Kiiremini kui brauser!
30 suhted: Ahjualune, Ants Viires, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti mütoloogia, Eesti rahvakalender, Eesti rahvalaul, Eesti rahvaluule, Eesti rahvausund, Eesti taluarhitektuur, Eestlased, Elle Vunder, Gustav Ränk, Kaleva, Kultuur, Kungla (mütoloogia), Maakeel, Maarahvas, Maausk, Maavald, Mihklipäev, Parred, Põhjala, Peremärk, Regivärss, Rehielamu, Ruunid, Saun, Sirvilauad, Taara, Taarausk.
Ahjualune
Ahjualune on eesti rahvaluules pisike habemega mehike, kes elab põranda all.
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Ahjualune · Näe rohkem »
Ants Viires
Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Ants Viires · Näe rohkem »
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Eesti Entsüklopeediakirjastus · Näe rohkem »
Eesti mütoloogia
Eesti mütoloogia on eesti rahvapärimuses sisalduv müütide ja nende elementide kompleks.
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Eesti mütoloogia · Näe rohkem »
Eesti rahvakalender
Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms.
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Eesti rahvakalender · Näe rohkem »
Eesti rahvalaul
Nimetus "rahvalaul" (saksa keeles Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt.
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Eesti rahvalaul · Näe rohkem »
Eesti rahvaluule
Põlva kihelkonnast kogutud regilaule Piksepapilt Vihtla Jürgenilt üles kirjutatud "Pikse palve" Johann Gutslaffi 1644. aastal Tartus ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal") Eesti rahvaluule (ka: eesti folkloor) on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika.
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Eesti rahvaluule · Näe rohkem »
Eesti rahvausund
Piksepapilt Vihtla Jürgenilt üles kirjutatud "Pikse palve" Johann Gutslaffi 1644. aastal Tartus ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal") Eesti rahvausund on eesti rahva pärimuslike usuliste kujutelmade ja tavade kogum.
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Eesti rahvausund · Näe rohkem »
Eesti taluarhitektuur
Näide taluehitisest Eesti Vabaõhumuuseumis Rehielamu Harju-Jaanis 1980. aastal Eesti taluarhitektuur (ka: Eesti talurahvaarhitektuur, Eesti maa-arhitektuur, Eesti rahvaarhitektuur) on Eesti alal maa-asulates traditsioonilistel kohalikel vormilahendustel ja materjalidel põhinev arhitektuur (taluarhitektuur).
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Eesti taluarhitektuur · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Eestlased · Näe rohkem »
Elle Vunder
Elle Vunder (sündinud 30. novembril 1939) on eesti etnoloog.
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Elle Vunder · Näe rohkem »
Gustav Ränk
Gustav Ränk, 1938 Gustav Ränk (pastell) Gustav Ränk (18. veebruar (ukj) 1902 Nõmme küla, Karja kihelkond, Saaremaa – 5. aprill 1998 Stockholm) oli eesti etnoloog ja Tartu Ülikooli esimene etnograafiaprofessor.
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Gustav Ränk · Näe rohkem »
Kaleva
Kaleva on poolmüütiline maa, läänemeresoomlaste asuala.
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Kaleva · Näe rohkem »
Kultuur
Üldlaulupeo traditsioon on üks Eesti kultuuri tuntumaid sümboleid Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus.
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Kultuur · Näe rohkem »
Kungla (mütoloogia)
Kungla on eesti mütoloogias õnnemaa, muinasjutumaa.
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Kungla (mütoloogia) · Näe rohkem »
Maakeel
Maakeel on eesti, lõunaeesti ja vadja keele varasem nimetus kõnelejate endi tarvituses, samuti kui maarahvas on tähendanud eestlasi ja maatõugu hobune tähendab Eesti kohalikku hobusetõugu.
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Maakeel · Näe rohkem »
Maarahvas
Maarahvas on eestlaste varasem endanimetus, mille päritolu kohta on erinevaid hüpoteese.
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Maarahvas · Näe rohkem »
Maausk
Maausuks nimetatakse eeskätt eesti rahvausundi kristluse-eelsetel kihistustel põhinevat tänapäeva usulist liikumist.
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Maausk · Näe rohkem »
Maavald
Maavald on Eesti ajalooline maakeelne nimi, mis hääbus laiemast kasutusest 19. sajandil, asendudes alamsaksa laenuga "Eesti".
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Maavald · Näe rohkem »
Mihklipäev
Neli peainglit: Gabriel, Miikael, Uriel, ja Raafael Mihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev, mida tähistatakse 29. septembril.
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Mihklipäev · Näe rohkem »
Parred
Parred ehk reheparred olid peened latid (palgid), mis olid asetatud rehetoa laealustele aampalkidele ehk taladele (lõsnadele) vilja kuivatamiseks sügisel pärast koristust ja enne viljapeksu.
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Parred · Näe rohkem »
Põhjala
Põhja-Euroopa Põhjalaks nimetatakse poeetiliselt Põhjamaid või Põhja-Euroopat.
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Põhjala · Näe rohkem »
Peremärk
Valik peremärkeSaaremaa peremärke Peremärk (Andres Bergrön) Pakri toolil 1876. aastast Peremärk on perekonna omandit tähistav märk.
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Peremärk · Näe rohkem »
Regivärss
Regivärss on läänemeresoomlaste vanemale rahvalaulule ehk regilaulule omane värsivorm.
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Regivärss · Näe rohkem »
Rehielamu
Rehielamu Eesti Vabaõhumuuseumis.Elamu pärineb Köstriaseme talust, Hageri kihelkonnast, Harjumaalt. Ehitatud 1890ndatel. Rehielamu (ka rehemaja, rehetare) on hoone, kus eluruumid ning vilja peksmise ja kuivatamise koht on koondatud ühe katuse alla.
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Rehielamu · Näe rohkem »
Ruunid
frantsisklaste kloostri müürist, pärineb 11. sajandist ja kannab kirja "Tägn ja Gunnar püstitasid selle kirja Väderile, tema vennale". Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr väidetavalt ladina tähestiku eeskujul.
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Ruunid · Näe rohkem »
Saun
Vana palkseina ja uue rookatusega suitsusaun Hiiumaal 2014. aastal Saun Esna allikajärve ääres Suurupi ülemise tuletorni saun, ehitatud 1896 Palksauna keris ja lava. Kerise kohal on kuumaveepaak Eesti kõige põhjapoolsem saun Keri saarel Saun on hoone või ruum, kus kõrgel temperatuuril (tavaliselt 70–100 °C juures) võetakse leili ja pestakse.
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Saun · Näe rohkem »
Sirvilauad
Sirvilauad võivad tähendada.
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Sirvilauad · Näe rohkem »
Taara
Taara (ka Taar) on üks tähtsamaid jumalaid Ärkamisajal loodud eesti pseudomütoloogias.
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Taara · Näe rohkem »
Taarausk
Taarausk (ka Taara usk) on Eesti uuspaganlik rahvuslik usuline liikumine.
Uus!!: Eesti rahvakultuur ja Taarausk · Näe rohkem »
