Sisukord
22 suhted: Akaniṣṭa, Amitābha, Arhat, Õnnemaa (perekonnanimi), Õnnemaa suutrad, Brahma Sahampati, Buda, Budaväli, Budism Hiinas, Budism Jaapanis, Budistlik kosmoloogia, Deeva, Dharma, Hiina keel, Jaapani keel, Meditatsioon, Mittenaasja, Nianfo, Nirvaana, Reinkarnatsioon, Sukhāvatī, Virgumine.
Akaniṣṭa
Akaniṣṭa või Akaništha (sanskriti keeles; paali keeles akanittha; tiibeti keeles འོག་མིན ‘og min; hiina keeles ⾊究竟天 sejiujing tian; jaapani keeles shikikuyō ten) on budistlikus kosmoloogias üks brahmalokadest, kujude valla ehk puhaste vormide kõrgeim tase.
Vaata Sukhāvatī ja Akaniṣṭa
Amitābha
Amitābha (sanskriti keeles ‘mõõtmatu valgus’; tiibeti keeles a mi tā bha, ’od dpag med; hiina keeles 阿彌陀佛 amituofo; jaapani keeles amida butsu), tuntud ka nime all Amitājus (sanskriti keeles amitāyus ‘mõõtmatu elu’) on mahajaana ja vadžrajaana mütoloogias buda ning samuti üks viiest dhjaanibudast.
Vaata Sukhāvatī ja Amitābha
Arhat
Arahant või arhat (paali keeles arahant; sanskriti keeles arhat, 'väärikas'; tiibeti keeles dgra bcom pa; hiina keeles 阿羅漢 aluohan; jaapani keeles arakan) on budismis inimene, kes on vabanenud kõigist sansaaras hoidvatest köidikutest ning saavutanud lõpliku ja täieliku virgumise ehk nirvaana.
Vaata Sukhāvatī ja Arhat
Õnnemaa (perekonnanimi)
Õnnemaa on eesti perekonnanimi.
Vaata Sukhāvatī ja Õnnemaa (perekonnanimi)
Õnnemaa suutrad
Õnnemaa suutrad ehk Puhta Maa suutrad (sanskriti keeles Sukhāvatīvyūha-sūtra; tiibeti keeles bde ba can gyi bkod pa’i mdo) on mahajaana budismi pühakirjad, mis on eriti olulised õnnemaa ehk puhta maa koolkondades.
Vaata Sukhāvatī ja Õnnemaa suutrad
Brahma Sahampati
Brahmā Sahampati (tai keeles Phra Phrom, sanskriti keeles Para Brahma), ka Thao Maha Brahma on üks tuntumaid brahmasid budismis.
Vaata Sukhāvatī ja Brahma Sahampati
Buda
Tian Tan Buddha kuju Lantau saarel Hongkongis Buda (sanskriti ja paali keeles buddha 'virgunu'; tiibeti keeles sangs rgyas; hiina keeles 佛 fo; jaapani keeles butsu) on budismis üldmõiste, teadvuse kõrgeimasse seisundisse ehk virgumisse jõudnud inimene, kelle meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid.
Vaata Sukhāvatī ja Buda
Budaväli
Budaväli (sanskriti keeles buddhakṣetra; tiibeti keeles sangs rgyas kyi shing; hiina keeles 佛國⼟ foguotu, 净⼟ jingtu; jaapani keeles bukkoku do, jōdo) on budismis, eriti mahajaanas, ühe buda mõjuala, et juhtida olendeid virgumisele ja nirvaanasse.
Vaata Sukhāvatī ja Budaväli
Budism Hiinas
Hiinas on levinud valdavalt mahajaana budism.
Vaata Sukhāvatī ja Budism Hiinas
Budism Jaapanis
Ajalokroonika Liáng Shū (kirjutatud 635) kohaselt külastasid viis Gandharast pärit munka Jaapanit aastal 467 ning tutvustasid sealsetele elanikele budistlikku õpetust.
Vaata Sukhāvatī ja Budism Jaapanis
Budistlik kosmoloogia
Budistlik kosmoloogia on budistlikes tekstides ja õpetustes sisalduv maailmakirjeldus.
Vaata Sukhāvatī ja Budistlik kosmoloogia
Deeva
Deeva, ka deva (sanskriti ja paali keeles देव, Deva ‘taevalik’, 'jumalik', 'täiuslik'; hiina keeles 天人, tiān rén; jaapani keeles 天, ten) on india mütoloogias, hinduismis, jainismis ja budismis üleloomulik olend, jumalus.
Vaata Sukhāvatī ja Deeva
Dharma
Dharma (sanskriti keeles dharma; paali keeles dhamma; tiibeti keeles chos; hiina keeles 法 fa; jaapani keeles hō,, eesti keeles ka seadmus) on mitmetähenduslik mõiste paljudes Indiast pärinevates õpetustes, hinduismis, budismis, jainismis, sikkhismis ehk dharmalikes religioonides.
Vaata Sukhāvatī ja Dharma
Hiina keel
hiina kirjas (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas) Hiina keel (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas 汉语; pinyinis hànyǔ; ka 中文 zhōngwén 'hiina kirjakeel') on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal.
Vaata Sukhāvatī ja Hiina keel
Jaapani keel
Jaapani dialektide kaart Jaapani keel (jaapani keeles 日本語) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtluskeel.
Vaata Sukhāvatī ja Jaapani keel
Meditatsioon
Meditatsioon (ladina keeles meditatio) ehk meeleharjutus (ka mõtisklus, mõlgutus või mõtlus) on vaimne tehnika teadvusseisundi muutmiseks ja rakendamiseks.
Vaata Sukhāvatī ja Meditatsioon
Mittenaasja
Mittenaasja ehk anagami (paali ja sanskriti keeles anāgāmi) on budismis inimene, kes on jõudnud arahandiks saamise ehk õilsa inimese teel kolmandale tasemele ning on vabanenud viiest sansaaras hoidvast köidikust.
Vaata Sukhāvatī ja Mittenaasja
Nianfo
Nianfo (hiina keeles 念佛, ‘budast mõtlemine’) ehk Nembutsu (jaapani keeles) on buda nime mõttes kordamine või retsiteerimine.
Vaata Sukhāvatī ja Nianfo
Nirvaana
Nirvaana (sanskriti keeles nirvāṇa ‘vaibumine, kustumine’; paali keeles nibbāna; tiibeti keeles mya ngan las ’das pa; hiina keeles 涅槃 niepan; jaapani keeles nehan) on budismis, hinduismis ja teistes india õpetustes täielik rahulolu ja vabanemine, teadvuse kõrgeim seisund, kui ollakse lõplikult lahkunud sündide ringkäigust ehk sansaarast.
Vaata Sukhāvatī ja Nirvaana
Reinkarnatsioon
Reinkarnatsioon on filosoofiline või religioosne kontseptsioon teatud mittefüüsilisest algest, mis elusolendi bioloogilise surma järel hakkab elama uut elu teistsuguses füüsilises vormis või kehas.
Vaata Sukhāvatī ja Reinkarnatsioon
Sukhāvatī
Sukhāvatī, ka Puhas maa ehk õnnemaa (hiina keeles 净⼟ jingtu; jaapani keeles jōdo) on hiina ja jaapani budismis buda Amitābha budaväli.
Vaata Sukhāvatī ja Sukhāvatī
Virgumine
Virgumine (sanskriti ja paali keeles bodhi; tiibeti keeles byang chub; hiina keeles 菩提 puti; jaapani keeles bodai), ka valgustus või valgustumine on budismi keskseid mõisteid, mis tähendab nii teadvuse kõrgeimat seisundit kui ka selleni jõudmise protsessi.
Vaata Sukhāvatī ja Virgumine
Tuntud ka kui Puhas maa, Sukhavati, Õnnemaa.