Sisukord
86 suhted: Alam-Saksi, Alam-Saksi ringkond, Albrecht I (Braunschweig), Albrecht II (Braunschweig-Wolfenbüttel-Göttingen), Anton Ulrich (Braunschweig-Wolfenbüttel), August II (Braunschweig-Wolfenbüttel), August Wilhelm (Braunschweig-Wolfenbüttel), Bernhard I (Braunschweig-Lüneburg), Braunschweig, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond, Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond, Braunschweigi hertsogkond, Braunschweigi loss, Braunschweigi vabariik, Calenbergi vürstkond, Calvörde vald, Diepholz, Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel, Ernst I (Braunschweig-Göttingen), Ferdinand (Braunschweig-Wolfenbüttel), Ferdinand Albrecht I (Braunschweig-Wolfenbüttel-Bevern), Ferdinand Albrecht II, Friedrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel), Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Friedrich Suur, Friedrich Ulrich, Friedrich Wilhelm (Braunschweig-Wolfenbüttel-Oels), Fritzlar, Gandersheimi klooster, Göttingen, Göttingeni vürstkond, Grubenhageni vürstkond, Halberstadti piiskopkond, Heinrich I (Braunschweig), Heinrich I (Braunschweig-Grubenhagen), Heinrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel), Heinrich II (Braunschweig-Wolfenbüttel), Heinrich Julius, Heinrich Lõvi, Helmstedt, Hertsog Augusti raamatukogu, Hildesheimi piiskopkond, Hildesheimi piiskopkonna vaenus, Hohenzollernid, Holzminden, Hoya krahvkond, Jena ja Auerstedti lahing, Johann I (Braunschweig-Lüneburg), Johann Wolfgang von Goethe, Julius (Braunschweig-Wolfenbüttel), ... Laienda indeks (36 rohkem) »
Alam-Saksi
Alam-Saksi on Saksamaa liidumaa.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Alam-Saksi
Alam-Saksi ringkond
Alam-Saksi ringkond 16. sajandi algul Alam-Saksi ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Alam-Saksi ringkond
Albrecht I (Braunschweig)
Albrecht I, litograafia, 1840 Albrecht Suur (1236–1279) Welfide dünastiast oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog aastatel 1252–1269 ja esimene vastloodud Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonna valitseja alates 1269.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Albrecht I (Braunschweig)
Albrecht II (Braunschweig-Wolfenbüttel-Göttingen)
Albrecht (ladina Albertus; u. 1268 – 22. september 1318), kutsutud Paksuks (pinguis), oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Albrecht II (Braunschweig-Wolfenbüttel-Göttingen)
Anton Ulrich (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Anton Ulrich (4. oktoober 1633 Hitzacker – 27. märts 1714 Salzdahlum) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst aastast 1704 kuni oma surmani.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Anton Ulrich (Braunschweig-Wolfenbüttel)
August II (Braunschweig-Wolfenbüttel)
August II ehk August Noorem (10. aprill 1579 – 17. september 1666) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst aastast 1635 ning 1636.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja August II (Braunschweig-Wolfenbüttel)
August Wilhelm (Braunschweig-Wolfenbüttel)
August Wilhelm (8. märts 1662 – 23. märts 1731) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst aastast 1714 kuni oma surmani.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja August Wilhelm (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Bernhard I (Braunschweig-Lüneburg)
Bernhard (1358. ja 1364. aasta vahel – 11. juuni 1434 Celle) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog, kes valitses mitut Braunschweig-Lüneburgi vürstkonda.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Bernhard I (Braunschweig-Lüneburg)
Braunschweig
Braunschweig (alamsaksa Brunswiek) on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Harzi mägedest põhjas.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Braunschweig
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond hiliskeskajast kuni varauusaja lõpuni Saksa-Rooma riigi loodeosas, kus praegu on Põhja-Saksamaa.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond
Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond (mitteametlikult Hannoveri kuurvürstkond;, kõnekeeles Kurfürstentum Hannover või lihtsalt Kurhannover) oli Saksa-Rooma riigi üheksas kuurvürstkond.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond
Braunschweigi hertsogkond
Braunschweigi hertsogkond oli ajalooline riik Saksamaal.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Braunschweigi hertsogkond
Braunschweigi loss
Uus ratsamonumentidega fassaad augustis 2007 Braunschweigi loss (saksa Braunschweiger Schloss või Braunschweiger Residenzschloss) Braunschweigi linna keskel Bohlwegil oli Braunschweigi hertsogite residents aastast 1753 kuni 8.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Braunschweigi loss
Braunschweigi vabariik
Braunschweigi vabariik oli pärast Braunschweigi hertsogkonna lõpetamist Novembrirevolutsiooni käigus (1918–19) moodustatud vabariik.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Braunschweigi vabariik
Calenbergi vürstkond
Calenbergi vürstkond oli Welfide Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna dünastiline jaotus Saksa-Rooma riigis aastatel 1494–1705, kui Calenbergi vürst kuurvürst Georg I Ludwig päris Hannoveri riigi moodustamiseks Lüneburgi vürstkonna.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Calenbergi vürstkond
Calvörde vald
Calvörde vald (saksa keeles Gemeinde Calvörde) on vald Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Börde kreisis.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Calvörde vald
Diepholz
Diepholz on asula (linn) Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis, Diepholzi kreisi ja linnaks nimetatava Diepholzi valla keskus.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Diepholz
Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel
thumb Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel-Bevern (8. november 1715 – 13. jaanuar 1797) oli Preisimaa kuninganna aastatel 1740 kuni 1786 kui Friedrich Suure abikaasa.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel
Ernst I (Braunschweig-Göttingen)
Ernst (umbes 1305 – 24. aprill 1367) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja aastast 1344 Göttingeni vürst.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Ernst I (Braunschweig-Göttingen)
Ferdinand (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Hertsog Ferdinand von Braunschweig-Wolfenbüttel Ferdinand, Braunschweig-Lüneburgi vürst (12. jaanuaril 1721 Wolfenbüttelis – 3. juulil 1792 Vecheldes), oli Saksa-Preisi välimarssal (1758–1766), tuntud oma osavõtu pärast Seitsmeaastasest sõjast.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Ferdinand (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Ferdinand Albrecht I (Braunschweig-Wolfenbüttel-Bevern)
Ferdinand Albrecht (22. mai 1636 Braunschweig – 25. aprill 1687 Bevern) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog, Braunschweig-Wolfenbütteli vürstide sugulane.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Ferdinand Albrecht I (Braunschweig-Wolfenbüttel-Bevern)
Ferdinand Albrecht II
Ferdinand Albrecht II Ferdinand Albrecht (29. mai 1680 – 2. september 1735 Salzdahlum) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst aastal 1735.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Ferdinand Albrecht II
Friedrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Friedrich (u 1357 – 5. juuni 1400 Kleinenglis) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonna valitseja aastast 1373.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Friedrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich Suur
Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Friedrich Suur
Friedrich Ulrich
Friedrich Ulrich (5. aprill 1591 – 11. august 1634) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst aastast 1613 kuni oma surmani.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Friedrich Ulrich
Friedrich Wilhelm (Braunschweig-Wolfenbüttel-Oels)
Friedrich Wilhelmi mälestusmärk Braunschweigis, Ernst Hähnel Friedrich Wilhelm von Braunschweig-Oels (9. oktoober 1771 – 16. juuni 1815) oli Oelsi ja Braunschweig-Lüneburgi hertsog ning aastatel 1806–1807 Wolfenbütteli vürst.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Friedrich Wilhelm (Braunschweig-Wolfenbüttel-Oels)
Fritzlar
Püha Peetruse kirik, mille ees on Püha Bonifaciuse kuju, kes oli kristlik misjonär Inglismaalt Hall torn Raekoda Fritzlar on rikkaliku ajalooga väike Saksa linn (15 000 elanikku) Schwalm-Ederi kreisis Põhja-Hessenis, 160 km Frankfurdist põhjas.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Fritzlar
Gandersheimi klooster
Gandersheimi klooster (saksa: Stift Gandersheim) on endine ilmalike kanonisside hoone (Frauenstift) tänapäevases Bad Gandersheimi linnas Alam-Saksimaal Saksamaal.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Gandersheimi klooster
Göttingen
Göttingen (alamsaksa keeles Chöttingen) on ülikoolilinn Saksamaal Alam-Saksimaal.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Göttingen
Göttingeni vürstkond
Göttingeni vürstkond oli Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna alljaotus Saksa-Rooma riigis pealinnaga Göttingenis.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Göttingeni vürstkond
Grubenhageni vürstkond
Herzbergi loss Grubenhageni vürstkond oli Welfide Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna alljaotus Saksa-Rooma riigis, tuntud ka kui Braunschweig-Grubenhagen.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Grubenhageni vürstkond
Halberstadti piiskopkond
Halberstadti piiskopkonna vapp Hildesheimi, Halberstadti ja Magdeburgi piiskopkonnad (lilla) umbes aastal 1250 Halberstadti piiskopkond (saksa Bistum Halberstadt) oli Rooma katoliku piiskopkond aastatel 804–1648 ja Saksa-Rooma riigi vaimulik osariik hiliskeskajast alates.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Halberstadti piiskopkond
Heinrich I (Braunschweig)
Heinrich I (ladina Henricus, suri 14. oktoobril 1416), kutsutud Heinrich Leebeks, Braunschweig-Lüneburgi hertsog, oli koos oma venna Bernhardiga aastatel 1388 kuni 1409 Lüneburgi vürst ning aastatel 1400 kuni 1409 ka Wolfenbütteli vürst, ja aastast 1409 kuni oma surmani Lüneburgi ainuvürst.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Heinrich I (Braunschweig)
Heinrich I (Braunschweig-Grubenhagen)
Heinrich (august 1267 – 7. september 1322 Salzderhelden), Braunschweig-Lüneburgi hertsog, kutsutud Imetlusväärseks (ladina Henricus Mirabilis), oli esimene Grubenhageni vürstkonna valitseja.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Heinrich I (Braunschweig-Grubenhagen)
Heinrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Heinrich I (14. juuni 1463 – 23. juuni 1514, Leer), kutsutud Vanemaks, oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst aastast 1491 kuni oma surmani.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Heinrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Heinrich II (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Heinrich II (10. november 1489 – 11. juuni 1568), kutsutud Nooremaks, oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst aastast 1514 kuni oma surmani.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Heinrich II (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Heinrich Julius
Heinrich Julius (15. oktoober 1564 – 30. juuli 1613) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst aastast 1589 kuni oma surmani.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Heinrich Julius
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Heinrich Lõvi
Helmstedt
Juleum Novum, endise Helmstedti Ülikooli hoone Helmstedt on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaa idaservas, Helmstedti kreisi keskus.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Helmstedt
Hertsog Augusti raamatukogu
Hertsog Augusti raamatukogu (''Herzog August Bibliothek'') peahoone Sissepääs raamatukokku Hertsog August oma raamatukogus (1650) Conrad Buno järgi Hertsog Augusti raamatukogu (saksa: Herzog August Bibliothek – HAB) Wolfenbüttelis Alam-Saksimaal, tuntud ka kui Bibliotheca Augusta, on rahvusvahelise tähtsusega raamatukogu, mille kogudes leidub teavikuid isegi keskaegsest ja varauusaegsest Euroopast.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Hertsog Augusti raamatukogu
Hildesheimi piiskopkond
Vürstlik Hildesheimi piiskopkond (saksa Hochstift Hildesheim) oli Saksa-Rooma riigi osariik keskajast aastani 1803.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Hildesheimi piiskopkond
Hildesheimi piiskopkonna vaenus
Vürst-piiskopkond 1500. aasta paiku (enne vaenust). Hildesheimi piiskopkonna vaenus (saksa: Hildesheimer Stiftsfehde) või Suur piiskopkonna vaenus, mõnikord ka "kapiitlivaenus", oli konflikt, mis puhkes aastal 1519 Hildesheimi piiskopkonna (Hochstift Hildesheim) ning Braunschweig-Wolfenbütteli ja Calenbergi vürstkondade vahel, mida valitsesid Welfid.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Hildesheimi piiskopkonna vaenus
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Hohenzollernid
Holzminden
Holzminden on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Holzmindeni kreisis.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Holzminden
Hoya krahvkond
Hoya krahvkond (saksa: Grafschaft Hoya) oli riik Saksa-Rooma riigis, asus tänapäeva Saksamaa Alam-Saksi liidumaal.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Hoya krahvkond
Jena ja Auerstedti lahing
Jena ja Auerstedti lahing Jena ja Auerstedti (vana nimi: Auerstädt) kaksiklahing peeti 14.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Jena ja Auerstedti lahing
Johann I (Braunschweig-Lüneburg)
Johann (1242–1277) valitses koos oma venna Albrechtiga kui teine Braunschweig-Lüneburgi hertsog kuni hertsogkonna jaotamiseni.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Johann I (Braunschweig-Lüneburg)
Johann Wolfgang von Goethe
"Johann Wolfgang von Goethe". Autor Joseph Karl Stieler, 1828 Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt – 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik, loodusteadlane ja polühistor.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Johann Wolfgang von Goethe
Julius (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Julius (29. juuni 1528 – 3. mai 1589) oli aastast 1568 kuni oma surmani Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Julius (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Karl August (Saksi-Weimar-Eisenach)
Karl August, (3. september 1757 – 14. juuni 1828) oli Saksi-Weimari ja Saksi-Eisenachi (personaalunioonis) hertsog aastast 1758, Saksi-Weimar-Eisenachi hertsog alates selle loomisest (poliitiline liit) aastal 1809 ja suurhertsog aastast 1815 kuni oma surmani.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Karl August (Saksi-Weimar-Eisenach)
Karl I (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Karl I (1. august 1713, Braunschweig – 26. märts 1780, Braunschweig) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst aastast 1735 kuni oma surmani.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Karl I (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Karl Wilhelm Ferdinand
Portree autor Pompeo Batoni (1767) Karl Wilhelm Ferdinand (9. oktoober 1735 – 10. november 1806) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst aastast 1780 kuni oma surmani.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Karl Wilhelm Ferdinand
Kindlus
Malborki kindlus Kindlus on iseseisev (püsiva garnisoni, relvastuse ja varustusega) sõjaväeline organisatsioon, mis valdab kindlusehitiste kogumi mõjuväljas olevat kohta ning kasutab seda kogumit (nimetatakse samuti kindluseks) oma sõjaväe liikumise, mingi kaitseotstarbe (vastase sõjaväe tõrjumise) jaoks või ründe lähtekohana.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Kindlus
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Kolmekümneaastane sõda
Lüneburgi pärilussõda
Lüneburgi pärilussõda oli konflikt, mis puhkes 1370.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Lüneburgi pärilussõda
Lüneburgi vürstkond
Lüneburgi vürstkond (hiljem ka lihtsalt Celle) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna territoriaalne jaotus Saksa-Rooma riigis, see oli keisri otseses alluvuses.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Lüneburgi vürstkond
Ludwig Rudolf
Ludwig Rudolf (22. juuli 1671 – 1. märts 1735) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst aastast 1731 kuni oma surmani.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Ludwig Rudolf
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Luterlus
Magnus I (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Magnus (suri aastal 1369), kutsutud Vagaks (ladina Pius), oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Magnus I (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Magnus II (Braunschweig-Lüneburg)
Magnus II (1324–1373), kutsutud ka Magnus Kaelakeega (Magnus Torquatus), oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog, valitses Wolfenbütteli vürstkonda ja ajutiselt ka Lüneburgi vürstkonda.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Magnus II (Braunschweig-Lüneburg)
Oker
Oker on jõgi Saksamaal, 105 km pikk Alleri vasakpoolne lisajõgi.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Oker
Otto (Braunschweig-Göttingen)
Otto Leebe ja tema naine Agnes Brandenburgist Otto (24. juuni 1292 – 30. august 1344), Braunschweig-Lüneburgi hertsog, kutsutud Leebeks, valitses hertsogkonna Braunschweigi osa.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Otto (Braunschweig-Göttingen)
Otto I (Braunschweig)
Otto I (u 1204 – 1252) oli esimene Braunschweig-Lüneburgi hertsog aastast 1235 kuni oma surmani.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Otto I (Braunschweig)
Preisi armee
Hohenfriedbergi lahing – ''Preisi jalaväerünnak, 4. juuni 1745'', Carl Röchling Kuninglik Preisi armee (saksa: Königlich Preußische Armee) teenis kui Preisi kuningriigi armee.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Preisi armee
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Preisimaa
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Protestantism
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Rügement
Regensteini krahvkond
Regensteini krahvkond oli keskaegne riigike Saksa-Rooma riigis.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Regensteini krahvkond
Renessanss
Piero della Francesca "Il lupo di Rimini", 1451 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud, 14.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Renessanss
Residents
Eesti presidendi ametlik residents asub Kadrioru administratiivhoones Residents on valitsuse, riigipea, suursaadiku või mõne muu kõrgema aukandja ametlik asukoht või elupaik.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Residents
Rudolf August
taalrise mündi revers Rudolf August (16. mai 1627 Hitzacker – 26. jaanuar 1704 Hedwigsburg, praegu Kissenbrücki osa) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst aastast 1666 kuni oma surmani.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Rudolf August
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Saksa-Rooma riik
Saksi-Anhalt
Saksi-Anhalt on Saksamaa liidumaa.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Saksi-Anhalt
Sankt Ludgeri klooster
Sankt Ludgeri klooster (saksa: Kloster St. Ludgeri) oli Püha Benedictuse Ordu klooster Helmstedtis Alam-Saksimaal.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Sankt Ludgeri klooster
Schmalkaldeni liit
Schmalkaldeni liit ehk Schmalkaldeni liiga (saksa keeles Schmalkaldischer Bund, Schmalkaldische Liga või Liga von Schmalkalden) oli 1531.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Schmalkaldeni liit
Seitsmeaastane sõda
Seitsmeaastane sõda oli aastail 1756–1763 Euroopas, Põhja-Ameerikas, Indias ja Lääne-Aafrikas peetud sõda, milles osalesid praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Seitsmeaastane sõda
Soltau lahing
Soltau lahing (saksa: Schlacht bei Soltau) leidis aset 28.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Soltau lahing
Vürstide liit
Preisimaa Friedrich II vürstide liitu kokku sidumas. Allegooriline kujutis aastast 1786. (Deutsche) Fürstenbund (" vürstide liit") oli peamiselt protestantlike vürstide liit Saksa-Rooma riigis, moodustatud aastal 1785 Friedrich II eestvedamisel.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Vürstide liit
Vestfaali kuningriik
Vestfaali kuningriik (prantsuse Royaume de Westphalie, saksa Königreich Westphalen) oli 1807–1813 eksisteerinud riik Põhja-Saksamaal.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Vestfaali kuningriik
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Viini kongress
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Welfid
Wilhelm I (Braunschweig)
Wilhelm (u 1270 – 30. september 1292) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog, kes lühikest aega valitses osakest hertsogkonnast.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Wilhelm I (Braunschweig)
Wilhelm I (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Wilhelm (u. 1392 – 1482), kutsutud Võidukaks, oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Wilhelm I (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Wilhelm II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)
Wilhelm (u. 1425 – 7. juuli 1503), kutsutud Nooremaks, oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Wilhelm II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)
Wolfenbüttel
Wolfenbütteli loss Wolfenbüttel on linn Saksamaal Alam-Saksimaal, Wolfenbütteli kreisi halduskeskus.
Vaata Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond ja Wolfenbüttel
Tuntud ka kui Braunschweig-Wolfenbüttel.