Sisukord
25 suhted: Abisõna, Alus (keeleteadus), Artikkel, Arvsõna, Asesõna, Aspekt (keeleteadus), Eitus, Fonoloogia, Hausa keel, Ladina tähestik, Liidik, Mande keeled, Murre, Nigeeria, Nigeri-Kordofani keeled, Nimisõna, Nimisõnafraas, Omadussõna, Sidesõna, Sihitis, Sufiks, Tagasõna, Tegusõna, Toon (keeleteadus), Toonikeel.
- Mande keeled
Abisõna
Abisõna ehk partikkel on uuemas keeleteaduskäsitluses muutumatu mittetäistähenduslik sõna (s.o abimäärsõna, kaassõna, rõhumäärsõna, sidesõna või hüüdsõna); suulise kõne kirjeldamisel võidakse partikliteks nimetada ka ainult hüüdsõnu ja rõhumäärsõnu.
Vaata Busa keel ja Abisõna
Alus (keeleteadus)
Alus ehk subjekt ehk grammatiline subjekt on lauseliige, mis märgib lauses öeldisega väljendatud tegevuse sooritajat või öeldisega väljendatud olukorras olijat.
Vaata Busa keel ja Alus (keeleteadus)
Artikkel
Artikkel (ladina articulus) on sõna, mis on kasutuses mitmes tähenduses.
Vaata Busa keel ja Artikkel
Arvsõna
Arvsõna väljendab asjade kvantitatiivseid tunnuseid, põhiliselt arvu või järjekorda ning vastab küsimustele mitu? mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil – kas sõna või numbriga.
Vaata Busa keel ja Arvsõna
Asesõna
Asesõna ehk pronoomen osutab olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad.
Vaata Busa keel ja Asesõna
Aspekt (keeleteadus)
Aspekt on lauses väljenduv suhe situatsiooni kulgemise ja vaatluspunkti vahel.
Vaata Busa keel ja Aspekt (keeleteadus)
Eitus
Loogikas nimetatakse propositsiooni eituseks ehk negatsiooniks selle propositsiooniga kontradiktoorset propositsiooni.
Vaata Busa keel ja Eitus
Fonoloogia
Fonoloogia (ka foneemika ning fonemaatika) on keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega.
Vaata Busa keel ja Fonoloogia
Hausa keel
Hausa keel on afroaasia keelkonna Lääne-Tšaadi keelte rühma kuuluv keel, mida räägitakse peamiselt Nigeerias ja Nigeris, aga ka Ghanas, Beninis, Kamerunis, Elevandiluurannikul, Sudaanis ja Togos.
Vaata Busa keel ja Hausa keel
Ladina tähestik
Maailma riigid, mis kasutavad ladina tähestikku või selle kohandatud versioone Ladina tähestik on tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks.
Vaata Busa keel ja Ladina tähestik
Liidik
Liidik ehk kliitik ehk liidepartikkel on morfeem, mis käitub grammatiliselt nagu sõna, kuid ei kanna sõnarõhku, vaid liitub häälduses mõne sõnaga ega kanna ise sõnarõhku.
Vaata Busa keel ja Liidik
Mande keeled
Mande keelkond kuulub Nigeri-Kordofani hõimkonda (ehk Nigeri-Kongo keeled).
Vaata Busa keel ja Mande keeled
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Vaata Busa keel ja Murre
Nigeeria
Nigeeria on riik Lääne-Aafrikas.
Vaata Busa keel ja Nigeeria
Nigeri-Kordofani keeled
Nigeri-Kordofani hõimkond (ka Nigeri-Kongo keeled) on keelekooslus, mille pakkus 1963.
Vaata Busa keel ja Nigeri-Kordofani keeled
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Vaata Busa keel ja Nimisõna
Nimisõnafraas
Nimisõnafraas ehk substantiivifraas on fraas, mille peasõna on nimisõna: ema põll, maale minek.
Vaata Busa keel ja Nimisõnafraas
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Vaata Busa keel ja Omadussõna
Sidesõna
Sidesõna ehk konjunktsioon on muutumatu sõna, mille ainsaks süntaktiliseks funktsiooniks on siduda lauses moodustajaid, seejuures viimaste vormi mõjustamata.
Vaata Busa keel ja Sidesõna
Sihitis
Sihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks.
Vaata Busa keel ja Sihitis
Sufiks
Sufiksid ehk järelliited on morfeemid, mida lisatakse sõna lõppu juure või tüve järele.
Vaata Busa keel ja Sufiks
Tagasõna
Tagasõna ehk postpositsioon on kaassõna, mis asub seda laiendava noomenifraasi järel.
Vaata Busa keel ja Tagasõna
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Vaata Busa keel ja Tegusõna
Toon (keeleteadus)
Toon on sama häälikukoosseisuga silpide kontrastil rajanev tunnus, mis toonikeeltes (näiteks hiina, vietnami, hausa) eristab sõnavorme.
Vaata Busa keel ja Toon (keeleteadus)
Toonikeel
Toonikeel on keel, mille puhul toon võib olla sõna tähendust eristav.
Vaata Busa keel ja Toonikeel
Vaata ka
Mande keeled
- Busa keel
- Mande keeled
- Susu keel
- Tura keel