid.
Vaata Algebraline muutkond ja Hulk
Integriteetkond
Integriteetkond on ühikelemendiga kommutatiivne assotsiatiivne ring, milles pole nullitegureid.
Vaata Algebraline muutkond ja Integriteetkond
Iseärane punkt
Iseärane punkt ehk singulaarne punkt (inglise keeles singularity) on matemaatikas reeglina punkt, kus matemaatiline objekt (tavaliselt funktsioon) ei ole määratletud või millel on ebaregulaarne käitumine (näiteks punkt, kus funktsioon on katkestatud või ei ole diferentseeruv).
Vaata Algebraline muutkond ja Iseärane punkt
Kinnine hulk
Kinnine hulk on topoloogilise ruumi selline alamhulk, mis sisaldab kõiki oma kuhjumispunkte.
Vaata Algebraline muutkond ja Kinnine hulk
Kompleksarv
Kompleksarv on reaalarvu üldistus, mida samuti nimetatakse arvuks: see on matemaatiline objekt kujul a+ib, kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaarühik, mille puhul postuleeritakse, et i^2.
Vaata Algebraline muutkond ja Kompleksarv
Komplekstasand
Kompleksarvu z ja selle kaaskompleksi \barz kujutamine komplekstasandil Komplekstasand on koordinaattasand, mille igale punktile (x,y) on seatud vastavusse kompleksarv z.
Vaata Algebraline muutkond ja Komplekstasand
Koordinaadisüsteem
asimuudi nurgaga ''φ''. Radiaalse kauguse tähistamiseks kasutatakse ka sümbolit ''ρ''. Koordinaadisüsteem ehk koordinaadistik ehk koordinaatide süsteem on eeskiri, mis määrab punkti asukoha ühe või enama arvu abil.
Vaata Algebraline muutkond ja Koordinaadisüsteem
Lõpmatult diferentseeruv funktsioon
Lõpmatult diferentseeruv funktsioon ehk sile funktsioon on funktsioon, millel on teatava piirkonna igas punktis olemas mistahes järku täisdiferentsiaal.
Vaata Algebraline muutkond ja Lõpmatult diferentseeruv funktsioon
Parajasti siis, kui
"Parajasti siis, kui" ja "siis ja ainult siis, kui" on loomuliku keele väljendid, millega loogikas, matemaatikas, filosoofias ja nende rakendustes väljendatakse loogilist ekvivalentsi.
Vaata Algebraline muutkond ja Parajasti siis, kui
Polünoom
Polünoom ehk algebraline hulkliige on matemaatikas hulkliige, mis on moodustatud muutujatest (ehk tundmatutest) liitmise, lahutamise ja/või korrutamise abilÜ.
Vaata Algebraline muutkond ja Polünoom
Polünoomi nullkoht
Polünoomi nullkoht ehk polünoomi juur on muutuja väärtus, mille korral ühe muutuja polünoomi väärtus on 0.
Vaata Algebraline muutkond ja Polünoomi nullkoht
Reaalarv
Reaalarvude hulk ℝ sisaldab kõigi ratsionaalarvude hulka ℚ, mis omakorda sisaldab kõigi täisarvude hulka ℤ, mis sisaldab kõigi naturaalarvude hulka ℕ Reaalarvud on kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud ehk kõik positiivsed ja negatiivsed arvud ja null ehk kõik algebralised arvud ja transtsendentsed arvud.
Vaata Algebraline muutkond ja Reaalarv
Ringi ideaal
Üldalgebras nimetatakse ringi ideaaliks (ehk ideaaliks selles ringis) selle ringi alamhulka, mis sisaldab nullelementi ning on kinnine oma elementide liitmise ja lahutamise suhtes ning on kinnine ringi mis tahes elemendiga (vasakult või paremalt) korrutamise suhtes.
Vaata Algebraline muutkond ja Ringi ideaal