Kiiremini kui brauser!
57 suhted: Aṅguttara-nikāya, Amitābha, Arhat, Asurad, Avidya, Õnnemaa suutrad, Bhava, Brahma Sahampati, Brahmaloka, Buda, Budaväli, Budism, Budistlik mütoloogia, Dīgha-nikāya, Deeva, Dhyāna, Dosa, Esoteerika, Hinduism, Hirm, Ihade vald, Joogatšaara, Kolmikilm, Kosmoloogia, Kuus olemasolu valdkonda, Mahajaana, Majjhima-nikāya, Māra (budism), Mütoloogia, Meditatsioon, Meeleplekk, Meelerahu, Meru mägi, Mittenaasja, Moha (budism), Nirvaana, Olemisratas, Parinirvaana, Põhjuslikkus, Põrgu (budism), Piti, Preeta, Reinkarnatsioon, Saṃyutta-nikāya, Sansaara, Sanskriti keel, Sarvastivaada, Sautraantika, Siddhārtha Gautama, Sukha, ..., Sukhāvatī, Taṇhā, Tiibeti budism, Tipiṭaka, Võrdne suhtumine, Virgumine, Visuddhimagga. Laienda indeks (7 rohkem) »
Aṅguttara-nikāya
Aṅguttara-nikāya (paali keeles ’üks-rohkem õpetussõnade kogu’, ka ‘jaotuste kogumik’), lühendatult AN, on theravaada traditsioonis paali kaanonisse ehk Tipitakasse kuuluva Sutta Piṭaka neljas kogumik, milles sisaldub 9557 suutrat.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Aṅguttara-nikāya · Näe rohkem »
Amitābha
Amitābha (sanskriti keeles ‘mõõtmatu valgus’; tiibeti keeles a mi tā bha, ’od dpag med; hiina keeles 阿彌陀佛 amituofo; jaapani keeles amida butsu), tuntud ka nime all Amitājus (sanskriti keeles amitāyus ‘mõõtmatu elu’) on mahajaana ja vadžrajaana mütoloogias buda ning samuti üks viiest dhjaanibudast.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Amitābha · Näe rohkem »
Arhat
Arahant või arhat (paali keeles arahant; sanskriti keeles arhat, 'väärikas'; tiibeti keeles dgra bcom pa; hiina keeles 阿羅漢 aluohan; jaapani keeles arakan) on budismis inimene, kes on vabanenud kõigist sansaaras hoidvatest köidikutest ning saavutanud lõpliku ja täieliku virgumise ehk nirvaana.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Arhat · Näe rohkem »
Asurad
Asura (sanskriti ja paali keeles asura ‘mittejumal’) on india mütoloogiates jumalike olendite nimetus, sageli nimetatud ka pooljumalateks.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Asurad · Näe rohkem »
Avidya
Avidyā ehk teadmatus (sanskriti keeles avidyā; paali keeles avijjā; tiibeti keeles ma rig pa, ka gti mug; hiina keeles 無明 wú míng; jaapani keeles mumyō), ka rumalus või nõmedus (moha) on enamiku Indiast pärinevate õpetuste kohaselt peamine põhjus, mis hoiab olendeid sansaaras.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Avidya · Näe rohkem »
Õnnemaa suutrad
Õnnemaa suutrad ehk Puhta Maa suutrad (sanskriti keeles Sukhāvatīvyūha-sūtra; tiibeti keeles bde ba can gyi bkod pa’i mdo) on mahajaana budismi pühakirjad, mis on eriti olulised õnnemaa ehk puhta maa koolkondades.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Õnnemaa suutrad · Näe rohkem »
Bhava
Bhava ehk olemasolu (sanskriti keeles bhava; tiibeti keeles srid pa; hiina keeles 有 you; jaapani keeles yū) on budismis oluline mõiste.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Bhava · Näe rohkem »
Brahma Sahampati
Brahmā Sahampati (tai keeles Phra Phrom, sanskriti keeles Para Brahma), ka Thao Maha Brahma on üks tuntumaid brahmasid budismis.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Brahma Sahampati · Näe rohkem »
Brahmaloka
Brahmaloka (sanskriti ja paali keeles ‘brahmade maailm’) on mõiste budismis, millega budistlikus kosmoloogias ja mütoloogias viidatakse brahmade ehk kõrgemate jumalate ehk deevade maailmale ehk nende asupaigale (sanskriti keeles ka devaloka).
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Brahmaloka · Näe rohkem »
Buda
Tian Tan Buddha kuju Lantau saarel Hongkongis Buda (sanskriti ja paali keeles buddha 'virgunu'; tiibeti keeles sangs rgyas; hiina keeles 佛 fo; jaapani keeles butsu) on budismis üldmõiste, teadvuse kõrgeimasse seisundisse ehk virgumisse jõudnud inimene, kelle meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Buda · Näe rohkem »
Budaväli
Budaväli (sanskriti keeles buddhakṣetra; tiibeti keeles sangs rgyas kyi shing; hiina keeles 佛國⼟ foguotu, 净⼟ jingtu; jaapani keeles bukkoku do, jōdo) on budismis, eriti mahajaanas, ühe buda mõjuala, et juhtida olendeid virgumisele ja nirvaanasse.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Budaväli · Näe rohkem »
Budism
Nepalis 2022. aastal Budism on laialdane ja mitmekülgne nähtus, mis avaldub paljude Ida- ja Kagu-Aasia rahvaste ja kultuuride religioonides ja folklooris, pärimustes ja kombestikus, keeles ja kirjanduses, kunstis, muusikas, arhitektuuris ja mujal, mis sai alguse 6.–5. sajandil eKr elanud Siddhārtha Gautama õpetustest.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Budism · Näe rohkem »
Budistlik mütoloogia
Budistlik mütoloogia Budism tekkis Indias, kus mütoloogiline mõtlemine oli arenenud ja traditsiooniks.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Budistlik mütoloogia · Näe rohkem »
Dīgha-nikāya
Dīgha-nikāya (paali keeles ‘pikkade õpetussõnade kogu’), lühendatult DN, on theravaada traditsioonis paali kaanonisse ehk Tipitakasse kuuluva Sutta Piṭaka esimene osa, mis vastab suures osas sarvastivaada sanskritikeelses kaanonis Dīrgha-āgama’le.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Dīgha-nikāya · Näe rohkem »
Deeva
Deeva, ka deva (sanskriti ja paali keeles देव, Deva ‘taevalik’, 'jumalik', 'täiuslik'; hiina keeles 天人, tiān rén; jaapani keeles 天, ten) on india mütoloogias, hinduismis, jainismis ja budismis üleloomulik olend, jumalus.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Deeva · Näe rohkem »
Dhyāna
Dhyāna või jhāna, ka džhaana (sanskriti keeles dhyāna, ध्यान; paali keeles jhāna; tiibeti keeles bsam gtan; hiina keeles 禪 那 channa, 定 ding; jaapani keeles zenna, jō) on india õpetustes (hinduismis, džainismis ja budismis) vaimne praktika ning teadvuse seisund.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Dhyāna · Näe rohkem »
Dosa
Dosa (sanskriti keeles dveṣa, paali keeles tähendusega viha, vihkamine, põlgus, tigedus, pahatahtlikkus, vägivaldsus) on budismis üks meeleplekkidest ja -mürkidest ning takistajatest vaimse arengu ja virgumise teel.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Dosa · Näe rohkem »
Esoteerika
Esoteerika ehk esoteeria on salapärased või salajased õpetused, teadmised ja oskused.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Esoteerika · Näe rohkem »
Hinduism
Õhtune aarti Haridwari linnas Har-Ki-Pairi Ghatil Hinduismi sümbol Pranava "Om" Havani tseremoonia Gangese kaldal Rishikeshis Hinduism on veedadega seotud India õpetuste ja religioonide üldnimetus.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Hinduism · Näe rohkem »
Hirm
Hirmunud laps sünges keskkonnas Hirm on tundmus, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul, kui ei teata, kuidas ohust pääseda või paistab, et enda turvalisust ei saagi tagada.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Hirm · Näe rohkem »
Ihade vald
Ihade vald ehk ihade olu (sanskriti keeles kāmadhātu; tiibeti keeles ’dod khams; hiina keeles 欲界 yujie; jaapani keeles yokukai) on budistlikus kosmoloogias kõige madalam kolmikilma vald ehk olu, mida iseloomustab kiindumus ja klammerdumine soovidesse ja ihadesse.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Ihade vald · Näe rohkem »
Joogatšaara
Joogatšaara (sanskriti keeles yogācāra ‘jooga teostamine’; tiibeti keeles rnal ’byor spyod pa; hiina keeles 瑜伽⾏派 yuqiexing pai; jaapani keeles yugakyō ha) ehk vidžnjaanavaada (sanskriti keeles vijñānavāda ‘teadvuseõpetus’) on mahajaana budismis üks kahest tähtsamast filosoofiakoolkonnast madhjamaka kõrval.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Joogatšaara · Näe rohkem »
Kolmikilm
Kolmikilm (paali keeles tiloka või -bhūmi, sanskriti keeles tridhātu, triloka või trailokya, त्रैलोक्य; tiibeti keeles khams gsum; hiina keeles 三界 sanjie; jaapani keeles sangai) on budistlikus kosmoloogias kolm sansaara valda või olu: ilma vormideta ja vormidega olud ning ihade olu.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Kolmikilm · Näe rohkem »
Kosmoloogia
Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Kosmoloogia · Näe rohkem »
Kuus olemasolu valdkonda
Kuus olemasolu valdkonda või kuus olemise valda (sanskriti keeles ṣaḍgati ‘kuus minekut’; tiibeti keeles ’gro ba drug; hiina keeles 六道 liudao; jaapani keeles rokudō) on budistlikus kosmoloogias kuus sansaara valdkonda ihade olus.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Kuus olemasolu valdkonda · Näe rohkem »
Mahajaana
Mahajaana (sanskriti keeles mahāyāna, 'suur sõiduk'; tiibeti keeles theg pa chen po; hiina keeles ⼤乘 dasheng; jaapani keeles daijō) on üks budismi peamistest suundadest theravaada ja vadžrajaana kõrval.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Mahajaana · Näe rohkem »
Majjhima-nikāya
Majjhima-nikāya (paali keeles ‘keskmiste õpetussõnade kogu’), lühendatult MN, on theravaada traditsioonis paali kaanonisse ehk Tipitakasse kuuluva Sutta Piṭaka teine kogumik, vastab sanskritikeelsele Madhyama-āgama’le.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Majjhima-nikāya · Näe rohkem »
Māra (budism)
Māra (sanskriti ja paali keeles māra 'surmaja, hävitaja'; tiibeti keeles bdud; hiina keeles 魔 mo; jaapani keeles ma) on budistlikus mütoloogias deemon või jumalus, budistlikus kosmoloogias ihade valla valitseja.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Māra (budism) · Näe rohkem »
Mütoloogia
Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Mütoloogia · Näe rohkem »
Meditatsioon
Meditatsioon (ladina keeles meditatio) ehk meeleharjutus (ka mõtisklus, mõlgutus või mõtlus) on vaimne tehnika teadvusseisundi muutmiseks ja rakendamiseks.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Meditatsioon · Näe rohkem »
Meeleplekk
Meeleplekk (sanskriti keeles kleśa või cittakleśa, क्लेश; paali keeles kilesa või cittakilesa; tiibeti keeles nyon mongs, ཉོན་མོངས།; hiina keeles fannao, 煩惱; jaapani keeles bonnō) on budismis, džainismis ja teistes idamaistes õpetustes vaimse arengu, virgumise ja vabanemise peamine takistaja.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Meeleplekk · Näe rohkem »
Meelerahu
Meelerahu ehk samatha (sanskriti keeles śamatha; paali keeles samatha; tiibeti keeles ⽌ zhi gnas; hiina keeles zhi; jaapani keeles shi) on budismis teine olulisim meeleharjutus analüüsiva vaatluse ehk vipassana kõrval.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Meelerahu · Näe rohkem »
Meru mägi
Meru mägi (ka Sumeru, Sineru või Mahāmeru; sanskriti keeles मेरु Meru; paali keeles Sineru; hiina keeles 須彌山 Xūmíshān; jaapani keeles 須弥山 Shumisen) on hinduismi, džainismi ja budismi mütoloogilises kosmoloogias püha mägi, mida peetakse universumi keskmeks, maailma teljeks.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Meru mägi · Näe rohkem »
Mittenaasja
Mittenaasja ehk anagami (paali ja sanskriti keeles anāgāmi) on budismis inimene, kes on jõudnud arahandiks saamise ehk õilsa inimese teel kolmandale tasemele ning on vabanenud viiest sansaaras hoidvast köidikust.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Mittenaasja · Näe rohkem »
Moha (budism)
Moha (paali ja sanskriti keeles; tiibeti keeles གཏི་མུག, timuk; hiina keeles 癡 või 痴 (hääldus pinyinis) chī) on pettekujutlus, rumalus, segaduses olek.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Moha (budism) · Näe rohkem »
Nirvaana
Nirvaana (sanskriti keeles nirvāṇa ‘vaibumine, kustumine’; paali keeles nibbāna; tiibeti keeles mya ngan las ’das pa; hiina keeles 涅槃 niepan; jaapani keeles nehan) on budismis, hinduismis ja teistes india õpetustes täielik rahulolu ja vabanemine, teadvuse kõrgeim seisund, kui ollakse lõplikult lahkunud sündide ringkäigust ehk sansaarast.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Nirvaana · Näe rohkem »
Olemisratas
Olemiseratas (sanskriti keeles bhavacakra; paali keeles bhavacakka; tiibeti keeles srid pa’i ‘khor; hiina keeles 有輪 youlun; jaapani keeles u’rin) on üks budismi keskseid sümboleid, mis kujutab kannatusterikast suletud ringina pöörlevat olemasolu sansaaras.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Olemisratas · Näe rohkem »
Parinirvaana
Parinirvaana (sanskriti keeles parinirvāṇa ‘pärisnirvaana ehk lõplik nirvaana’; tiibeti keeles yongs su mya ngan las ’das pa; hiina keeles 滅度 miedu; jaapani keeles metsudo) ehk pärisnirvaana ehk lõplik nirvaana ehk jäägitu nirvaana on budismis seisund, millesse Buddha Šākjamuni jõudis surres.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Parinirvaana · Näe rohkem »
Põhjuslikkus
Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks. Enamasti usutakse, et sündmustel on põhjused ja nad on põhjused. (Näiteks epifenomenalism postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.) Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest. Kuigi kõik seletused, ei ole põhjuslikud, saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada. Metafüüsikas on põhjuslikkuse mõistmisel suuri lahkarvamusi. Põhjustamise mõistel rajanevad näiteks põhjuslik teadmisteooria, põhjuslik tajuteooria, põhjuslik mäluteooria, põhjuslik vaimuteooria, põhjuslik teoteooria, põhjuslik järeldamisteooria, põhjuslik tähendusteooria, põhjuslik osutusteooria, põhjuslik ajateooria ja põhjuslik identsusteooria.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Põhjuslikkus · Näe rohkem »
Põrgu (budism)
Põrgu (sanskriti keeles naraka, paali keeles niraya, tiibeti keeles dmyal ba, hiina keeles 地獄 diyu, jaapani keeles jigoku) on budismis üks kuuest olemasolu valdkonnast.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Põrgu (budism) · Näe rohkem »
Piti
Pīti (paali keeles pīti, sanskriti keeles prīti, inglise keeles rapture, joy või ka happiness) on budismis vaimustus või ekstaatiline rõõm, mida kogetakse meditatsioonipraktikas.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Piti · Näe rohkem »
Preeta
Preeta (sanskriti keeles preta; paali keeles peta ‘lahkunu’; tiibeti keeles yi dwags; hiina keeles ⿁ gui; jaapani keeles ki) on hinduismis surmajärgne seisund, mil lahkunu hing jääb preetana veel inimeste sekka elama.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Preeta · Näe rohkem »
Reinkarnatsioon
Reinkarnatsioon on filosoofiline või religioosne kontseptsioon teatud mittefüüsilisest algest, mis elusolendi bioloogilise surma järel hakkab elama uut elu teistsuguses füüsilises vormis või kehas.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Reinkarnatsioon · Näe rohkem »
Saṃyutta-nikāya
Saṃyutta-nikāya (paali keeles ‘ühendatud õpetussõnade kogu’), ka "rühmade kogumik", lühendatult SN, on theravaada traditsioonis paali kaanonisse ehk Tipitakasse kuuluva Sutta Piṭaka kolmas kogumik, milles sisaldub ligi 3000 suutrat.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Saṃyutta-nikāya · Näe rohkem »
Sansaara
Sansaara (sanskriti ja paali keeles saṃsāra ‘ringkäik’, 'rändlemine'; tiibeti keeles ’khor ba; hiina keeles 輪 迴 lunhui; jaapani keeles rinne) on India usundites sündide ja ühest olemisviisist teise üleminekute ahel ning olenditega asustatud maailmad, milles need üleminekud toimuvad.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Sansaara · Näe rohkem »
Sanskriti keel
Sõna ''sanskrit'' devanaagari kirjas ja ladina transliteratsioonis Sanskriti keel ehk sanskrit (lühemalt: saṃskṛtam; sõna-sõnalt 'kokku pandu', 'koostatu'; pikemalt: saṃskṛtā vāk) kuulub india vanade keelte hulka, milles on kirjutatud hinduismi, budismi ja džainismi ajaloolised tekstid.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Sanskriti keel · Näe rohkem »
Sarvastivaada
Sarvastivaada koolkond (sanskriti keeles sarvāstivāda ‘kõik-on-olemas-õpetus’) oli 3. sajandist e.m.a kuni 7. sajandini mõjukaim budismi koolkond Indias ja Sise-Aasias, eriti Gandhāras.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Sarvastivaada · Näe rohkem »
Sautraantika
Sautraantika (sanskriti keeles Sautrāntika või Sutravadin, paali keeles Suttavāda) oli varajase budismi koolkond, mis tekkis vastureaktsioonina kommenteerivale ja abhidharmale keskendunud õpetussuunale.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Sautraantika · Näe rohkem »
Siddhārtha Gautama
Siddhārtha Gautama (paali keeles Siddhattha Gotama); ka Gautama Buddha, Šakjamuni Buddha või ka lihtsalt Buddha oli vaimne õpetaja muistses Indias u 5.-4.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Siddhārtha Gautama · Näe rohkem »
Sukha
Sukha (sanskriti ja paali keeles, tiibeti keeles bde ba; hiina keeles 快樂 kuaile; jaapani keeles keraku) on budismis (ja teistes idamaistes õpetustes) püsiv õnn, rõõm, mõnu, õndsus või nauding (inglise keeles happiness, pleasure, ease, joy või bliss) mis vastandub nii dukkhale kui ka ebapüsivale, mööduvale rõõmule (preya, प्रेय).
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Sukha · Näe rohkem »
Sukhāvatī
Sukhāvatī, ka Puhas maa ehk õnnemaa (hiina keeles 净⼟ jingtu; jaapani keeles jōdo) on hiina ja jaapani budismis buda Amitābha budaväli.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Sukhāvatī · Näe rohkem »
Taṇhā
Taṇhā, janu ehk ahnus, ka tahtmine või kiindumus (paali keeles tañhā 'janu',; sanskritis tṛṣṇā 'janu'), ka iha, himu, täitmatus või kirg (sanskritis rāga; paali keeles lobha tiibeti keeles dod chags, sred pa); (hiina keeles 渇仰 keyang, 欲 yu, 愛 ai; jaapani keeles katsugō, yoku, ai) on budismis üks kesksemaid mõisteid, mis tähistab kõige laiemas mõttes inimest sansaaras hoidvaid tegureid.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Taṇhā · Näe rohkem »
Tiibeti budism
Tiibeti budism (varasem nimetus lamaism) on budismi erikuju, mis pärineb Tiibetist.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Tiibeti budism · Näe rohkem »
Tipiṭaka
Tipiṭaka või Tripiṭaka (paali keeles tipiṭaka ‘kolm korvi, kolmikkorv’; sanskriti keeles tripiṭaka; tiibeti keeles སྡེ་སྣོད་གསུམ sde snod gsum; hiina keeles 三藏 sanzang; jaapani keeles sanzō) on budismi pühakirjakogu, Buddha õpetuste kogumik, mis koosneb kolmest osast ehk "korvist".
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Tipiṭaka · Näe rohkem »
Võrdne suhtumine
Võrdne suhtumine, samaväärsus või eelistamatus (sanskriti keeles upekṣā; paali keeles upekkhā ‘üle vaatamine, ühetaolisus'; tiibeti keeles btang snyams; hiina keeles 捨 she; jaapani keeles sha; inglise keeles equanimity) on budismis üks väärtuslikumaid meeleseisundeid ja omadusi.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Võrdne suhtumine · Näe rohkem »
Virgumine
Virgumine (sanskriti ja paali keeles bodhi; tiibeti keeles byang chub; hiina keeles 菩提 puti; jaapani keeles bodai), ka valgustus või valgustumine on budismi keskseid mõisteid, mis tähendab nii teadvuse kõrgeimat seisundit kui ka selleni jõudmise protsessi.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Virgumine · Näe rohkem »
Visuddhimagga
Visuddhimagga (paali keeles 'puhastumise tee') on Buddhaghosa teos, mis on kirjutatud 5.
Uus!!: Budistlik kosmoloogia ja Visuddhimagga · Näe rohkem »
