Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Charles I

Index Charles I

Daniel Mytensi maal Charles I-st Charles I (19. november 1600 – 30. jaanuar 1649) oli Inglismaa kuningriigi ja Šotimaa kuningriigi kuningas 1625–1649.

Sisukord

  1. 103 suhted: Absolutism, Anthonis van Dyck, Armee, Šotimaa, Šotimaa kuningriik, Charles I (täpsustus), Charles II, Christian III, Christian IV, Edinburgh, Frederik II, Friedrich V (Pfalzi kuurvürst), George Villiers, esimene Buckinghami hertsog, Habsburgid, Henri IV, Henrietta Anne Stuart, Henry Stuart, Hispaania, Inglise kodusõda, Inglismaa, Inglismaa kuningas, Inglismaa kuningriik, James II (Inglismaa kuningas), James VI ja I, Jeesus, Katoliiklus, Kolmekümneaastane sõda, Maria Anna, Mary Henrietta Stuart, Mary Stuart, Mäss, Norra kuningas, Nottingham, Oliver Cromwell, Oxford, Paavst, Parlament, Päraparlament, Peter Paul Rubens, Pfalzi kuurvürstkond, Prantsusmaa, Priit Raudkivi (ajaloolane), Protektoraat, Protestantism, Puritaan, Taani kuningas, Tallinn, Türann, Yorki hertsog, 13. juuni, ... Laienda indeks (53 rohkem) »

  2. Cornwalli hertsogid
  3. Rothesay hertsogid
  4. Sündinud 1600
  5. Stuartid

Absolutism

Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.

Vaata Charles I ja Absolutism

Anthonis van Dyck

Anthonis van Dyck (ka Anthonys van Dyck; 22. märts 1599 Antwerpen – 9. detsember 1641 London) oli flaami maalikunstnik.

Vaata Charles I ja Anthonis van Dyck

Armee

Armee on mitme väeliigi väekoondistest, näiteks diviisidest ja korpustest, ning erivägede osadest koosnev operatiivkoondis.

Vaata Charles I ja Armee

Šotimaa

Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.

Vaata Charles I ja Šotimaa

Šotimaa kuningriik

Šotimaa kuningriik oli riik Euroopas, aastast 843, mil krooniti esimene Šotimaa kuningas Kenneth I MacAlpin, kuni 1707.

Vaata Charles I ja Šotimaa kuningriik

Charles I (täpsustus)

Charles I ja Charlesi nimelised monarhid olid.

Vaata Charles I ja Charles I (täpsustus)

Charles II

Charles II (29. mai 1630 – 6. veebruar 1685) oli Inglismaa ja Šotimaa kuningas alates 1660.

Vaata Charles I ja Charles II

Christian III

See lehekülg räägib Taani kuningast, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata: Christian III (täpsustus) ---- Christian III Christian III (eestipäraselt ka Kristian III; 12. august 1503 – 1. jaanuar 1559) oli Taani kuningas 1534–1559 ja Norra kuningas 1537–1559.

Vaata Charles I ja Christian III

Christian IV

Christian IV. Portree autor: Pieter Isaacsz Christian IV (eestipäraselt ka Kristian IV; 12. aprill 1577 – 28. veebruar 1648) oli Taani kuningas 1588–1648.

Vaata Charles I ja Christian IV

Edinburgh

Edinburgh (eestikeelne hääldus, ingliskeelne hääldus) on linn Suurbritannias, Šotimaa pealinn.

Vaata Charles I ja Edinburgh

Frederik II

Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.

Vaata Charles I ja Frederik II

Friedrich V (Pfalzi kuurvürst)

Friedrich V (26. august 1596 – 29. november 1632 Mainz) oli Saksa-Rooma riigi Pfalzi kuurvürstkonna kuurvürst 1610–1623 ja Böömimaa kuningas Friedrich I nime all 1619–1620.

Vaata Charles I ja Friedrich V (Pfalzi kuurvürst)

George Villiers, esimene Buckinghami hertsog

"Buckinghami hertsog", 1625, Peter Paul Rubens (Palazzo Pitti, Firenze) George Villiers, esimene Buckinghami hertsog (28. august 1592 – 23. august 1628) oli Inglismaa kuninga James I favoriit ning mõne allika väitel ka armuke.

Vaata Charles I ja George Villiers, esimene Buckinghami hertsog

Habsburgid

Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.

Vaata Charles I ja Habsburgid

Henri IV

Henri IV (13. detsember 1553 – 14. mai 1610) oli Navarra kuningas 1562–1610 (Henri III nime all) ning Prantsusmaa kuningas 1589–1610.

Vaata Charles I ja Henri IV

Henrietta Anne Stuart

Henrietta Anne. Portree autor Pierre Mignard Henrietta Anne, Inglismaa printsess, Orléansi hertsoginna (prantsuse keeles Henriette d'Angleterre) (26. juuni (vkj 16. juuni) 1644 Exeter, Devon – 30. juuni 1670 Saint-Cloud Pariisi lähedal) oli Charles I ja kuninganna Henrietta Maria tütar.

Vaata Charles I ja Henrietta Anne Stuart

Henry Stuart

Henry Stuart, esimene Albany hertsog ja Rossi krahv (oma lapsepõlvetiitli järgi ka Lord Darnley; 7. detsember 1545 Temple Newsam, Leeds – 10. veebruar 1567 Kirk o' Field, Edinburgh) oli Šotimaa konsortkuningas 1565–1567, Šotimaa kuninganna Mary I abikaasa.

Vaata Charles I ja Henry Stuart

Hispaania

Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Vaata Charles I ja Hispaania

Inglise kodusõda

Inglise kodusõda on koondnimetus konfliktidele, mis leidsid rojalistide ja Inglise parlamendi vahel aset aastatel 1642–1651 peamiselt Inglismaal, ent ulatusid ka Šotimaale, Iirimaale ja Walesi.

Vaata Charles I ja Inglise kodusõda

Inglismaa

Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.

Vaata Charles I ja Inglismaa

Inglismaa kuningas

Inglismaa kuningas või Inglismaa kuninganna oli Inglismaa kuningriigi valitseja kuni kuninganna Elizabeth I surmani (1603), mil Šotimaa kuningas James VI päris ka Inglismaa trooni.

Vaata Charles I ja Inglismaa kuningas

Inglismaa kuningriik

Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.

Vaata Charles I ja Inglismaa kuningriik

James II (Inglismaa kuningas)

James II (14. oktoober (uue kalendri järgi 24. oktoober) 1633 – 16. september 1701) oli Inglismaa kuningas ja (James VII nime all) Šotimaa kuningas aastatel 1685–1688.

Vaata Charles I ja James II (Inglismaa kuningas)

James VI ja I

James I (19. juuni 1566 – 27. märts 1625) oli Inglismaa kuningas ja Iirimaa kuningas aastast 1603 ning Šotimaa kuningas James VI nime all aastast 1567 kuni oma surmani.

Vaata Charles I ja James VI ja I

Jeesus

Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7.

Vaata Charles I ja Jeesus

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Vaata Charles I ja Katoliiklus

Kolmekümneaastane sõda

Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.

Vaata Charles I ja Kolmekümneaastane sõda

Maria Anna

Maria Anna Karolina von Österreich (27. oktoober 1835 Viin – 5. veebruar 1840 sealsamas) oli Austria ertshertsogi Franz Karli ja printsess Sophie ainuke tütar, ertshertsoginna.

Vaata Charles I ja Maria Anna

Mary Henrietta Stuart

Mary Henrietta Stuart (detail Anthonis van Dycki maalist), 1641 Mary, kuninglik printsess, Oranje vürstinna, Nassau krahvinna (Mary Henrietta; 4. november 1631 – 24. detsember 1660) oli Charles I ja Henrietta Maria tütar.

Vaata Charles I ja Mary Henrietta Stuart

Mary Stuart

Mary Stuart (prantsuse Marie, reine des Écossais; 8. detsember 1542 Linlithgowi palee, West Lothian, Šotimaa – 8. veebruar 1587 Fotheringhay Castle, Northamptonshire, Inglismaa) oli Mary I nime all Šotimaa kuninganna 14. detsembrist 1542 kuni 24. juulini 1567.

Vaata Charles I ja Mary Stuart

Mäss

Mäss ehk ülestõus on vastuhakk valitsevale võimule või isikule.

Vaata Charles I ja Mäss

Norra kuningas

Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.

Vaata Charles I ja Norra kuningas

Nottingham

Nottingham on linn Nottinghamshire'i krahvkonnas Inglismaal.

Vaata Charles I ja Nottingham

Oliver Cromwell

Oliver Cromwell (25. aprill 1599 Huntingdon, Huntingdonshire, Inglismaa – 3. september 1658 London) oli Inglise riigimees ja sõjaväelane, kelle juhtimisel kukutati Inglise monarhia ja kehtestati vabariik, mida ta juhtis Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa lordprotektorina 1653.

Vaata Charles I ja Oliver Cromwell

Oxford

Oxford on linn Lõuna-Inglismaal Oxfordshire'i krahvkonnas.

Vaata Charles I ja Oxford

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Vaata Charles I ja Paavst

Parlament

Seimis 1791. aastal (Kazimierz Wojniakowski maal, 1806) Parlament on üleriigiline seadusandlik esinduskogu ja -asutus, mille liikmed on valitud üldistel ühetaolistel otsestel salajastel vabadel valimistel.

Vaata Charles I ja Parlament

Päraparlament

Päraparlament (inglise keeles Rump Parliament) oli Inglismaa parlament, mis tegutses pärast seda, kui kolonel Thomas Pride nn Pride'i puhastuse käigus 6.

Vaata Charles I ja Päraparlament

Peter Paul Rubens

Peter Paul Rubens (Pieter Pauwel Rubens; 28. juuni 1577 Siegen, Vestfaal – 30. mai 1640 Antwerpen) oli flaami maalikunstnik.

Vaata Charles I ja Peter Paul Rubens

Pfalzi kuurvürstkond

Vapp Lipp Pfalzi kuurvürstkonna jaotus aastal 1789. Reini pfaltskrahvkond (saksa keeles Pfalzgrafschaft bei Rhein), hiljem Pfalzi kuurvürstkond (saksa keeles Kurpfalz), oli Saksa-Rooma riigi ajalooline territoorium, pfaltskrahvi hallatav pfaltskrahvkond.

Vaata Charles I ja Pfalzi kuurvürstkond

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Vaata Charles I ja Prantsusmaa

Priit Raudkivi (ajaloolane)

Priit Raudkivi (sündinud 4. novembril 1954) on eesti ajaloolane, ajalookandidaat.

Vaata Charles I ja Priit Raudkivi (ajaloolane)

Protektoraat

Protektoraat ehk kaitsevalitsus või kaitsevaldus on riiklik sõltuvuse vorm, mille puhul üks riik on ebavõrdse rahvusvahelise lepingu alusel loovutanud teisele riigile (protektorile) õiguse esindada teda rahvusvahelistes suhetes ning juhtida tema kaitse- ja välispoliitikat.

Vaata Charles I ja Protektoraat

Protestantism

Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.

Vaata Charles I ja Protestantism

Puritaan

pisi Puritaan (ladina keeles pūritas - 'puhtus') oli ajalooliselt "puhtausuline" ehk range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal või Uus-Inglismaal 16. ja 17. sajandil.

Vaata Charles I ja Puritaan

Taani kuningas

Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).

Vaata Charles I ja Taani kuningas

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Vaata Charles I ja Tallinn

Türann

Türann (kreeka sõnast τύραννος týrannos) on valitseja, kes kasutab hirmu oma ainuvalitsemise abinõuna.

Vaata Charles I ja Türann

Yorki hertsog

Yorki hertsogi prints Andrew' vapp Yorki hertsog (inglise keeles Duke of York) on kuninglik hertsogitiitel Ühendkuningriigi aadlis (Peerage of the United Kingdom).

Vaata Charles I ja Yorki hertsog

13. juuni

13.

Vaata Charles I ja 13. juuni

13. märts

13.

Vaata Charles I ja 13. märts

14. oktoober

14.

Vaata Charles I ja 14. oktoober

16. juuni

16.

Vaata Charles I ja 16. juuni

16. september

16.

Vaata Charles I ja 16. september

1600

1600.

Vaata Charles I ja 1600

1604

1604.

Vaata Charles I ja 1604

1612

1612.

Vaata Charles I ja 1612

1616

1616.

Vaata Charles I ja 1616

1617

1617.

Vaata Charles I ja 1617

1619

1619.

Vaata Charles I ja 1619

1623

1623.

Vaata Charles I ja 1623

1624

1624.

Vaata Charles I ja 1624

1625

1625.

Vaata Charles I ja 1625

1628

1628.

Vaata Charles I ja 1628

1629

1629.

Vaata Charles I ja 1629

1630

1630.

Vaata Charles I ja 1630

1630. aastad

1630.

Vaata Charles I ja 1630. aastad

1631

1631.

Vaata Charles I ja 1631

1633

1633.

Vaata Charles I ja 1633

1635

1635.

Vaata Charles I ja 1635

1637

1637.

Vaata Charles I ja 1637

1638

1638.

Vaata Charles I ja 1638

1639

1639.

Vaata Charles I ja 1639

1640

1640.

Vaata Charles I ja 1640

1641

1641.

Vaata Charles I ja 1641

1642

1642.

Vaata Charles I ja 1642

1644

1644.

Vaata Charles I ja 1644

1645

1645.

Vaata Charles I ja 1645

1646

1646.

Vaata Charles I ja 1646

1648

1648.

Vaata Charles I ja 1648

1649

1649.

Vaata Charles I ja 1649

1650

1650.

Vaata Charles I ja 1650

1653

1653.

Vaata Charles I ja 1653

1660

1660.

Vaata Charles I ja 1660

1670

1670.

Vaata Charles I ja 1670

1685

1685.

Vaata Charles I ja 1685

17. märts

17.

Vaata Charles I ja 17. märts

1701

1701.

Vaata Charles I ja 1701

18. september

18.

Vaata Charles I ja 18. september

19. november

19.

Vaata Charles I ja 19. november

2004

2004.

Vaata Charles I ja 2004

24. detsember

24.

Vaata Charles I ja 24. detsember

27. jaanuar

27.

Vaata Charles I ja 27. jaanuar

28. detsember

28.

Vaata Charles I ja 28. detsember

29. jaanuar

29.

Vaata Charles I ja 29. jaanuar

29. mai

29.

Vaata Charles I ja 29. mai

30. jaanuar

30.

Vaata Charles I ja 30. jaanuar

30. juuni

30.

Vaata Charles I ja 30. juuni

4. november

4.

Vaata Charles I ja 4. november

6. veebruar

6.

Vaata Charles I ja 6. veebruar

8. detsember

8.

Vaata Charles I ja 8. detsember

8. juuli

8.

Vaata Charles I ja 8. juuli

8. september

8.

Vaata Charles I ja 8. september

Vaata ka

Cornwalli hertsogid

Rothesay hertsogid

Sündinud 1600

Stuartid

, 13. märts, 14. oktoober, 16. juuni, 16. september, 1600, 1604, 1612, 1616, 1617, 1619, 1623, 1624, 1625, 1628, 1629, 1630, 1630. aastad, 1631, 1633, 1635, 1637, 1638, 1639, 1640, 1641, 1642, 1644, 1645, 1646, 1648, 1649, 1650, 1653, 1660, 1670, 1685, 17. märts, 1701, 18. september, 19. november, 2004, 24. detsember, 27. jaanuar, 28. detsember, 29. jaanuar, 29. mai, 30. jaanuar, 30. juuni, 4. november, 6. veebruar, 8. detsember, 8. juuli, 8. september.