Kiiremini kui brauser!
58 suhted: Aadel, Aadliarmukiri, Aadlimarssal, Aaspere mõis, Abitegu, Adramaarevisjon, Alexander von der Pahlen, Alexander von Keyserling, Asehalduskord, Balti eraseadus, Balti kubermangud, Eestimaa, Eestimaa hertsogkond, Eestimaa kubermanguvalitsus, Eestimaa kuberner, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Eestimaa rüütelkonna hoone, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Eestimaa talurahvaseadused, Harju kreis, Harju-Viru rüütelkond, Harjumaa, Jaan Konks, Johan III, Jungingeni armukiri, Kodukariõigus, Lääne kreis, Läänemereprovintsid, Liivimaa kindralkuberner, Liivimaa talurahvaseadused, Lipp, Omavalitsus, Paide kreis, Pitser, Rahukohtu tänav, Rakvere foogt, Rüütlimõis, Riia kubermang, Rootsi aeg, Seaduseelnõu, Seisus, Tallinna asehaldurkond, Talude päriseksostmine, Tartu Ülikooli toimetised, Toompea, Toompea tulekahju, Vallasvara, Vapp, ..., Viru kreis, Virumaa, 1584, 16. sajand, 1684, 1795, 1845, 1848. Laienda indeks (8 rohkem) »
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Aadel · Näe rohkem »
Aadliarmukiri
Aadliarmukiri, ka armukiri aadlile, oli ürik, millega Katariina II 2.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Aadliarmukiri · Näe rohkem »
Aadlimarssal
Aadlimarssal on mitmes riigis olnud mingi piirkonna aadli valitud esindaja.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Aadlimarssal · Näe rohkem »
Aaspere mõis
Aaspere mõisa peahoone Peahoone Aaspere mõis (saksa keeles Kattentack või Kattentaken) oli Virumaal Haljala kihelkonnas asunud rüütlimõis.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Aaspere mõis · Näe rohkem »
Abitegu
Abitegu oli teoorjuse vorm, mille aeg ja maht sõltus mõisa jooksvate tööde vajadustest.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Abitegu · Näe rohkem »
Adramaarevisjon
Adramaarevisjon (ka adrarevisjon) oli adramaade loendus (revisjon), millega määrati kindlaks maavalduse, võimalike tulude ja riigimaksude suurus.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Adramaarevisjon · Näe rohkem »
Alexander von der Pahlen
Alexander von der Pahlen Vabahärra Alexander Johann Karl Magnus von der Pahlen (29. detsember 1819 Tallinn – 7. august 1895 Palmse), maapoliitik, Eestimaa rüütelkonna peamees 1862–1868, Balti raudteekompanii president ja Peterburi–Tallinna raudteeliini (Balti raudtee) ehituse organisaator, Tallinna aukodanik, Eestimaa Kirjanduse Ühingu president (1872), ning Palmse, Vaida, Arbavere ja Aruvalla mõisnik.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Alexander von der Pahlen · Näe rohkem »
Alexander von Keyserling
Krahv Alexander von Keyserling Krahv Alexander Friedrich Michael Lebrecht Nikolaus Arthur von Keyserling (vene: Александр Андреевич Кейзерлинг) (15. august 1815 Kabile mõis, Kuramaa – 8. mai 1891 Raikküla mõis) oli baltisaksa geoloog ja paleontoloog ning poliitik.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Alexander von Keyserling · Näe rohkem »
Asehalduskord
Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Asehalduskord · Näe rohkem »
Balti eraseadus
Balti eraseadus (lühend BES, nimetatud ka Balti eraseadustik, tsiviilseadustik; saksa keeles Liv-, Est- und Curländisches Privatrecht) oli Balti provintsiaalõiguse kolmas jagu, mis kehtestati 1865.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Balti eraseadus · Näe rohkem »
Balti kubermangud
Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18. sajandist kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Balti kubermangud · Näe rohkem »
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Eestimaa · Näe rohkem »
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Eestimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Eestimaa kubermanguvalitsus
Eestimaa kubermanguvalitsus oli aastail 1722–1917 Põhja-Eestis Eestimaa kubermangus tegutsenud Venemaa keisririigi haldusasutus, mille juht oli Eestimaa kuberner.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Eestimaa kubermanguvalitsus · Näe rohkem »
Eestimaa kuberner
Eestimaa kuberner, vahel ka Eestimaa asehaldur (rootsi: Guvernör över Estland, ka: Ståthållare och landshövding över Estland) (vene: Эстляндский губернатор, ka: Эстляндский наместник) oli ametikoht Eestimaal.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Eestimaa kuberner · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Eestimaa seisusliku omavalitsuse Eestimaa rüütelkonna liikmete register.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna hoone
Eestimaa rüütelkonna hoone on Eestimaa rüütelkonnale kuulunud hoone Tallinnas Toompeal.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Eestimaa rüütelkonna hoone · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend · Näe rohkem »
Eestimaa talurahvaseadused
Eestimaa talurahvaseadused olid 19. sajandil Venemaa keisririiki kuulunud Eestimaa kubermangu jaoks kehtestatud seadused, mis reguleerisid talurahva õigusi ja kohustusi.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Eestimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »
Harju kreis
Harju kreis ja Tallinna (Reveli) kreis (saksa keeles Kreis Harrien, vene keeles Гарриенский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Põhja-Eestis aastatel 1796–1918.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Harju kreis · Näe rohkem »
Harju-Viru rüütelkond
Harju-Viru rüütelkond oli Põhja-Eesti (Eestimaa) vasallide korporatsioon 13., 14., 15., 16. sajandil, Eestimaa rüütelkonna eelkäija.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Harju-Viru rüütelkond · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Harjumaa · Näe rohkem »
Jaan Konks
Jaan Konks (10. detsember 1902 Juhasselja, Taali vald, Pärnumaa – 4. aprill 1988 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Jaan Konks · Näe rohkem »
Johan III
Johan III hauamonument Uppsala toomkirikus Johan III (20. detsember 1537 Östergötland, Stegeborgi loss – 17. november 1592 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1568–1592.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Johan III · Näe rohkem »
Jungingeni armukiri
Jungingeni armukiri (ka: Jungingeni armuõigus) oli 13. juulil 1397 Saksa ordu kõrgmeistri Konrad von Jungingeni poolt välja antud akt (armuõigus), mille järgi said Harju-Viru vasallid (Harju-Viru rüütelkond) oma mõisaid pärandada viienda põlveni (ka naisliini pidi).
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Jungingeni armukiri · Näe rohkem »
Kodukariõigus
Kodukariõigus (saksa keeles Hauszuchtrecht) oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Kodukariõigus · Näe rohkem »
Lääne kreis
Lääne kreis (saksa keeles Der Wiekische Kreis; vene keeles Викский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Lääne-Eestis, aastatel 1796–1917. Haapsalu kreis moodustati 3. juulist 1783. Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreis (saksa keeles Der Hapsalsche Kreis, vene keeles Гапсальский уезд). Haapsalu ja Lääne kreis piirnes idas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi/Tallinna kreisiga ja lõunas Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi ja Kuressaare kreisiga. Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Гапсальскй уезд - Haapsalu maakond. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreisi maakonnalinn oli kreisilinn Haapsalu, kreisi kuulusid veel Hiiumaa, Vormsi, Osmussaar, Kassari ja Noarootsi saar.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Lääne kreis · Näe rohkem »
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »
Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Liivimaa kindralkuberner · Näe rohkem »
Liivimaa talurahvaseadused
Liivimaa talurahvaseadused olid 19.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Liivimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »
Lipp
Põhjamaade lipud Lipp on riikide, rahvaste, organisatsioonide, territoriaalsete üksuste vms sümbol.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Lipp · Näe rohkem »
Omavalitsus
Omavalitsus on Eestis põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla (vallavalitsus) või linna (linnavalitsus) – demokraatlikult moodustatud võimuorgan, kel on õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Omavalitsus · Näe rohkem »
Paide kreis
Paide ehk Järva kreis (saksa keeles Kreis Jerwen; vene keeles Йервенский, Эрвенский) уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kesk-Eestis aastatel 1796–1917. Ajalooline Järvamaa oli asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehalduskonna Paide kreis (saksa keeles Der Weissensteinsche Kreis, vene keeles Вейсенштейнский уезд), hiljem Järva kreis ja siis kreisilinna saksakeelse nime Weissenstein järgi Der Weissensteinsche Kreis ja Вейсенштейнский уезд. Paide kreis moodustati 3. juulist 1783, samal aastal sai oma linnaõigused tagasi ka Paide linn. Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Вейсенштейнский уезд - Weissensteini maakond. Paide kreis piirnes põhjas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga ja Rakvere kreisiga, lõunas Liivimaa kubermang Tartu kreisi ja Pärnu kreisiga.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Paide kreis · Näe rohkem »
Pitser
Laiuse koguduse pitser 1833. aastast Pitser on pitsati positiivne reljeefne jäljend plastilises aines või värvis.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Pitser · Näe rohkem »
Rahukohtu tänav
Rahukohtu tänav Rahukohtu tänav on tänav Tallinna vanalinnas, Kesklinna linnaosas.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Rahukohtu tänav · Näe rohkem »
Rakvere foogt
Rakvere foogt (saksa keeles Vogt von Wesenberg(h)) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Rakvere foogtkonda.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Rakvere foogt · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Riia kubermang
Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Riia kubermang · Näe rohkem »
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Rootsi aeg · Näe rohkem »
Seaduseelnõu
Seaduseelnõu (ingl draft Act) on menetlema hakatava õigusakti terviktekst koos kõigi selle juurde kuuluvate rekvisiitidega.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Seaduseelnõu · Näe rohkem »
Seisus
Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Seisus · Näe rohkem »
Tallinna asehaldurkond
Tallinna asehaldurkond Tallinna asehaldurkond (vene keeles Ревельское наместничество, saksa keeles Revalschen Statthalterschaft) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Eestimaal.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Tallinna asehaldurkond · Näe rohkem »
Talude päriseksostmine
Vidriku talu Vägeva külas Jõgevamaal, kunagise Selli rüütlimõisa aladel Talude päriseksostmine oli 19.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Talude päriseksostmine · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli toimetised
Tartu Ülikooli toimetised (ladina Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis; inglise Transactions of the Tartu State University), varem ka TRÜ toimetised ehk Tartu Riikliku Ülikooli toimetised, oli Tartu Ülikooli kirjastuse välja antud teadusajakiri.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Tartu Ülikooli toimetised · Näe rohkem »
Toompea
Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Toompea · Näe rohkem »
Toompea tulekahju
Toompea tulekahju oli 6.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Toompea tulekahju · Näe rohkem »
Vallasvara
Vallasvara (ka liikuvvara, mobiliaarid, moobiilne vara) on juriidilisele või füüsilisele isikule kuuluv vara, mille moodustavad vallasasjad; ühtlasi ka nende vallasasjadega seotud varalised õigusedUno Mereste, 2003.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Vallasvara · Näe rohkem »
Vapp
Wrangellide vapp-epitaaf Ridala kirikus Vapp on heraldika reeglite järgi keskaegse relvastuse elementidest koostatud embleem, mida isik (näiteks riik, valitseja, maakond, linn, vald, äriühing, sugukond (suguvõsa), perekond või üksikisik) kasutab püsiva tunnusena.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Vapp · Näe rohkem »
Viru kreis
Viru kreis Mellini Liivimaa atlases (1798). Viru kreis (saksa keeles Die Wierlandische Kreis, vene keeles Вирляндский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kirde-Eestis Virumaal.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Viru kreis · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja Virumaa · Näe rohkem »
1584
1584.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja 1584 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja 16. sajand · Näe rohkem »
1684
1684.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja 1684 · Näe rohkem »
1795
1795.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja 1795 · Näe rohkem »
1845
1845.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja 1845 · Näe rohkem »
1848
1848.
Uus!!: Eestimaa Maapäev ja 1848 · Näe rohkem »
