Sisukord
48 suhted: Antenni võimendus, Bluetooth, Detsibell, Dupleks, Efektiivne kiirgusvõimsus, Ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus, Elektrijuht, Elektriväli, Elektromagnetiline kiirgus, Elektrooniline võimendi, Energia, Fookus, Fraktaalantenn, Heinrich Rudolf Hertz, Isotroopkiirgur, James Clerk Maxwell, Logoperioodiline antenn, Magnetväli, Metallid, Mobiiltelefon, Nanoantenn, Näivtakistus, Parabool, Paraboolantenn, Pinge (elekter), Pinnaefekt, Poollainedipool, Raadiojaam (seade), Raadiolained, Raadiomikrofon, Raadiosagedus, Raadiosagedustuvastus, Raadiotehnika, Raadiovastuvõtja, Radar, Ringhääling, Ruum, Ruuporantenn, Saatja, Satelliitside, Telekommunikatsioon, Televisioon, Võimsus, Võnkumine, Vektor, Wi-Fi, Yagi antenn, 1888.
Antenni võimendus
Antenni võimendus on antenni peasuunas kiiratava või vastuvõetava kiirgusvõimsuse tiheduse suhe sellesse võimsustihedusse, mida sama toitevõimsuse juures kiirgaks või võtaks vastu kaovaba võrdlusantenn samas ruuminurgas.
Vaata Antenn ja Antenni võimendus
Bluetooth
Bluetoothi logo Bluetooth on standardiseeritud protokollil põhinev traadita side tehnoloogia, mis võimaldab andmeedastust telefonide, arvutite ja muude nutiseadmete vahel üle lühikeste vahemaade.
Vaata Antenn ja Bluetooth
Detsibell
Detsibell (tähis dB) on kümnendlogaritmiline mõõtühik, mis väljendab kahe füüsikalise suuruse (sageli võimsuse või pinge) suhet või ühe suuruse taset võrreldes mingi võrdlus- ehk baassuurusega.
Vaata Antenn ja Detsibell
Dupleks
Dupleks on telekommunikatsiooni võrgus kahe osapoole vahel loodav suhtlussüsteem, milles need kaks osapoolt või seadet saavad omavahel suhelda mõlemas suunas (kui osapooli on rohkem kui kaks, siis kutsutakse suhtlussüsteemi multipleksiks).
Vaata Antenn ja Dupleks
Efektiivne kiirgusvõimsus
Efektiivne kiirgusvõimsus, lühend ERP (inglise k sõnadest effective radiated power), on raadiosaatja antenni toitevõimsuse arvutuslik väärtus, s.t selline võimsus, mis tuleks anda poollainedipooli (sirgdipooli) sisendisse, et luua niisama suurt võimsustihedust, kui tekitab vaadeldav antennisüsteem suunadiagrammi maksimumi suunas.
Vaata Antenn ja Efektiivne kiirgusvõimsus
Ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus
Ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus, lühend EIRP (inglise k sõnadest equivalent isotropic radiated power või effective isotropic radiated power), on raadiosaatja antenni toitevõimsuse arvutuslik väärtus, s.t selline võimsus, mis tuleks anda isotroopkiirgurisse, et luua niisama suurt võimsustihedust, kui tekitab vaadeldav antennisüsteem suunadiagrammi maksimumi suunas.
Vaata Antenn ja Ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus
Elektrijuht
Elektrijuht ehk juht on kasutusel kahes tähenduses.
Vaata Antenn ja Elektrijuht
Elektriväli
Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.
Vaata Antenn ja Elektriväli
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Vaata Antenn ja Elektromagnetiline kiirgus
Elektrooniline võimendi
Elektrooniline võimendi ehk elektronvõimendi on elektrisignaali amplituudi ja/või võimsust suurendav võimendi.
Vaata Antenn ja Elektrooniline võimendi
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Antenn ja Energia
Fookus
peeglite fookused F (f on fookuskaugus) Fookus (ld focus kolle, tulease) ehk tulipunkt on punkt optikasüsteemi optilisel teljel, milles koondava või hajutava süsteemi toimel lõikuvad valguskiired.
Vaata Antenn ja Fookus
Fraktaalantenn
Fraktaalantenni tasapinnaline struktuur(''micro strip transmission lines'' ‒ ribaliinid) Fraktaalantenn on antenn, mis kasutab fraktaalset, s.o enesesarnasusel üles ehitatud struktuuri, et antenn toimiks tõhusalt küllalt laias sagedusalas.
Vaata Antenn ja Fraktaalantenn
Heinrich Rudolf Hertz
Heinrich Rudolf Hertz (22. veebruar 1857 Hamburg – 1. jaanuar 1894 Bonn) oli saksa füüsik.
Vaata Antenn ja Heinrich Rudolf Hertz
Isotroopkiirgur
Isotroopkiirgur ehk isotroopne antenn on idealiseeritud punktkiirgur, mis kiirgab (või võtab vastu) elektromagnetenergiat isotroopselt, s.t igas ruumisuunas võrdse võimsusega, kusjuures kiirgamine toimub kadudeta (kasutegur 100 %).
Vaata Antenn ja Isotroopkiirgur
James Clerk Maxwell
James Clerk Maxwell (13. juuni 1831 – 5. november 1879 Cambridge) oli šoti füüsik ja matemaatik, elektromagnetilise väljateooria rajaja.
Vaata Antenn ja James Clerk Maxwell
Logoperioodiline antenn
Logoperioodantenni elementide ühendusskeem (''Maitinimo linija'' ‒ toiteliin) Logoperioodiline antenn ehk logoantenn (lühend LPDA, inglise k sõnadest Logarithmic Periodic Dipole Antenna) on laiaribaline suundantenn, mis on saanud nimetuse selle järgi, et antenni resonantsisagedused logaritmilisel sagedusskaalal järgnevad perioodiliselt üksteisele; sellele perioodilisusele vastavad ka antennielementide pikkused ja vahekaugused.
Vaata Antenn ja Logoperioodiline antenn
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Vaata Antenn ja Magnetväli
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Antenn ja Metallid
Mobiiltelefon
Nokia 3310 mobiiltelefon Mobiiltelefone 2000. aastate algusest Mobiiltelefon (mobiilne telefon) ehk mobiil ehk taskutelefon (kõnekeeles telo, mobiil, mobla) on kaasaskantav akuga varustatud telefon, millega saab kõnesid pidada raadiotelefonside tugivõrgu kaudu.
Vaata Antenn ja Mobiiltelefon
Nanoantenn
'''Joonis 1.''' Spektraalne kiiritustihedus päikesespektris. Punane ala näitab kiiritustihedust merepinna tasemel. Merepinna tasemel on kiiritustihedus väiksem, sest, atmosfäär neelab valgust Nanoantenn on nanoskoopiline antenn (inglise keeles nantenna või optical rectenna), mida arendatakse valguse elektrienergiaks muutmiseks.
Vaata Antenn ja Nanoantenn
Näivtakistus
Näivtakistus ehk impedants Z on elektriahela kahe punkti vahel perioodilisele siinuselisele vahelduvasuunalisele elektrivoolule ehk vahelduvvoolule avalduv takistus, mis koosneb kahest põhikomponendist.
Vaata Antenn ja Näivtakistus
Parabool
Parabool, mille haripunkt on koordinaatteljestiku nullpunktis Parabooliks nimetatakse tasandi kõigi selliste punktide hulka, mis on võrdsel perpendikulaarsel kaugusel sellel tasandil asetsevast etteantud sirgest l ja etteantud punktist F. Punkti F nimetatakse parabooli fookuseks ja sirget l parabooli juhtsirgeks.
Vaata Antenn ja Parabool
Paraboolantenn
Paraboolantennid (New Mexico, USA) Paraboolantenn on niisugune suundantenn, mille kiirgur (aktiivelement) paikneb paraboloidikujulise pinnaga reflektori ehk peegeldi fookuses.
Vaata Antenn ja Paraboolantenn
Pinge (elekter)
Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise: kus Q on positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks.
Vaata Antenn ja Pinge (elekter)
Pinnaefekt
Vahelduvvooluga I kaasnevad magnetväli H ja pöörisvoolud Iw Pinnaefekt ehk skinnefekt (inglise sõnast skin 'kest, pind') on füüsikaline nähtus, mis seisneb elektrijuhti läbiva elektrivoolu koondumises juhi pindmisse kihti.
Vaata Antenn ja Pinnaefekt
Poollainedipool
Poollainedipool ehk poollainevibraator on dipoolkiirgur, mille elektriline pikkus võrdub poole lainepikkusega (λ/2) ja mille kaks poolust (kreeka k di- kaks + polus poolus) moodustuvad kiirguri keskel olevas katkestuskohas.
Vaata Antenn ja Poollainedipool
Raadiojaam (seade)
Raadiojaam on raadioseade või raadioseadmete kogum koos lisaseadmetega, millel on ühine asukoht ja mida kasutatakse raadiosideks või raadioastronoomiaks.
Vaata Antenn ja Raadiojaam (seade)
Raadiolained
Raadiolainete tehnilise kasutamise näide signaalide ülekandmiseks amplituudmodulatsiooniga (AM) ja sagedusmodulatsiooniga (FM) Raadiolained on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 1 mm kuni 10 km.
Vaata Antenn ja Raadiolained
Raadiomikrofon
Raadiomikrofon ehk juhtmevaba mikrofon on mikrofon ilma kaablita, mis ühendaks mikrofoni otse helisalvestus- või võimendusseadme külge.
Vaata Antenn ja Raadiomikrofon
Raadiosagedus
Raadiosagedus on elektromagnetlainete sagedusvahemik 30 kHz (kilohertsi) kuni 300 GHz (gigahertsi), mida kasutatakse raadiosideks (raadiokommunikatsiooniks).
Vaata Antenn ja Raadiosagedus
Raadiosagedustuvastus
Raadiosagedustuvastus (inglise keeles radio-frequency identification, RFID) on raadiolaineid kasutav tehnoloogia esemete (aga ka elusolendite) märgistamiseks ja nende automaatseks jälgimiseks.
Vaata Antenn ja Raadiosagedustuvastus
Raadiotehnika
Raadiotehnika on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb elektromagnetlainete ja -väljade kasutamist, eelkõige informatsiooni saamiseks, edastamiseks ja vastuvõtmiseks.
Vaata Antenn ja Raadiotehnika
Raadiovastuvõtja
Raadiovastuvõtja on elektrooniline seade, mis võtab vastu ruumis raadiolainete abil edastatavat või edasikanduvat infot ja annab sellele kasutamiseks vajaliku vormi (heli, pilt, analoog- või digitaalandmed).
Vaata Antenn ja Raadiovastuvõtja
Radar
ARPA radar Kwajaleini atollil Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi välibaasis Kihnus, Eesti Energia AS tellimusel, et välja selgitada lindude rännet vähem segavaid merealasid tuuleenergeetika arendamiseks Radar (varem ka RADAR; inglise keeles radio detection and ranging, 'raadiojälgimine ja kauguse määramine') on õhuruumi raadioseireseadeldis ehk raadiolokaator, mis toimib elektromagnetkiirguse, siin raadiolainete levimise põhimõttel ruumis.
Vaata Antenn ja Radar
Ringhääling
Raadioajakirjaniku töövahendid Ringhääling on raadio- või televisiooniprogrammide edastamine antenni- või kaabellevivõrgu kaudu kodeerimata või kodeeritud kujul, eesmärgiga teha need üldkasutatavate vastuvõtuvahenditega üldsusele kättesaadavaks.
Vaata Antenn ja Ringhääling
Ruum
Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.
Vaata Antenn ja Ruum
Ruuporantenn
Ruuporantenn on mikrolaineantenn, mille lehtrikujuline metallpind suubub õõsresonaatorina toimivasse lainejuhtmesse.
Vaata Antenn ja Ruuporantenn
Saatja
Kommertsliku FM-ringhäälingu saatja. See saadab sagedusel 101.9 MHz 48 kW kiirgusvõimsusega Elektroonikas ja telekommunikatsioonis on saatja või raadiosaatja elektronseadis, mis antenni abil tekitab raadiolaineid.
Vaata Antenn ja Saatja
Satelliitside
Satelliitside on raadioside, milles raadiosaatja ja -vastuvõtja vahel kasutatakse sidesatelliitidel paiknevaid retranslaatoreid ehk transpondereid.
Vaata Antenn ja Satelliitside
Telekommunikatsioon
Suurim paraboolantenn satelliitside jaoks. Raisting, Baieri, Saksamaa Teleprinteri mudel 33 ASR, millel oli perfolint ja perforaator. Kasutati arvutiterminalides Telekommunikatsioon (ka elektrooniline side, kaugandmeside, kaugside) tähendab informatsiooni edastamist ja sidepidamist pikemate vahemaade taha.
Vaata Antenn ja Telekommunikatsioon
Televisioon
Televisioon (lühend TV) on üks elektroonilise teabelevi vorme, mis võimaldab pildi, video ja heli ülekannet ja vastuvõttu.
Vaata Antenn ja Televisioon
Võimsus
Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: kus P\! – võimsus, A\! – töö, \Delta t\! – aja muut (ajavahemik).
Vaata Antenn ja Võimsus
Võnkumine
Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel.
Vaata Antenn ja Võnkumine
Vektor
Vektor ehk geomeetriline vektor (ld sõnast vector 'vedaja, kandja') on suurus, millel on pikkus, siht ja suund ning mis on nende andmetega täielikult määratud.
Vaata Antenn ja Vektor
Wi-Fi
Nintendo Wi-Fi USB ühenduslüli Wi-Fi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse (Wi-Fi Alliance) kaubamärk, millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu (WLAN) klassi kuuluvaid seadmeid, mis põhinevad IEEE 802.11 standardil.
Vaata Antenn ja Wi-Fi
Yagi antenn
Yagi antenn (täpsemalt: Yagi-Uda antenn) on suundantenn, mille põhilisteks osadeks on aktiivelement ja passiivelemendid.
Vaata Antenn ja Yagi antenn
1888
1888.
Vaata Antenn ja 1888