Sisukord
19 suhted: Aachen, Aacheni lossikabel, Akvitaania, Alkuin, Augustinus, Autun, Auvergne, Õukond, Charles II Paljaspea, Frangid, Karolingid, Karolingide impeerium, Kirjanik, Krahv, Ludwig Vaga, Nîmes, Ovidius, Toursi Gregorius, 9. sajand.
Aachen
pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.
Vaata Dhuoda ja Aachen
Aacheni lossikabel
Aacheni lossikabel on varakeskaegne sakraalehitis, mis asub Aachenis nüüdsel Saksamaal ja mis oli Karl Suure palee osa ja lossikirik.
Vaata Dhuoda ja Aacheni lossikabel
Akvitaania
Akvitaania oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa edelaosas Biskaia lahe kaldal.
Vaata Dhuoda ja Akvitaania
Alkuin
Alkuin (umbes 735 – 19. mai 804) oli anglosaksi õpetlane, Karl Suure nõuandja haridusasjus.
Vaata Dhuoda ja Alkuin
Augustinus
Augustinus Hippost Augustinus Hippost Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia – 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor.
Vaata Dhuoda ja Augustinus
Autun
Autun on asula Ida-Prantsusmaal Bourgogne-Franche-Comté piirkonnas Saône-et-Loire'i departemangus.
Vaata Dhuoda ja Autun
Auvergne
Auvergne oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Vaata Dhuoda ja Auvergne
Õukond
Õukond on valitseva monarhi või suurfeodaali ameti- ja aukandjaist ning teenijaskonnast koosnev kaaskond.
Vaata Dhuoda ja Õukond
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Vaata Dhuoda ja Charles II Paljaspea
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Vaata Dhuoda ja Frangid
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Vaata Dhuoda ja Karolingid
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Vaata Dhuoda ja Karolingide impeerium
Kirjanik
Kirjanik on isik, kes kirjutab ilukirjandust ehk belletristikat.
Vaata Dhuoda ja Kirjanik
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Vaata Dhuoda ja Krahv
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Vaata Dhuoda ja Ludwig Vaga
Nîmes
Vaade kesklinnale õhust Amfiteater Nîmes on linn Prantsusmaal Oksitaania piirkonnas Gardi departemangus.
Vaata Dhuoda ja Nîmes
Ovidius
Ovidius Publius Ovidius Naso (20. märts 43 eKr Sulmo – 17 Tomis) oli Vana-Rooma luuletaja.
Vaata Dhuoda ja Ovidius
Toursi Gregorius
Toursi Gregorius ehk Gregorius Toursist (sündis 30. novembril umbes 538 Auvergne'is, suri 17. novembril 594 Toursis) oli gallorooma ajaloolane, hagiograaf ja Toursi piiskop, roomlaste Galliaks nimetatud piirkonna esivaimulik.
Vaata Dhuoda ja Toursi Gregorius
9. sajand
9.
Vaata Dhuoda ja 9. sajand