Kiiremini kui brauser!
68 suhted: Alam-Saksi ringkond, Braunschweig, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond, Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond, Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond, Braunschweigi hertsogkond, Calenbergi loss, Calenbergi maa, Christian IV, Christian Ludwig (Braunschweig-Lüneburg), Christian von Braunschweig-Wolfenbüttel, Dassel, Deister, Diepholzi krahvkond, Elisabeth Brandenburgist (1510–1558), Erich I (Braunschweig-Calenberg-Göttingen), Erich II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen), Erichsburg, Ernst August (Hannover), Foogtkond, Friedrich III (Braunschweig-Calenberg-Göttingen), Friedrich Ulrich, Göttingeni vürstkond, Georg (Braunschweig-Calenberg), Georg Wilhelm (Braunschweig-Lüneburg), George I, Grubenhageni vürstkond, Hameln, Hannover, Hannoveri dünastia, Heinrich II (Braunschweig), Heinrich II (Braunschweig-Wolfenbüttel), Heinrich Julius, Heinrich Lõvi, Hildesheim, Hildesheimi piiskopkond, Hildesheimi piiskopkonna vaenus, Hohenstaufenid, Hoya krahvkond, Johann Friedrich (Braunschweig-Calenberg), Johann T'Serclaes von Tilly, Julius (Braunschweig-Wolfenbüttel), Karl V, Katoliiklik Liiga, Keskaeg, Kolmekümneaastane sõda, Kuurvürst, Landestrosti loss, Lüneburg, Lüneburgi pärilussõda, ..., Lüneburgi vürstkond, Leine, Linnriik, Lutteri lahing, Mindeni piiskopkond, Neustadt am Rübenberge, Otto I (Braunschweig), Otto II (Braunschweig-Lüneburg), Reformatsioon, Saksa-Rooma riik, Saksi-Lauenburg, Saksimaa hertsogiriik, Soltau lahing, Wölpe krahvkond, Welfid, Wilhelm I (Braunschweig), Wilhelm I (Braunschweig-Wolfenbüttel), Wilhelm II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen). Laienda indeks (18 rohkem) »
Alam-Saksi ringkond
Alam-Saksi ringkond 16. sajandi algul Alam-Saksi ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Alam-Saksi ringkond · Näe rohkem »
Braunschweig
Braunschweig (alamsaksa Brunswiek) on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Harzi mägedest põhjas.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Braunschweig · Näe rohkem »
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond hiliskeskajast kuni varauusaja lõpuni Saksa-Rooma riigi loodeosas, kus praegu on Põhja-Saksamaa.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond · Näe rohkem »
Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond
Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond (mitteametlikult Hannoveri kuurvürstkond;, kõnekeeles Kurfürstentum Hannover või lihtsalt Kurhannover) oli Saksa-Rooma riigi üheksas kuurvürstkond.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond · Näe rohkem »
Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond
Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond oli Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna alajaotus, mille ajalugu ilmestasid arvukad jagunemised ja taasühinemised.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond · Näe rohkem »
Braunschweigi hertsogkond
Braunschweigi hertsogkond oli ajalooline riik Saksamaal.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Braunschweigi hertsogkond · Näe rohkem »
Calenbergi loss
Loss Caspar Meriani vasegravüüril (1654) Calenbergi loss (saksa keeles Burg Calenberg, hiljem Schloss Calenberg ja Feste Calenberg; varemed tuntud kui Alt Calenberg) oli keskaegne loss Kesk-Saksamaal, Schulenburgi lähistel Pattenseni alevis, 13 km Hildesheimi linnast läänes.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Calenbergi loss · Näe rohkem »
Calenbergi maa
Maakoht Gehrdener Bergi küljel Calenbergi maa (saksa: Calenberger Land) on ajalooline maastik Hannoverist edelas Saksamaal.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Calenbergi maa · Näe rohkem »
Christian IV
Christian IV. Portree autor: Pieter Isaacsz Christian IV (eestipäraselt ka Kristian IV; 12. aprill 1577 – 28. veebruar 1648) oli Taani kuningas 1588–1648.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Christian IV · Näe rohkem »
Christian Ludwig (Braunschweig-Lüneburg)
Christian Ludwig (25. veebruar 1622 Herzberg am Harz – 15. märts 1665 Celle) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Calenbergi vürst aastatel 1641–1648 ning Lüneburgi vürst 1648.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Christian Ludwig (Braunschweig-Lüneburg) · Näe rohkem »
Christian von Braunschweig-Wolfenbüttel
Christian von Braunschweig-Wolfenbütteli portree, Jan Anthonisz van Ravesteyn, 1620. Christian Noorem (20. september 1599 – 16. juuni 1626), Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Halberstadti piiskop, oli Saksa protestantlik väejuht Kolmekümneaastases sõjas.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Christian von Braunschweig-Wolfenbüttel · Näe rohkem »
Dassel
Keskaegne müür ja vahvärkhoone Dassel on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Northeimi kreisis.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Dassel · Näe rohkem »
Deister
Deister Deister on küngasteahelik Saksamaa Alam-Saksi liidumaal, umbes 25 km Hannoveri linnast edelas.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Deister · Näe rohkem »
Diepholzi krahvkond
Diepholzi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi territoorium Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Diepholzi krahvkond · Näe rohkem »
Elisabeth Brandenburgist (1510–1558)
Elisabeth, puulõige umbes aastast 1542 Elisabeth von Brandenburg (saksapäraselt Elisabeth von Brandenburg; 24. august 1510, arvatavasti Cölln – 25. mai 1558 Ilmenau) oli sünnilt Hohenzollernite dünastia liige ja Brandenburgi markkrahvinna ning abielu kaudu Braunschweig-Göttingen-Calenbergi hertsoginna ja hiljem Hennebergi krahvinna.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Elisabeth Brandenburgist (1510–1558) · Näe rohkem »
Erich I (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)
Erich I (16. veebruar 1470 – 30. juuli 1540), kutsutud Vanemaks, oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Calenbergi vürst 1495.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Erich I (Braunschweig-Calenberg-Göttingen) · Näe rohkem »
Erich II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)
Erich II (10. august 1528 – 17. november 1584) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Calenbergi vürst aastast 1545 kuni oma surmani.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Erich II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen) · Näe rohkem »
Erichsburg
Matthäus Meriani vasegravüür umbes 1650. aastast Ericsburg on loss Dasseli alevis Alam-Saksimaal Saksamaal.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Erichsburg · Näe rohkem »
Ernst August (Hannover)
Ernst August (20. november 1629 – 23. jaanuar 1698) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Calenbergi vürst (pealinnaga Hannoveris).
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Ernst August (Hannover) · Näe rohkem »
Foogtkond
Foogtkond oli haldusüksus, mida juhtis foogt.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Foogtkond · Näe rohkem »
Friedrich III (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)
Friedrich III Rahutu (1424 – 5. märts 1495 Hann. Mündenis) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ning Göttingeni vürstkonna ja Calenbergi vürstkonna valitseja aastast 1482 koos oma venna Wilhelm IV Nooremaga.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Friedrich III (Braunschweig-Calenberg-Göttingen) · Näe rohkem »
Friedrich Ulrich
Friedrich Ulrich (5. aprill 1591 – 11. august 1634) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst aastast 1613 kuni oma surmani.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Friedrich Ulrich · Näe rohkem »
Göttingeni vürstkond
Göttingeni vürstkond oli Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna alljaotus Saksa-Rooma riigis pealinnaga Göttingenis.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Göttingeni vürstkond · Näe rohkem »
Georg (Braunschweig-Calenberg)
Georg (17. november 1582 Celle – 2. aprill 1641 Hildesheim) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Calenbergi vürst aastast 1635 kuni oma surmani.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Georg (Braunschweig-Calenberg) · Näe rohkem »
Georg Wilhelm (Braunschweig-Lüneburg)
Georg Wilhelm (26. jaanuar 1624 Herzberg am Harz – 28. august 1705 Wienhausen) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Calenbergi vürst ning Lüneburgi vürst.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Georg Wilhelm (Braunschweig-Lüneburg) · Näe rohkem »
George I
pisi George I (sünninimi: Georg Ludwig; 7. juuni (28. mai) 1660 – 22. juuni (11. juuni) 1727) oli Suurbritannia ja Iirimaa kuningas ning Hannoveri kuurvürst (Georg I).
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja George I · Näe rohkem »
Grubenhageni vürstkond
Herzbergi loss Grubenhageni vürstkond oli Welfide Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna alljaotus Saksa-Rooma riigis, tuntud ka kui Braunschweig-Grubenhagen.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Grubenhageni vürstkond · Näe rohkem »
Hameln
Hamelni panoraam Hameln on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Weseri jõe ääres, Hameln-Pyrmonti kreisi keskus.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Hameln · Näe rohkem »
Hannover
Hannoveri uus raekoda Hannover Leine jõe ääres on Alam-Saksi liidumaa (Niedersachsen) pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Hannover · Näe rohkem »
Hannoveri dünastia
Hannoveri dünastia on saksa päritolu dünastia, mis valitses Suurbritanniat aastatel 1714–1901, Hannoveri kuningriiki kuni aastani 1866 (annekteerimiseni Preisimaa poolt) ja Braunschweigi kuni aastani 1918.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Hannoveri dünastia · Näe rohkem »
Heinrich II (Braunschweig)
Heinrich (1411 – 7. detsember 1473), kutsutud Rahumeelseks (ladina Henricus Pacificus, saksa Heinrich der Friedfertige), Braunschweig-Lüneburgi hertsog, valitses Braunschweig-Lüneburgi mõlema osa üle.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Heinrich II (Braunschweig) · Näe rohkem »
Heinrich II (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Heinrich II (10. november 1489 – 11. juuni 1568), kutsutud Nooremaks, oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst aastast 1514 kuni oma surmani.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Heinrich II (Braunschweig-Wolfenbüttel) · Näe rohkem »
Heinrich Julius
Heinrich Julius (15. oktoober 1564 – 30. juuli 1613) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst aastast 1589 kuni oma surmani.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Heinrich Julius · Näe rohkem »
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Heinrich Lõvi · Näe rohkem »
Hildesheim
UNESCO maailmapärandi paik) ja toomväljak ''(Domhof)'', Hildesheimi asutamiskoht Hildesheim (ostfaali Hilmessen) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hildesheimi kreisis.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Hildesheim · Näe rohkem »
Hildesheimi piiskopkond
Vürstlik Hildesheimi piiskopkond (saksa Hochstift Hildesheim) oli Saksa-Rooma riigi osariik keskajast aastani 1803.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Hildesheimi piiskopkond · Näe rohkem »
Hildesheimi piiskopkonna vaenus
Vürst-piiskopkond 1500. aasta paiku (enne vaenust). Hildesheimi piiskopkonna vaenus (saksa: Hildesheimer Stiftsfehde) või Suur piiskopkonna vaenus, mõnikord ka "kapiitlivaenus", oli konflikt, mis puhkes aastal 1519 Hildesheimi piiskopkonna (Hochstift Hildesheim) ning Braunschweig-Wolfenbütteli ja Calenbergi vürstkondade vahel, mida valitsesid Welfid.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Hildesheimi piiskopkonna vaenus · Näe rohkem »
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Hohenstaufenid · Näe rohkem »
Hoya krahvkond
Hoya krahvkond (saksa: Grafschaft Hoya) oli riik Saksa-Rooma riigis, asus tänapäeva Saksamaa Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Hoya krahvkond · Näe rohkem »
Johann Friedrich (Braunschweig-Calenberg)
Johann Friedrich (25. aprill 1625 Herzberg am Harz – 18. detsember 1679 Augsburg) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Calenbergi vürst aastast 1665 kuni oma surmani.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Johann Friedrich (Braunschweig-Calenberg) · Näe rohkem »
Johann T'Serclaes von Tilly
Krahv Tilly pronkskuju Feldherrnhalle ees Odeonsplatzil Münchenis Johann T'Serclaes von Tilly (hollandi keeles Johan t'Serclaes van Tilly; veebruar 1559 – 30. aprill 1632) juhatas Katoliikliku Liiga vägesid Kolmekümneaastases sõjas.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Johann T'Serclaes von Tilly · Näe rohkem »
Julius (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Julius (29. juuni 1528 – 3. mai 1589) oli aastast 1568 kuni oma surmani Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Julius (Braunschweig-Wolfenbüttel) · Näe rohkem »
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Karl V · Näe rohkem »
Katoliiklik Liiga
Saksa Katoliiklik Liiga (saksa: Katholische Liga) oli esialgu 10.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Katoliiklik Liiga · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Keskaeg · Näe rohkem »
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Kuurvürst · Näe rohkem »
Landestrosti loss
sektikeldriga Landestrosti loss (saksa: Schloss Landestrost) on Weseri renessanss-stiilis loss, mis ehitati aastatel 1573–1584 Neustadt am Rübenberges Alam-Saksimaal Saksamaal.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Landestrosti loss · Näe rohkem »
Lüneburg
Lüneburgi raekoda Lüneburg (ametlikult hansalinn Lüneburg, saksa Hansestadt Lüneburg, alamsaksa Lümborg, ladina Luneburgum või Lunaburgum, vanaülemsaksa Luneburc, vanasaksi Hliuni, polaabi Glain) on linn Saksamaal Alam-Saksimaal Ilmenau jõe ääres.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Lüneburg · Näe rohkem »
Lüneburgi pärilussõda
Lüneburgi pärilussõda oli konflikt, mis puhkes 1370.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Lüneburgi pärilussõda · Näe rohkem »
Lüneburgi vürstkond
Lüneburgi vürstkond (hiljem ka lihtsalt Celle) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna territoriaalne jaotus Saksa-Rooma riigis, see oli keisri otseses alluvuses.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Lüneburgi vürstkond · Näe rohkem »
Leine
Leine Hannoveris Leine jõgi Sarstedt-Ruthe juures Leine (vanasaksi: Lagina) on jõgi Tüüringis ja Alam-Saksimaal Saksamaal.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Leine · Näe rohkem »
Linnriik
Tänapäeva linnriigi Singapuri panoraam Linnriik on majanduslikult iseseisev, oma kultuuri ja õiguskorraga väikeriik, mille mõjuala võib ulatuda ka suuremale territooriumile.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Linnriik · Näe rohkem »
Lutteri lahing
Lutteri lahing (Lutter am Barenberge) leidis aset Kolmekümneaastase sõja ajal 27.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Lutteri lahing · Näe rohkem »
Mindeni piiskopkond
Ajalooline Mindeni vaade umbes aastast 1647 Mindeni piiskopkond oli katoliiklik piiskopkond (saksa: Bistum Minden) ja riik, Mindeni vürstlik piiskopkond (saksa: Hochstift Minden) Saksa-Rooma riigis.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Mindeni piiskopkond · Näe rohkem »
Neustadt am Rübenberge
Raudteejaam Neustadt am Rübenberge on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hannoveri piirkonnas.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Neustadt am Rübenberge · Näe rohkem »
Otto I (Braunschweig)
Otto I (u 1204 – 1252) oli esimene Braunschweig-Lüneburgi hertsog aastast 1235 kuni oma surmani.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Otto I (Braunschweig) · Näe rohkem »
Otto II (Braunschweig-Lüneburg)
Otto II (u. 1266 – 10. aprill 1330), tuntud ka kui Otto Range (Otto der Strenge), oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst aastast 1277 kuni oma surmani.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Otto II (Braunschweig-Lüneburg) · Näe rohkem »
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Reformatsioon · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksi-Lauenburg
Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Saksi-Lauenburg · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Soltau lahing
Soltau lahing (saksa: Schlacht bei Soltau) leidis aset 28.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Soltau lahing · Näe rohkem »
Wölpe krahvkond
Wölpe krahvkond (saksa: Grafschaft Wölpe) oli ühe aadliperekonna territoriaalne isandkond keskajal Weseri keskjooksu piirkonnas Nienburgi lähistel, mis lõpetati aastal 1302.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Wölpe krahvkond · Näe rohkem »
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Welfid · Näe rohkem »
Wilhelm I (Braunschweig)
Wilhelm (u 1270 – 30. september 1292) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog, kes lühikest aega valitses osakest hertsogkonnast.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Wilhelm I (Braunschweig) · Näe rohkem »
Wilhelm I (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Wilhelm (u. 1392 – 1482), kutsutud Võidukaks, oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Wilhelm I (Braunschweig-Wolfenbüttel) · Näe rohkem »
Wilhelm II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)
Wilhelm (u. 1425 – 7. juuli 1503), kutsutud Nooremaks, oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog.
Uus!!: Calenbergi vürstkond ja Wilhelm II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen) · Näe rohkem »
