Kiiremini kui brauser!
26 suhted: Aquino Thomas, Aristoteles, Barbarid, Boëthius, Diakon, Emanatsioon, Erinevus, Hüve, Johannes I (paavst), Jumal, Kolmnurk, Kvaliteet, Mateeria, Matemaatika, Olemine, Olev, Paavst, Platon, Saksa keel, Sarnasus, Substants, Teadusharu, Tegelikkus, Termin (loogika), Uusplatonism, Võrdsus.
Aquino Thomas
Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor.
Uus!!: De hebdomadibus ja Aquino Thomas · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: De hebdomadibus ja Aristoteles · Näe rohkem »
Barbarid
Joseph-Noël Sylvestre. "Rooma rüüstamine barbarite poolt aastal 410". Õli lõuendil. 197 × 130 cm. Sète, Musée Paul Valéry Barbar (vanakreeka βάρβαρος bárbaros, sõna-sõnalt 'bar-bar-kõneleja') tähendas vanaaja kreeklastel algselt igasugust isikut, kes ei kõnelnud kreeka keelt või kõneles seda halvasti, see tähendab arusaamatult kõnelejat.
Uus!!: De hebdomadibus ja Barbarid · Näe rohkem »
Boëthius
Boëthius oma õpilasi õpetamas Anicius Manlius Severinus Boëthius (480 Rooma – 524 või 525 Pavia) oli kristlik filosoof.
Uus!!: De hebdomadibus ja Boëthius · Näe rohkem »
Diakon
Diakon on luterliku, õigeusu, nelipühi, katoliku kiriku ja vanade idakirikute abivaimulik.
Uus!!: De hebdomadibus ja Diakon · Näe rohkem »
Emanatsioon
Emanatsioon (ladina sõnast emanatio 'väljavoolamine') on teatud usundite ja filosoofiate järgi madalama iseeneslik tekkimine kõrgemast, mis jätab kõrgema puutumata.
Uus!!: De hebdomadibus ja Emanatsioon · Näe rohkem »
Erinevus
Erinevus ehk differents (ladina keeles differentia, inglise keeles difference, saksa keeles Differenz, prantsuse keeles différent või différant) on eristav tunnus või omadus, entiteedi unikaalsus, selle eriline ainukordsus või suhe.
Uus!!: De hebdomadibus ja Erinevus · Näe rohkem »
Hüve
Hüve (inglise good) on üldises keelekasutuses tavaliselt täpsemalt määratlemata tähistus kõigele sellele, mille kasuks heakskiitvalt argumenteeritakse või mis on üldiselt tunnustatult püüdlemist väärt.
Uus!!: De hebdomadibus ja Hüve · Näe rohkem »
Johannes I (paavst)
Johannes I (ladinapäraselt Ioannes I) oli paavst 523–526.
Uus!!: De hebdomadibus ja Johannes I (paavst) · Näe rohkem »
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Uus!!: De hebdomadibus ja Jumal · Näe rohkem »
Kolmnurk
Kolmnurk on kolme tipuga hulknurk.
Uus!!: De hebdomadibus ja Kolmnurk · Näe rohkem »
Kvaliteet
Kvaliteet on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: De hebdomadibus ja Kvaliteet · Näe rohkem »
Mateeria
Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.
Uus!!: De hebdomadibus ja Mateeria · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: De hebdomadibus ja Matemaatika · Näe rohkem »
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Uus!!: De hebdomadibus ja Olemine · Näe rohkem »
Olev
Olev (kreeka keeles to on, keskaja ladina keeles ens, saksa keeles Seiendes) on Martin Heideggeril kõik see millest me kõneleme ning mis ja kuidas me ise oleme.
Uus!!: De hebdomadibus ja Olev · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: De hebdomadibus ja Paavst · Näe rohkem »
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: De hebdomadibus ja Platon · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: De hebdomadibus ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sarnasus
Sarnasus on välimuses või mingis muus suhtes rohkete ühetaoliseks tegevate ühisjoontega.
Uus!!: De hebdomadibus ja Sarnasus · Näe rohkem »
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Uus!!: De hebdomadibus ja Substants · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: De hebdomadibus ja Teadusharu · Näe rohkem »
Tegelikkus
Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).
Uus!!: De hebdomadibus ja Tegelikkus · Näe rohkem »
Termin (loogika)
Termin (kreeka keeles horos, ladina keeles terminus, inglise keeles term) on traditsioonilises loogikas propositsiooni (predikatsiooni, otsustuse) põhiosa.
Uus!!: De hebdomadibus ja Termin (loogika) · Näe rohkem »
Uusplatonism
Uusplatonism ehk neoplatonism on 3.
Uus!!: De hebdomadibus ja Uusplatonism · Näe rohkem »
Võrdsus
Võrdsus on kõigi kodanike õiguslik võrdsus.
Uus!!: De hebdomadibus ja Võrdsus · Näe rohkem »
