Kiiremini kui brauser!
8 suhted: Ašot Galojan, Armeenia, Ashot Hovakimian, Eesti, Eesti suursaadik Armeenias, Suursaadik, Tigran Mkrttšhjan, Vilnius.
Ašot Galojan
Ašot Galojan (armeenia keeles Աշոտ Գալոյան; sündinud 9. juulil 1956 Vanadzoris) on Armeenia ajaloolane, poliitik ja diplomaat.
Uus!!: Armeenia suursaadik Eestis ja Ašot Galojan · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Armeenia suursaadik Eestis ja Armeenia · Näe rohkem »
Ashot Hovakimian
Ashot Hovakimian (armeenia Աշոտ Հովակիմյան; sündinud 16. novembril 1961 Jerevanis) on Armeenia diplomaat ja poliitik.
Uus!!: Armeenia suursaadik Eestis ja Ashot Hovakimian · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Armeenia suursaadik Eestis ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti suursaadik Armeenias
Eesti suursaadik Armeenia on Eesti volitatud suursaadik Armeenias.
Uus!!: Armeenia suursaadik Eestis ja Eesti suursaadik Armeenias · Näe rohkem »
Suursaadik
Suursaadik on diplomaatiline ametiaste (ametikoht), ka erakorralise ja täievolilise suursaadiku laialt kasutatav mitteametlik vaste.
Uus!!: Armeenia suursaadik Eestis ja Suursaadik · Näe rohkem »
Tigran Mkrttšhjan
Tigran Mkrttšhjan (hääldus; armeenia keeles Տիգրան Մկրտչյան; sündinud 29. mail 1978 Jerevanis) on Armeenia diplomaat, ajaloolane ja politoloog.
Uus!!: Armeenia suursaadik Eestis ja Tigran Mkrttšhjan · Näe rohkem »
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
