Kiiremini kui brauser!
90 suhted: Aadel, Alam-Saksi, Albrecht (Saksi-Wittenberg), Albrecht I (Braunschweig), Amt, Anna Eleonore von Hessen-Darmstadt, Askania dünastia, Augsburgi usutunnistus, August I (Braunschweig-Lüneburg), Bernhard I (Braunschweig-Lüneburg), Bernhard II (Braunschweig-Lüneburg), Bleckede, Braunschweig, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond, Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond, Calenberg, Calenbergi vürstkond, Celle, Christian (Braunschweig-Lüneburg), Christian Ludwig (Braunschweig-Lüneburg), Dannenberg, Dannenbergi krahvkond, Deister, Ernst I (Braunschweig-Lüneburg), Ernst II (Braunschweig-Lüneburg), Franz (Braunschweig-Lüneburg), Franz Otto, Friedrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel), Friedrich II (Braunschweig-Lüneburg), Friedrich IV (Braunschweig-Lüneburg), Georg (Braunschweig-Calenberg), Georg Wilhelm (Braunschweig-Lüneburg), George I, Gifhorn, Gifhorni hertsogkond, Gifhorni loss, Grubenhageni vürstkond, Hamburg, Hannover, Harburg, Heinrich (Braunschweig-Dannenberg), Heinrich I (Braunschweig), Heinrich I (Braunschweig-Lüneburg), Heinrich II (Braunschweig), Heinrich II (Braunschweig-Grubenhagen), Heinrich Lõvi, Hildesheimi piiskopkonna vaenus, Hitzacker, Ilmenau jõgi, Johann Friedrich (Braunschweig-Calenberg), ..., Johann I (Braunschweig-Lüneburg), Karl IV, Karl V, Lübeck, Lüchow, Lüchow-Dannenbergi kreis, Lüneburg, Lüneburgi Kalkberg, Lüneburgi nõmm, Lüneburgi pärilussõda, Lüneburgi Sate, Leine, Linnus, Maapäev, Magnus II (Braunschweig-Lüneburg), Martin Luther, Mecklenburg, Moisburg, Otto I (Braunschweig), Otto I (Braunschweig-Lüneburg-Harburg), Otto II (Braunschweig-Lüneburg), Otto III (Braunschweig-Lüneburg), Otto IV (Braunschweig-Lüneburg), Otto V (Braunschweig-Lüneburg), Reformatsioon, Rootsi, Saksa-Rooma riik, Saksi-Lauenburg, Saksimaa hertsogiriik, Scharnebeck, Sophie Dorothea von Braunschweig-Lüneburg, Uelzen, Urbanus Rhegius, Wölpe krahvkond, Welfid, Wenzel I (Saksi-Wittenberg), Wilhelm I (Braunschweig-Wolfenbüttel), Wilhelm II (Braunschweig-Lüneburg), Wilhelm Noorem (Braunschweig-Lüneburg), Wustrow (Wendland). Laienda indeks (40 rohkem) »
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Aadel · Näe rohkem »
Alam-Saksi
Alam-Saksi on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Alam-Saksi · Näe rohkem »
Albrecht (Saksi-Wittenberg)
Albrecht (suri 28. juunil 1385) oli Saksi-Wittenbergi hertsogi Otto poeg.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Albrecht (Saksi-Wittenberg) · Näe rohkem »
Albrecht I (Braunschweig)
Albrecht I, litograafia, 1840 Albrecht Suur (1236–1279) Welfide dünastiast oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog aastatel 1252–1269 ja esimene vastloodud Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonna valitseja alates 1269.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Albrecht I (Braunschweig) · Näe rohkem »
Amt
Amt on teatud haldusüksus omavalitsuste rühma juhtimiseks, tänapäeval vaid Saksamaal, kuid varem üldiselt ka teistes Põhja-Euroopa maades.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Amt · Näe rohkem »
Anna Eleonore von Hessen-Darmstadt
Anna Eleonore von Hessen-Darmstadt (30. juuli 1601 – 6. mai 1659) oli Hessen-Darmstadti maakrahvi Ludwig V ja Magdalena von Brandenburgi tütar.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Anna Eleonore von Hessen-Darmstadt · Näe rohkem »
Askania dünastia
Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Askania dünastia · Näe rohkem »
Augsburgi usutunnistus
Augsburgi usutunnistuse ettelugemine 1530. aasta Augsburgi riigipäeval Augsburgi usutunnistus (ladina keeles Confessio Augustana; saksa keeles Augsburger Bekenntnis või Augsburger Konfession) on luterlike Saksa-Rooma riigiseisuste (6 riigivürsti ja 2 riigilinna) poolt 1530.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Augsburgi usutunnistus · Näe rohkem »
August I (Braunschweig-Lüneburg)
August I Vanem (1568–1636) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst aastatel 1633–1636 ja luterlik Ratzeburgi piiskop 1610–1636.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja August I (Braunschweig-Lüneburg) · Näe rohkem »
Bernhard I (Braunschweig-Lüneburg)
Bernhard (1358. ja 1364. aasta vahel – 11. juuni 1434 Celle) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog, kes valitses mitut Braunschweig-Lüneburgi vürstkonda.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Bernhard I (Braunschweig-Lüneburg) · Näe rohkem »
Bernhard II (Braunschweig-Lüneburg)
Bernhard II (u. 1437–1464) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog, oli aastatel 1452 kuni 1458 Hildesheimi piiskop (kui Bernhard III), samuti Lüneburgi vürst aastatel 1457 kuni 1464.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Bernhard II (Braunschweig-Lüneburg) · Näe rohkem »
Bleckede
Loss Bleckede (polaabi: Bleketsa) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Lüneburgi kreisis.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Bleckede · Näe rohkem »
Braunschweig
Braunschweig (alamsaksa Brunswiek) on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Harzi mägedest põhjas.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Braunschweig · Näe rohkem »
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond hiliskeskajast kuni varauusaja lõpuni Saksa-Rooma riigi loodeosas, kus praegu on Põhja-Saksamaa.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond · Näe rohkem »
Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond
Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond (mitteametlikult Hannoveri kuurvürstkond;, kõnekeeles Kurfürstentum Hannover või lihtsalt Kurhannover) oli Saksa-Rooma riigi üheksas kuurvürstkond.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond · Näe rohkem »
Calenberg
Calenberg. Taustal on Alt Calenbergi küla endiste töölismajadega ja Calenbergi vana linnuse võsastunud varemetega. Calenberg aastal 1771. Kaart ei ole põhja orienteeritud. Calenberg on mägi Kesk-Saksamaal Leine nõos Pattenseni lähistel.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Calenberg · Näe rohkem »
Calenbergi vürstkond
Calenbergi vürstkond oli Welfide Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna dünastiline jaotus Saksa-Rooma riigis aastatel 1494–1705, kui Calenbergi vürst kuurvürst Georg I Ludwig päris Hannoveri riigi moodustamiseks Lüneburgi vürstkonna.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Calenbergi vürstkond · Näe rohkem »
Celle
Celle loss Celle vana raekoda Celle on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Celle kreisi keskus.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Celle · Näe rohkem »
Christian (Braunschweig-Lüneburg)
Christian Vanem (1566–1633) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst aastatel 1611–1633.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Christian (Braunschweig-Lüneburg) · Näe rohkem »
Christian Ludwig (Braunschweig-Lüneburg)
Christian Ludwig (25. veebruar 1622 Herzberg am Harz – 15. märts 1665 Celle) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Calenbergi vürst aastatel 1641–1648 ning Lüneburgi vürst 1648.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Christian Ludwig (Braunschweig-Lüneburg) · Näe rohkem »
Dannenberg
Dannenberg on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Lüchow-Dannenbergi kreisis.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Dannenberg · Näe rohkem »
Dannenbergi krahvkond
Dannenbergi krahvkond (saksa: Grafschaft Dannenberg) oli lään Saksimaa hertsogiriigis.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Dannenbergi krahvkond · Näe rohkem »
Deister
Deister Deister on küngasteahelik Saksamaa Alam-Saksi liidumaal, umbes 25 km Hannoveri linnast edelas.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Deister · Näe rohkem »
Ernst I (Braunschweig-Lüneburg)
Maal Ernst Usutunnistajast Hoppeneri majal Celles Ernst I (1497–1546), sageli kutsutud ka Ernst Usutunnistajaks, oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst ning valitses aastast 1520 kuni oma surmani.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Ernst I (Braunschweig-Lüneburg) · Näe rohkem »
Ernst II (Braunschweig-Lüneburg)
Ernst II (1564–1611) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst aastatel 1592–1611.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Ernst II (Braunschweig-Lüneburg) · Näe rohkem »
Franz (Braunschweig-Lüneburg)
Braunschweig-Lüneburgi hertsog Franz Franz (1508–1549) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Franz (Braunschweig-Lüneburg) · Näe rohkem »
Franz Otto
Franz Otto (1530–1559) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst ning valitses aastast 1555 kuni oma surmani.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Franz Otto · Näe rohkem »
Friedrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Friedrich (u 1357 – 5. juuni 1400 Kleinenglis) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonna valitseja aastast 1373.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Friedrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel) · Näe rohkem »
Friedrich II (Braunschweig-Lüneburg)
Friedrich II (1418–1478), tuntud ka kui Friedrich Vaga (saksa der Fromme), oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst aastatel 1434 kuni 1457 ja aastast 1472 kuni oma surmani 1478.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Friedrich II (Braunschweig-Lüneburg) · Näe rohkem »
Friedrich IV (Braunschweig-Lüneburg)
Friedrich (1574–1648) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst aastatel 1636–1648.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Friedrich IV (Braunschweig-Lüneburg) · Näe rohkem »
Georg (Braunschweig-Calenberg)
Georg (17. november 1582 Celle – 2. aprill 1641 Hildesheim) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Calenbergi vürst aastast 1635 kuni oma surmani.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Georg (Braunschweig-Calenberg) · Näe rohkem »
Georg Wilhelm (Braunschweig-Lüneburg)
Georg Wilhelm (26. jaanuar 1624 Herzberg am Harz – 28. august 1705 Wienhausen) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Calenbergi vürst ning Lüneburgi vürst.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Georg Wilhelm (Braunschweig-Lüneburg) · Näe rohkem »
George I
pisi George I (sünninimi: Georg Ludwig; 7. juuni (28. mai) 1660 – 22. juuni (11. juuni) 1727) oli Suurbritannia ja Iirimaa kuningas ning Hannoveri kuurvürst (Georg I).
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja George I · Näe rohkem »
Gifhorn
Vana raekoda Gifhorn on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaa idaosas.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Gifhorn · Näe rohkem »
Gifhorni hertsogkond
Gifhorni hertsogkond oli hertsogkond Saksamaal Gifhornis, mis asutati aastal 1539 ja kestis kuni valitseja hertsog Franzi surmani 1549.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Gifhorni hertsogkond · Näe rohkem »
Gifhorni loss
Lossihoov. Vasakult: ''Kommandantenhaus'' koos trepitorniga (''Treppenturm''), lossikabel (''Schlosskapelle'') ja ''Ablagerhaus'' Gifhorni loss (saksa keeles Schloss Gifhorn) on loss Gifhornis Saksamaal, ehitatud aastatel 1525–1581 Weseri renessanss-stiilis.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Gifhorni loss · Näe rohkem »
Grubenhageni vürstkond
Herzbergi loss Grubenhageni vürstkond oli Welfide Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna alljaotus Saksa-Rooma riigis, tuntud ka kui Braunschweig-Grubenhagen.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Grubenhageni vürstkond · Näe rohkem »
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Hamburg · Näe rohkem »
Hannover
Hannoveri uus raekoda Hannover Leine jõe ääres on Alam-Saksi liidumaa (Niedersachsen) pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Hannover · Näe rohkem »
Harburg
Harburgi raekoda Harburg on Hamburgi linnarajoon.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Harburg · Näe rohkem »
Heinrich (Braunschweig-Dannenberg)
Heinrich III (1533–1598) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst ning valitses aastast 1559 kuni oma surmani hertsogkonna Dannenbergi osa üle.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Heinrich (Braunschweig-Dannenberg) · Näe rohkem »
Heinrich I (Braunschweig)
Heinrich I (ladina Henricus, suri 14. oktoobril 1416), kutsutud Heinrich Leebeks, Braunschweig-Lüneburgi hertsog, oli koos oma venna Bernhardiga aastatel 1388 kuni 1409 Lüneburgi vürst ning aastatel 1400 kuni 1409 ka Wolfenbütteli vürst, ja aastast 1409 kuni oma surmani Lüneburgi ainuvürst.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Heinrich I (Braunschweig) · Näe rohkem »
Heinrich I (Braunschweig-Lüneburg)
Heinrich Keskmine, Braunschweig-Lüneburgi hertsog Heinrich Keskmine (1468–1532) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst aastatel 1486–1520.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Heinrich I (Braunschweig-Lüneburg) · Näe rohkem »
Heinrich II (Braunschweig)
Heinrich (1411 – 7. detsember 1473), kutsutud Rahumeelseks (ladina Henricus Pacificus, saksa Heinrich der Friedfertige), Braunschweig-Lüneburgi hertsog, valitses Braunschweig-Lüneburgi mõlema osa üle.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Heinrich II (Braunschweig) · Näe rohkem »
Heinrich II (Braunschweig-Grubenhagen)
Heinrich II (enne aastat 1296 – pärast aastat 1351), kutsutud ka de Graecia ('kreeklane') või Heinrich Rahumeelne, oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Heinrich II (Braunschweig-Grubenhagen) · Näe rohkem »
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Heinrich Lõvi · Näe rohkem »
Hildesheimi piiskopkonna vaenus
Vürst-piiskopkond 1500. aasta paiku (enne vaenust). Hildesheimi piiskopkonna vaenus (saksa: Hildesheimer Stiftsfehde) või Suur piiskopkonna vaenus, mõnikord ka "kapiitlivaenus", oli konflikt, mis puhkes aastal 1519 Hildesheimi piiskopkonna (Hochstift Hildesheim) ning Braunschweig-Wolfenbütteli ja Calenbergi vürstkondade vahel, mida valitsesid Welfid.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Hildesheimi piiskopkonna vaenus · Näe rohkem »
Hitzacker
Vaade Weinbergilt üle vanalinna Hitzacker on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Lüchow-Dannenbergi kreisis.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Hitzacker · Näe rohkem »
Ilmenau jõgi
Ilmenau on jõgi Saksamaal Alam-Saksimaal.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Ilmenau jõgi · Näe rohkem »
Johann Friedrich (Braunschweig-Calenberg)
Johann Friedrich (25. aprill 1625 Herzberg am Harz – 18. detsember 1679 Augsburg) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Calenbergi vürst aastast 1665 kuni oma surmani.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Johann Friedrich (Braunschweig-Calenberg) · Näe rohkem »
Johann I (Braunschweig-Lüneburg)
Johann (1242–1277) valitses koos oma venna Albrechtiga kui teine Braunschweig-Lüneburgi hertsog kuni hertsogkonna jaotamiseni.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Johann I (Braunschweig-Lüneburg) · Näe rohkem »
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Karl IV · Näe rohkem »
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Karl V · Näe rohkem »
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Lübeck · Näe rohkem »
Lüchow
Lüchow (Wendland) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Samtgemeinde Lüchowi ja Lüchow-Dannenbergi kreisi keskus.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Lüchow · Näe rohkem »
Lüchow-Dannenbergi kreis
Lüchow-Dannenberg (ka Hannoversches Wendland) on kreis Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Lüchow-Dannenbergi kreis · Näe rohkem »
Lüneburg
Lüneburgi raekoda Lüneburg (ametlikult hansalinn Lüneburg, saksa Hansestadt Lüneburg, alamsaksa Lümborg, ladina Luneburgum või Lunaburgum, vanaülemsaksa Luneburc, vanasaksi Hliuni, polaabi Glain) on linn Saksamaal Alam-Saksimaal Ilmenau jõe ääres.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Lüneburg · Näe rohkem »
Lüneburgi Kalkberg
Lüneburgi Kalkberg lõunast Lüneburgi Kalkberg (mitte segi ajada Segebergi Kalkbergiga) on soolakupli kattekivim Saksamaa linna Lüneburgi lääneosas.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Lüneburgi Kalkberg · Näe rohkem »
Lüneburgi nõmm
Lüneburgi nõmme tüüpiline maastik Schneverdingeni lähistel Pietzmoor Schneverdingeni lähistel Lüneburgi nõmm on suur nõmme-, liivanõmme- ja metsaala Alam-Saksi liidumaa kirdeosas Põhja-Saksamaal.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Lüneburgi nõmm · Näe rohkem »
Lüneburgi pärilussõda
Lüneburgi pärilussõda oli konflikt, mis puhkes 1370.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Lüneburgi pärilussõda · Näe rohkem »
Lüneburgi Sate
Lüneburgi vürstkonna vapp "Lüneburgi Sate" (saksa: Lüneburger Sate) või Lüneburgi leping (Sate on alamsaksa keeles leping) oli aastal 1392 koostatud territoriaalne kokkulepe maaisanda (Landesherr; s.o Welfist Lüneburgi vürsti) ja seisuste (Landesstände) vahel Lüneburgi vürstkonnas.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Lüneburgi Sate · Näe rohkem »
Leine
Leine Hannoveris Leine jõgi Sarstedt-Ruthe juures Leine (vanasaksi: Lagina) on jõgi Tüüringis ja Alam-Saksimaal Saksamaal.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Leine · Näe rohkem »
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Linnus · Näe rohkem »
Maapäev
Maapäev (saksa keeles Landtag) on nimetus, mida on ajaloo jooksul kandnud erinevad esinduskogud saksa keeleruumis.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Maapäev · Näe rohkem »
Magnus II (Braunschweig-Lüneburg)
Magnus II (1324–1373), kutsutud ka Magnus Kaelakeega (Magnus Torquatus), oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog, valitses Wolfenbütteli vürstkonda ja ajutiselt ka Lüneburgi vürstkonda.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Magnus II (Braunschweig-Lüneburg) · Näe rohkem »
Martin Luther
Martin Luther (sünninimi "Martin Luder"; 10. november 1483 Eisleben – 18. veebruar 1546 Eisleben) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Martin Luther · Näe rohkem »
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Mecklenburg · Näe rohkem »
Moisburg
Moisburg on omavalitsus Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Harburgi kreisis.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Moisburg · Näe rohkem »
Otto I (Braunschweig)
Otto I (u 1204 – 1252) oli esimene Braunschweig-Lüneburgi hertsog aastast 1235 kuni oma surmani.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Otto I (Braunschweig) · Näe rohkem »
Otto I (Braunschweig-Lüneburg-Harburg)
Otto I (1495–1549) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst (Otto VI nime all) aastatel 1520–1527 ning Harburgi isand aastatel 1527–1549.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Otto I (Braunschweig-Lüneburg-Harburg) · Näe rohkem »
Otto II (Braunschweig-Lüneburg)
Otto II (u. 1266 – 10. aprill 1330), tuntud ka kui Otto Range (Otto der Strenge), oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst aastast 1277 kuni oma surmani.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Otto II (Braunschweig-Lüneburg) · Näe rohkem »
Otto III (Braunschweig-Lüneburg)
Otto III (u. 1296 – 1352) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst aastast 1330 kuni oma surmani.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Otto III (Braunschweig-Lüneburg) · Näe rohkem »
Otto IV (Braunschweig-Lüneburg)
Otto IV, tuntud ka kui Otto Kõverjalg või Otto Lombakas (suri aastal 1446), oli aastast 1434 kuni oma surmani Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Otto IV (Braunschweig-Lüneburg) · Näe rohkem »
Otto V (Braunschweig-Lüneburg)
Otto II Võidukas, Braunschweig-Lüneburgi hertsog (1439–71) Otto, hüüdnimega Võidukas või Suuremeelne (1439 – 9. jaanuar 1471), oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst aastast 1457 kuni oma surmani.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Otto V (Braunschweig-Lüneburg) · Näe rohkem »
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Reformatsioon · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Rootsi · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksi-Lauenburg
Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Saksi-Lauenburg · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Scharnebeck
Scharnebeck on vald Alam-Saksi liidumaal Saksamaal Lüneburgi kreisis.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Scharnebeck · Näe rohkem »
Sophie Dorothea von Braunschweig-Lüneburg
Jacques Vaillanti Sophie Dorothea von Braunschweig-Lüneburg (15. september 1666 Celle – 13. november 1726 Ahlden) oli George I hüljatud naine ja George II ema.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Sophie Dorothea von Braunschweig-Lüneburg · Näe rohkem »
Uelzen
Hundertwasseri raudteejaam Uelzenis Uelzen (ametlikult Hansalinn Uelzen, saksa Hansestadt Uelzen, alamsaksa Ülz'n) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaa kirdeosas, Uelzeni kreisi keskus.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Uelzen · Näe rohkem »
Urbanus Rhegius
Urbanus Rhegius Urbanus Henricus Rhegius või Urban Rieger (mai 1489 Langenargen – 23. mai 1541 Celle) oli reformaator, kes tegutses nii Põhja- kui ka Lõuna-Saksamaal, et edendada luterlikku ühtsust Saksa-Rooma riigis.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Urbanus Rhegius · Näe rohkem »
Wölpe krahvkond
Wölpe krahvkond (saksa: Grafschaft Wölpe) oli ühe aadliperekonna territoriaalne isandkond keskajal Weseri keskjooksu piirkonnas Nienburgi lähistel, mis lõpetati aastal 1302.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Wölpe krahvkond · Näe rohkem »
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Welfid · Näe rohkem »
Wenzel I (Saksi-Wittenberg)
Wenzel von Sachsen-Wittenberg Wenzel I (umbes 1337 – 15. mai 1388 Celle) oli Saksi-Wittenbergi hertsog Askania dünastiast.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Wenzel I (Saksi-Wittenberg) · Näe rohkem »
Wilhelm I (Braunschweig-Wolfenbüttel)
Wilhelm (u. 1392 – 1482), kutsutud Võidukaks, oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Wilhelm I (Braunschweig-Wolfenbüttel) · Näe rohkem »
Wilhelm II (Braunschweig-Lüneburg)
Wilhelm II (u. 1300 – 1369) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst aastast 1330 kuni oma surmani.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Wilhelm II (Braunschweig-Lüneburg) · Näe rohkem »
Wilhelm Noorem (Braunschweig-Lüneburg)
Wilhelm (keskel), ette lugemas oma lastele. Wilhelm (1535–1592), kutsutud ka Wilhelm Noorem, oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst aastast 1559 kuni oma surmani.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Wilhelm Noorem (Braunschweig-Lüneburg) · Näe rohkem »
Wustrow (Wendland)
Wustrow on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Lüchow-Dannenbergi kreisis, Salzwedelist põhjas.
Uus!!: Lüneburgi vürstkond ja Wustrow (Wendland) · Näe rohkem »
