Sisukord
19 suhted: Eksperimentaalfüüsika, Gravitatsioon, Gravitatsioonikonstant, Gravitatsiooniseadus, Henry Cavendish, Hooke'i seadus, Inertsimoment, Maakoor, Mass, Noonius, Periood, Philosophical Transactions of the Royal Society, Raud, SI, Teaduse ja Tehnoloogia Andmekomitee, Tihedus, Tina, Vabavõnkumine, Välistuum.
Eksperimentaalfüüsika
gravitatsioonilainetete tuvastamiseks ehitatud observatoorium. Eksperimentaalfüüsika viimase aja suurimaid saavutusi oli LIGO abil gravitatsioonilainete olemasolu tõestamine Eksperimentaalfüüsika on füüsika haru, mis koondab endas kõiki füüsika harusid, milles tegeletakse füüsikaliste nähtuste vaatlustega, mõõtmisega ja eksperimentidega.
Vaata Cavendishi eksperiment ja Eksperimentaalfüüsika
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Vaata Cavendishi eksperiment ja Gravitatsioon
Gravitatsioonikonstant
Gravitatsioonikonstant (tähis G) on gravitatsioonijõu tugevust iseloomustav füüsikakonstant.
Vaata Cavendishi eksperiment ja Gravitatsioonikonstant
Gravitatsiooniseadus
Gravitatsiooniliselt vastastikmõjustuvad massid Newtoni gravitatsiooniseadus on Isaac Newtoni formuleeritud mudel gravitatsiooni kohta.
Vaata Cavendishi eksperiment ja Gravitatsiooniseadus
Henry Cavendish
Henry Cavendish Henry Cavendish (10. oktoober 1731 Nice – 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja.
Vaata Cavendishi eksperiment ja Henry Cavendish
Hooke'i seadus
Hooke'i seadus: vedru pikenemine on võrdeline mõjuva jõuga Hooke'i seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et vedru kokkusurumiseks või pikemaks venitamiseks pikkuse \Delta l jagu vajaminev jõud F on selle pikkusega proportsionaalne (võrdeline) ehk F \propto \Delta l.
Vaata Cavendishi eksperiment ja Hooke'i seadus
Inertsimoment
280px Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber.
Vaata Cavendishi eksperiment ja Inertsimoment
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Vaata Cavendishi eksperiment ja Maakoor
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Vaata Cavendishi eksperiment ja Mass
Noonius
300px Noonius on mõõteriista või anduri täpsust suurendav vahend, millega saab täpsustada skaalajaotise murdosi.
Vaata Cavendishi eksperiment ja Noonius
Periood
harmoonilise võnkumise periood ''T'' Periood ehk võnkeperiood on korduva muutuse tsükli kestus.
Vaata Cavendishi eksperiment ja Periood
Philosophical Transactions of the Royal Society
Philosophical Transactionsi esimese köite kaas (1665-1666) Philosophical Transactions of the Royal Society (Kuningliku Seltsi Filosoofilised Toimetised; Phil. Trans.) on teadusajakiri, mida annab välja Londoni Kuninglik Selts.
Vaata Cavendishi eksperiment ja Philosophical Transactions of the Royal Society
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Cavendishi eksperiment ja Raud
SI
pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.
Vaata Cavendishi eksperiment ja SI
Teaduse ja Tehnoloogia Andmekomitee
Teaduse ja Tehnoloogia Andmekomitee, lühend CODATA (ingliskeelsest nimetusest Committee on Data for Science and Technology), on Pariisis asuv organisatsioon, mille eesmärk on parendada fundamentaalsete andmete ja konstantide kvaliteeti ja usaldusväärsust teaduse ja tehnoloogia kõigis valdkondades.
Vaata Cavendishi eksperiment ja Teaduse ja Tehnoloogia Andmekomitee
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Cavendishi eksperiment ja Tihedus
Tina
Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.
Vaata Cavendishi eksperiment ja Tina
Vabavõnkumine
Vabavõnkumine ehk omavõnkumine on füüsikas võnkumine, mis toimub süsteemis, millele ei mõju väliseid jõudusid.
Vaata Cavendishi eksperiment ja Vabavõnkumine
Välistuum
Maa siseehitus. Välistuum on märgitud numbriga 5 Välistuum on Maa tuuma välimine osa, umbes 2266 km paksune vedel kiht, mis koosneb rauast ja niklist.