Ava Google MapsisSisukord
59 suhted: Ameerika, Antarktika, Antarktis, Atlandi ookean, Geograafilised koordinaadid, Hülglased, Ilmajaam, Inglased, ISO maakoodide loend, James Clark Ross, James Cook, Kaplinn, Kesk-Euroopa aeg, Kopter, Kuninganna Maudi maa, Laava, Loodusreservaat, Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m., Maakood (telefon), Manner, Meremiil, Norra, Norra põhiseadus, Pingviinlased, Prantsusmaa, Raadioamatöör, Raamat, Saar, Saksa keisririik, Samblikud, Sammaltaimed, Sihtnumber, Storting, Suurbritannia, Suveräänsus, Tippdomeen, Vööndiaeg, Vulkaan, .bv, 1. jaanuar, 14. jaanuar, 1739, 1808, 1822, 1899, 19. sajand, 1927, 1928, 1930, 1931, ... Laienda indeks (9 rohkem) »
- Antarktika
Ameerika
Ameerika Ameerika maailmajagu Ameerika on maailmajagu Maa läänepoolkeral.
Vaata Bouvet' saar ja Ameerika
Antarktika
Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).
Vaata Bouvet' saar ja Antarktika
Antarktis
Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.
Vaata Bouvet' saar ja Antarktis
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Vaata Bouvet' saar ja Atlandi ookean
Geograafilised koordinaadid
Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid.
Vaata Bouvet' saar ja Geograafilised koordinaadid
Hülglased
Paul de Vos, "Kaks noort hüljest rannal", u 1650 Mõõkvaalad Antarktika vetes jahtimas jääpangale roninud krabihüljest Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.
Vaata Bouvet' saar ja Hülglased
Ilmajaam
Tartu ilmajaam Tõravere observatooriumi juures Ilmajaam on vaatluskoht, kus toimub ilmaelementide (temperatuur, tuule kiirus ja suund, sademed jt) mõõtmine ja vaatlemine.
Vaata Bouvet' saar ja Ilmajaam
Inglased
Inglased (inglise keeles English või English people) on Euroopa rahvas, kes on traditsiooniliselt elanud Inglismaal ja emakeelena rääkinud inglise keelt või mõnda selle erikuju.
Vaata Bouvet' saar ja Inglased
ISO maakoodide loend
Siin on loetletud maailma maade ISO 3166 standardi järgsed maakoodid. Kategooria:ISO 3166 Kategooria:Geograafia loendid sv:ISO 3166#ISO 3166-1-koder.
Vaata Bouvet' saar ja ISO maakoodide loend
James Clark Ross
Sir James Clark Ross (15. aprill 1800 London – 3. aprill 1862 Aylesbury) oli inglise maadeavastaja ja meresõitja.
Vaata Bouvet' saar ja James Clark Ross
James Cook
James Cook (27. oktoober 1728 Yorkshire, Marton – 14. veebruar 1779 Hawaii) oli Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja.
Vaata Bouvet' saar ja James Cook
Kaplinn
Laudmäelt Kaplinn on linn Lõuna-Aafrika Vabariigis, Lääne-Kapimaa provintsi keskus.
Vaata Bouvet' saar ja Kaplinn
Kesk-Euroopa aeg
sinineLääne-Euroopa aeg (maailmaaeg; suveaeg: maailmaaeg + 1 h). punane'''Kesk-Euroopa aeg'''(maailmaaeg + 1 h; suveaeg: maailmaaeg + 2 h). khakiIda-Euroopa aeg (maailmaaeg + 2 h; suveaeg: maailmaaeg + 3 h). rohelineMoskva aeg (maailmaaeg + 4 h. Heledama värviga riikides suveaega ei ole.
Vaata Bouvet' saar ja Kesk-Euroopa aeg
Kopter
Algelise helikopteri katsetus 1922 Eesti piirivalve merepäästetreening Mil Mi-8 kopteriga 2008. aastal Helikopter (vanakreeka keelest ἕλιξ hélix, omastavas käändes ἕλῐκος hélikos 'keere, spiraal' + πτερόν pterón 'tiib') ehk kopter (eesti keeles sõnast helikopter loodud lühikuju) on õhust raskem lennuaparaat, mille tõste- ja liikumisjõu tekitab vähemalt üks rõhtasendis (horisontaalselt) pöörlev tiivik.
Vaata Bouvet' saar ja Kopter
Kuninganna Maudi maa
thumb Kuninganna Maudi maa (norra Dronning Maud Land) on piirkond Antarktises, mida nõuab endale Norra.
Vaata Bouvet' saar ja Kuninganna Maudi maa
Laava
Basaltne laavafontään Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.
Vaata Bouvet' saar ja Laava
Loodusreservaat
Loodusreservaat on kaitseala (tavaliselt rahvuspargi või looduskaitseala) eriliselt kaitstav vöönd, kus üldjuhul on keelatud igasugune inimmõjustus.
Vaata Bouvet' saar ja Loodusreservaat
Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m.
"Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m." ('seadus Bouvet' saarest, Peeter I saarest ja Kuninganna Maudi maast jt (sõltlasalade seadus)', ka Bilandsloven) on Norra seadus, mis reguleerib Norra sõltlasalade õiguslikku staatust.
Vaata Bouvet' saar ja Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m.
Maakood (telefon)
Maakood 457.
Vaata Bouvet' saar ja Maakood (telefon)
Manner
Manner ehk mander ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa.
Vaata Bouvet' saar ja Manner
Meremiil
Meremiil ehk geograafiline miil on põhiühik kauguste mõõtmiseks merenduses ja lennunduses.
Vaata Bouvet' saar ja Meremiil
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Bouvet' saar ja Norra
Norra põhiseadus
Norra põhiseadus (norra Kongeriket Norges Grunnlov) võeti vastu Eidsvolli asutava kogu (Riksforsamlingen) koosolekul 16. mail 1814.
Vaata Bouvet' saar ja Norra põhiseadus
Pingviinlased
Erakpingviini toidujaht Uus-Meremaal Pingviinlased (Spheniscidae) on lindude sugukond, mis on pingviiniliste (Sphenisciformes) seltsi ainus sugukond.
Vaata Bouvet' saar ja Pingviinlased
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Bouvet' saar ja Prantsusmaa
Raadioamatöör
Raadioamatöör on inimene, kelle hobi on raadio teel sidepidamine amatöörraadiosideks eraldatud sagedusaladel.
Vaata Bouvet' saar ja Raadioamatöör
Raamat
Raamatu osad Raamat on köidetud kogu teksti või piltidega lehti; ehk ka kogum ühest servast kokku liidetud, tavaliselt ühesuurusi ja ristkülikukujulisi paberilehti, millel asub nähtaval või kombataval kujul märkidest koosnev tekst.
Vaata Bouvet' saar ja Raamat
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Vaata Bouvet' saar ja Saar
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Vaata Bouvet' saar ja Saksa keisririik
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Vaata Bouvet' saar ja Samblikud
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Vaata Bouvet' saar ja Sammaltaimed
Sihtnumber
ümbrikutel. Nõukogude aegne postmark (1977), mis selgitab kirjade automaatset sorteerimist, läbi postiindeksi. Sihtnumber (vananenud termin postiindeks pole soovitatav) on postitöötlust hõlbustav numbrikombinatsioon.
Vaata Bouvet' saar ja Sihtnumber
Storting
thumb thumb Storting (norra keeles määrava artikliga Stortinget) on Norra parlament.
Vaata Bouvet' saar ja Storting
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Bouvet' saar ja Suurbritannia
Suveräänsus
Suveräänsus on võim, millel on kõrgeima vahelesekkuja omadused: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatud lõplikkusastmega.
Vaata Bouvet' saar ja Suveräänsus
Tippdomeen
Tippdomeen ehk üladomeen (inglise keeles top-level domain või top level domain, lühend TLD) on esimene astme domeen.
Vaata Bouvet' saar ja Tippdomeen
Vööndiaeg
Maailma ajavööndid ja vööndiajad (2016) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/ad/Standard_time_zones_of_the_world.png Vööndiaeg (inglise keeles zone time, standard time) on ajavööndil põhinev kellaaeg kindlaksmääratud paikkonnas või riigis.
Vaata Bouvet' saar ja Vööndiaeg
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Vaata Bouvet' saar ja Vulkaan
.bv
.bv on Norrale kuuluva asustamata Bouvet' saare Interneti tippdomeen.
Vaata Bouvet' saar ja .bv
1. jaanuar
1.
Vaata Bouvet' saar ja 1. jaanuar
14. jaanuar
14.
Vaata Bouvet' saar ja 14. jaanuar
1739
1739.
Vaata Bouvet' saar ja 1739
1808
1808.
Vaata Bouvet' saar ja 1808
1822
1822.
Vaata Bouvet' saar ja 1822
1899
1899.
Vaata Bouvet' saar ja 1899
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Bouvet' saar ja 19. sajand
1927
1927.
Vaata Bouvet' saar ja 1927
1928
1928.
Vaata Bouvet' saar ja 1928
1930
1930.
Vaata Bouvet' saar ja 1930
1931
1931.
Vaata Bouvet' saar ja 1931
1939
1939.
Vaata Bouvet' saar ja 1939
1971
1971.
Vaata Bouvet' saar ja 1971
1977
1977.
Vaata Bouvet' saar ja 1977
1994
1994.
Vaata Bouvet' saar ja 1994
1997
1997.
Vaata Bouvet' saar ja 1997
2007
2007.
Vaata Bouvet' saar ja 2007
2008
2008.
Vaata Bouvet' saar ja 2008
23. aprill
23.
Vaata Bouvet' saar ja 23. aprill
27. veebruar
27.
Vaata Bouvet' saar ja 27. veebruar
Vaata ka
Antarktika
- Antarktika
- Antarktis
- Bellingshauseni meri
- Bouvet' saar
- Briti Antarktika ala
- D'Urville'i meri
- Drake'i väin
- Grytviken
- Koostöömeri
- Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared
- Lõuna-Sandwichi saared
- Lõunapolaarjoon
- Rossi meri
- Scotia meri
- Weddelli meri
Tuntud ka kui Bouvet.