Sisukord
21 suhted: Ants Viires, Arvi Ränk, Eesti entsüklopeedia, Eesti etnograafia sõnaraamat, Eesti keele seletav sõnaraamat, Eesti rahvakultuuri leksikon, Hapukapsas, Harilik kurk, Jahu, Juuretis, Kali, Lõunaeesti keeled, Leivaküna, Liha, Põhja-Eesti, Räim, Saaremaa, Silinder, Taar, TEA entsüklopeedia, 19. sajand.
Ants Viires
Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.
Vaata Astja ja Ants Viires
Arvi Ränk
Arvi Ränk (26. mai 1960 Kuressaare külanõukogu, Saaremaa – 20. detsember 1994 Tallinn) oli Eesti ajaloolane ja etnoloog.
Vaata Astja ja Arvi Ränk
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Vaata Astja ja Eesti entsüklopeedia
Eesti etnograafia sõnaraamat
"Eesti etnograafia sõnaraamat" (kaanepealkiri "Etnograafiasõnaraamat") on 1995.
Vaata Astja ja Eesti etnograafia sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
"Eesti keele seletav sõnaraamat" on praegu suurim eesti keelt kirjeldav sõnaraamat, milles on ligi 150 000 märksõna ja mis on "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu" teine, täiendatud ja parandatud trükk.
Vaata Astja ja Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti rahvakultuuri leksikon
"Eesti rahvakultuuri leksikon" on 1995.
Vaata Astja ja Eesti rahvakultuuri leksikon
Hapukapsas
Potis keev hapukapsas lihaga Hapukapsas on hapendatud kapsas.
Vaata Astja ja Hapukapsas
Harilik kurk
Harilik kurk (Cucumis sativus) on kõrvitsaliste sugukonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Vaata Astja ja Harilik kurk
Jahu
Jahu on teravilja jahvatamisel saadud toiduaine, mida kasutatakse pudru valmistamiseks, kastmete paksendamiseks, eelkõige aga pagaritoodete (leiva, saia, sepiku jne) ja pasta tegemiseks.
Vaata Astja ja Jahu
Juuretis
Juuretis on mitmesuguste kääritatavate (hapendatavate) toitude ja jookide koostisosa, aga ka taina kobestaja.
Vaata Astja ja Juuretis
Kali
Klaas kalja Kali (Saaremaal kaljataar) on linnaste, jahu või leiva leotisest, samuti mahlast või muust ainest pärmi toimel kääritatud jook, mis on levinud Baltimaade, Vene, Ukraina, Poola ja Serbia köögis, mitmetes Kaukaasia ja Kesk-Aasia maades ning Vene köögi mõjul ka Hiina põhjapiirkondades nagu Xinjiang ja Harbin.
Vaata Astja ja Kali
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad.
Vaata Astja ja Lõunaeesti keeled
Leivaküna
Leivaküna Leivaküna oli leivasõtkumise ja hapendamise nõu, mis õõnestati tavaliselt ühest tervikpuust.
Vaata Astja ja Leivaküna
Liha
Liha on loomade lihas-, rasv- ja sidekude, mida tarvitatakse toiduks.
Vaata Astja ja Liha
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Vaata Astja ja Põhja-Eesti
Räim
Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres.
Vaata Astja ja Räim
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Astja ja Saaremaa
Silinder
Silindri joonis, h-kõrgus, r-raadius Silinder on pöördkeha.
Vaata Astja ja Silinder
Taar
Taar on endisaegne jook, mida valmistati jahule või leivale peale valatud vett hapendades.
Vaata Astja ja Taar
TEA entsüklopeedia
TEA entsüklopeedia on üldentsüklopeedia, mida andis välja TEA Kirjastus.
Vaata Astja ja TEA entsüklopeedia
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Astja ja 19. sajand
Tuntud ka kui Asten, Astjas, Kaljaastja.