Kiiremini kui brauser!
43 suhted: Aas, Aurumasin, Departemang (Prantsusmaa), Dordogne'i departemang, Frévent, Gouy-en-Ternois, Harilik kärnkonn, Hiireviu, Hirv, Jõesete, Kahepaiksed, Kärp, Küülik, La Manche, Laululinnud, Leetseljak, Lehtersuue, Lepp, Lille, Lisajõgi, Maasäär, Mäger, Meander, Merisk, Metssiga, Nõmmelõoke, Orav, Padur, Pas-de-Calais' departemang, Päriskonnalised, Picardie, Prantsusmaa, Rebane, Ristpart, Roostik, Somme, Ternoise, Tikutaja, Turvas, Tuuleveski, Valgla, Väikepistrik, Vesilik.
Aas
pisi Aas (kõnekeeles ka niit, karjamaa) on harva või lühikest aega üleujutatav lammirohumaa.
Uus!!: Canche ja Aas · Näe rohkem »
Aurumasin
James Watti esimese patendi järgi ehitatud aurumasin, mida kasutati Freibergi hõbedakaevanduses Saksamaal 1848. aastast Aurumasin on soojusmootor, mis muudab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks.
Uus!!: Canche ja Aurumasin · Näe rohkem »
Departemang (Prantsusmaa)
Departemang (prantsuse département) on Prantsusmaa haldusjaotuses üks kolmest valitsemise tasemest allpool riiklikku taset (territoriaalsed kollektiivsused), piirkondade ja valdade vahel.
Uus!!: Canche ja Departemang (Prantsusmaa) · Näe rohkem »
Dordogne'i departemang
Dordogne'i departemang on 2. järgu haldusüksus (departemang) Prantsusmaal Nouvelle-Aquitaine'i piirkonnas.
Uus!!: Canche ja Dordogne'i departemang · Näe rohkem »
Frévent
Blondeli vesiveski, seal asub Wintenbergeri muuseum Frévent on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.
Uus!!: Canche ja Frévent · Näe rohkem »
Gouy-en-Ternois
Maantee Gouy-en-Ternoisi Gouy-en-Ternois on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.
Uus!!: Canche ja Gouy-en-Ternois · Näe rohkem »
Harilik kärnkonn
Harilik kärnkonn Harilik kärnkonn (Bufo bufo) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv konn.
Uus!!: Canche ja Harilik kärnkonn · Näe rohkem »
Hiireviu
Hiireviu (Buteo buteo) on haugaslaste sugukonda viu perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Canche ja Hiireviu · Näe rohkem »
Hirv
Hirv Uppsala äärelinna pargis. Hirv (Cervus) on perekond sõralisi imetajaid, mis kuulub hirvlaste sugukonda.
Uus!!: Canche ja Hirv · Näe rohkem »
Jõesete
Jõesete ehk uhtsete ehk alluviaalsete ehk alluuvium (ld alluvium 'uhe') on purdsetteist koosnev, võrdlemisi hiljuti (geoloogilises ajaskaalas) vooluvee poolt setitatud sete.
Uus!!: Canche ja Jõesete · Näe rohkem »
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Canche ja Kahepaiksed · Näe rohkem »
Kärp
Kärp Jaan. Jaan. Kärp (Mustela erminea) on kärplaste sugukonda kärbi perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Canche ja Kärp · Näe rohkem »
Küülik
Küülik (Oryctolagus cuniculus) on jäneslaste sugukonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Canche ja Küülik · Näe rohkem »
La Manche
La Manche'i satelliidipilt La Manche on väin Mandri-Euroopa ja Suurbritannia saare vahel.
Uus!!: Canche ja La Manche · Näe rohkem »
Laululinnud
Halltiib-kuldnokk Laululinnud ehk laululised (Passeri või Oscines) on lindude alamselts, kes kuuluvad värvuliste (Passeriformes) seltsi.
Uus!!: Canche ja Laululinnud · Näe rohkem »
Leetseljak
Leetseljak (ka lee, kõnekeeles leetselg (vaadatud 13.03.2019)) on madal ja lauge, pikliku kujuga liivavall jões (ülaosa madalveega veest väljas) või rannalähedases meres (rannajoonega enam-vähem rööbiti).
Uus!!: Canche ja Leetseljak · Näe rohkem »
Lehtersuue
thumb Lehtersuue ehk estuaar on jõe suudme ja lahe osa, kus toimub mere tõusude-mõõnade soolasema ja jõgede mageda vee segunemine.
Uus!!: Canche ja Lehtersuue · Näe rohkem »
Lepp
Lepp (Alnus) on heitlehiste lehtpuude perekond kaseliste sugukonnast.
Uus!!: Canche ja Lepp · Näe rohkem »
Lille
Lille'i plaan ja teda ümbritsevad vallad Lille (hollandi keeles Rijsel) on linn Põhja-Prantsusmaal (Prantsuse Flandrias).
Uus!!: Canche ja Lille · Näe rohkem »
Lisajõgi
Mingi jõe lisajõgi on sellesse jõkke suubuv jõgi.
Uus!!: Canche ja Lisajõgi · Näe rohkem »
Maasäär
Läänemere rannikul Uitru säär Ihasalu poolsaare tipus Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm.
Uus!!: Canche ja Maasäär · Näe rohkem »
Mäger
Mägra jäljerada Kõrvemaal 2021. aasta märtsis Mäger (Meles meles) on kärplaste sugukonda kuuluv kiskjaline.
Uus!!: Canche ja Mäger · Näe rohkem »
Meander
Alaska osariigis soodiks Meander on jõelooge.
Uus!!: Canche ja Meander · Näe rohkem »
Merisk
Merisk (Haematopus ostralegus) on harakasuurune mererannikuid asustav lind.
Uus!!: Canche ja Merisk · Näe rohkem »
Metssiga
Metssiga (Sus scrofa) on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom.
Uus!!: Canche ja Metssiga · Näe rohkem »
Nõmmelõoke
Nõmmelõoke (Lullula arborea) on linnuliik värvuliste seltsist lõolaste sugukonnast. Tema levila ulatub üle kogu Lõuna- ja Kesk-Euroopa, põhja pool kuni Skandinaavia ja Briti saarte lõunaosani. Pikkus on 15 cm. Eestis hinnatakse nõmmelõokese pesitsusaegset arvukust 10 000 – 20 000 paarile. Nõmmelõoke on võetud Eestis kaitse alla. Nõmmelõokese munad.
Uus!!: Canche ja Nõmmelõoke · Näe rohkem »
Orav
Orav ehk harilik orav ehk punaorav (Sciurus vulgaris) on oravlaste sugukonda kuuluv näriline.
Uus!!: Canche ja Orav · Näe rohkem »
Padur
Mageveeline padur Floridas Padur (ka marš, maršimaa, padurannik) on mere või suure järvega külgnev märgala, mis on perioodiliselt veega kaetud.
Uus!!: Canche ja Padur · Näe rohkem »
Pas-de-Calais' departemang
prefektuurihoone Arrasis Pas-de-Calais' departemang (pikardi Pas-Calés) on departemang Põhja-Prantsusmaal Hauts-de-France'i piirkonnas, nimetatud külgneva Calais' väina järgi.
Uus!!: Canche ja Pas-de-Calais' departemang · Näe rohkem »
Päriskonnalised
Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Uus!!: Canche ja Päriskonnalised · Näe rohkem »
Picardie
Picardie (ka Pikardia) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Uus!!: Canche ja Picardie · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Canche ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Canche ja Rebane · Näe rohkem »
Ristpart
Ristpart Muhu põhjarannikul adruvallil Ristpart (Tadorna tadorna) on partlaste sugukonda ristpardi perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Canche ja Ristpart · Näe rohkem »
Roostik
Matsalu roostik Roostik on kõrgete kaldaveetaimede ehk helofüütide kooslus.
Uus!!: Canche ja Roostik · Näe rohkem »
Somme
Somme on jõgi Somme'i departemangus Hauts-de-France'i piirkonnas Põhja-Prantsusmaal.
Uus!!: Canche ja Somme · Näe rohkem »
Ternoise
Ternoise (hollandi Ternaas) on üks väikestest kriidiojadest, mis voolab Lõuna-Boulonnaisi platoolt ja Picardie'st Canche'i kaudu La Manche'i.
Uus!!: Canche ja Ternoise · Näe rohkem »
Tikutaja
Tikutaja muna Tikutaja ehk taevasikk (Gallinago gallinago) on linnuliik kurvitslaste sugukonnast nepi perekonnast.
Uus!!: Canche ja Tikutaja · Näe rohkem »
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Uus!!: Canche ja Turvas · Näe rohkem »
Tuuleveski
Kolm levinumat tuuliku toimimismehhanismi Kuremaa mõisa tuuleveski Aaspere mõisa tuuleveski Tuuleveski ehk tuulik on ajam või ehitis, mis muundab tuule kineetiline energia mehaaniliseks energiaks ehk saab tööks vajaliku energia tuulest.
Uus!!: Canche ja Tuuleveski · Näe rohkem »
Valgla
jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Uus!!: Canche ja Valgla · Näe rohkem »
Väikepistrik
''F. columbarius columbarius'' USA idaosas Väikepistriku muna Väikepistrik (Falco columbarius) on pistriklaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Canche ja Väikepistrik · Näe rohkem »
Vesilik
Vesilik ehk triiton (Triturus) on salamanderlaste sugukonda arvatud perekond kahepaikseid.
Uus!!: Canche ja Vesilik · Näe rohkem »
