Sisukord
40 suhted: Aatomituum, Aerosoolvärvimine, Coulomb'i seadus, Dielektrik, Dielektriline polarisatsioon, Elektrijuht, Elektrilaeng, Elektriväli, Elektrivälja potentsiaal, Elektrivälja tugevus, Elektromagnetism, Elektron, Elektroskoop, Elektrostaatika, Elektrostaatiline filter, Elektrostaatiline induktsioon, Elektrostaatiline masin, Elektrostaatiline väli, Faraday puur, Füüsika, Füüsikaline suurus, Gradient, Hõõrdeelekter, Inertsiaalsüsteem, Jõud, Keha, Konservatiivne jõud (füüsika), Kserograafia, Ladina keel, Laeng, Magnetostaatika, Merevaik, Osake, Pinge (elekter), Poissoni võrrand, Potentsiaalne energia, Pulbervärvimine, Staatiline elekter, Teadusharu, Van de Graaffi generaator.
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Vaata Elektrostaatika ja Aatomituum
Aerosoolvärvimine
Aerosoolijuga Aerosoolvärvimine (inglise k. spray painting) on värvimistehnika, mille korral pihustatakse värv või mõni muu pinnakattevahend pihusti (tavaliselt värvipritsi) abil töödeldavale pinnale.
Vaata Elektrostaatika ja Aerosoolvärvimine
Coulomb'i seadus
Kui kehi saab vaadelda punktlaengutena, siis samanimelise laenguga kehad tõukuvad ja erinimelise laenguga kehad tõmbuvad jõuga, mida kirjeldab esitatud valem Coulomb'i seadus ehk elektrostaatilise vastastikmõju kvantitatiivne seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q_1 ja q_2 mõjutavad teineteist jõuga F_e, mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse r ruuduga.
Vaata Elektrostaatika ja Coulomb'i seadus
Dielektrik
Dielektrik ehk isoleeraine on väga suure eritakistusega (>108 Ω∙m) aine.
Vaata Elektrostaatika ja Dielektrik
Dielektriline polarisatsioon
Dielektriline polarisatsioon kui füüsikaline nähtus seisneb selles, et välise elektrivälja mõjul nihkuvad erinimelised, omavahel seotud elektrilaengud (nt molekulis) tasakaaluasendist välja ja moodustuvad dipoolid (elektriline dipool on süsteem, kus positiivsete ja negatiivsete laengute keskmed ei ühti).
Vaata Elektrostaatika ja Dielektriline polarisatsioon
Elektrijuht
Elektrijuht ehk juht on kasutusel kahes tähenduses.
Vaata Elektrostaatika ja Elektrijuht
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Vaata Elektrostaatika ja Elektrilaeng
Elektriväli
Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.
Vaata Elektrostaatika ja Elektriväli
Elektrivälja potentsiaal
Elektrivälja potentsiaal ehk elektriline potentsiaal ehk elektrostaatiline potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega.
Vaata Elektrostaatika ja Elektrivälja potentsiaal
Elektrivälja tugevus
Elektrivälja tugevus ehk elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis väljendab elektrivälja võimet avaldada väljapunkti asetatud elektrilaengule jõudu.
Vaata Elektrostaatika ja Elektrivälja tugevus
Elektromagnetism
Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.
Vaata Elektrostaatika ja Elektromagnetism
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Elektrostaatika ja Elektron
Elektroskoop
Lihtsa elektroskoobi ehitus ja tööpõhimõte Elektroskoop (kreeka k sõnadest elektron ’merevaik’ ja skopeo ’vaatan’) on vahend, millega saab teha kindlaks elektrilaengu olemasolu.
Vaata Elektrostaatika ja Elektroskoop
Elektrostaatika
Elektrostaatika on füüsika haru, mis uurib inertsiaalse taustsüsteemi suhtes paigalseisvate elektriliselt laetud osakeste ja kehade elektrilise vastastikmõju ja tasakaalu tingimusi.
Vaata Elektrostaatika ja Elektrostaatika
Elektrostaatiline filter
Vardakujuliste aktiivelektroodide ja plaadikujuliste kogumiselektroodidega elektrostaatilise filtri skeem.Kõrgepingelise elektrivälja toimel tekib elektroodide vahelt läbivoolavas gaasis negatiivse laenguga molekule (ioone), mis tahkete osakestega põrkudes annavad neile laengu edasi ja negatiivselt laetud osakesed tõmbuvad positiivsele kogumiselektroodile Elektrostaatiline filter ehk elektrifilter (inglise keeles electrostatic precipitator, lühend ESP) on elektrostaatikal põhinev seade tahkete osakeste eraldamiseks gaasist, peamiselt suitsugaasist või õhust.
Vaata Elektrostaatika ja Elektrostaatiline filter
Elektrostaatiline induktsioon
pisi Elektrostaatiline induktsioon on füüsikaline nähtus, kus elektrilaenguga keha mõjutab laengute paiknemist läheduses olevates kehades – neis toimub laengute ruumiline nihe.
Vaata Elektrostaatika ja Elektrostaatiline induktsioon
Elektrostaatiline masin
Wimshursti masin Elektrostaatiline masin ehk elektrostaatiline generaator on elektrimasin kõrge alalispinge tekitamiseks, kusjuures elektrilaengute nihe ja ülekanne toimub elektrostaatilise induktsiooni põhimõttel.
Vaata Elektrostaatika ja Elektrostaatiline masin
Elektrostaatiline väli
Elektrostaatiline väli on elektriväli, mille tekitab ruumis liikumatu ja ajas muutumatu elektrilaeng või niisuguste laengute süsteem.
Vaata Elektrostaatika ja Elektrostaatiline väli
Faraday puur
Faraday puur ehk Faraday silinder on elektrit juhtivast materjalist (nt plekist, metallvarrastest või traatvõrgust) kinnine kest, mis toimib elektrilise varjena.
Vaata Elektrostaatika ja Faraday puur
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Vaata Elektrostaatika ja Füüsika
Füüsikaline suurus
Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ning mis võimaldab antud objekti tähise ja mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.
Vaata Elektrostaatika ja Füüsikaline suurus
Gradient
Neil kahel joonisel on skalaarväli hall ning gradient on tähistatud siniste nooltega. Tumedad alad on seotud suuremate ja valged alad väiksemate välja väärtustega Gradient (ladina sõnast gradiens 'sammuv') on ruumilise muutumise kiirus, s.t see väljendab suuruse muutust pikkusühiku kohta.
Vaata Elektrostaatika ja Gradient
Hõõrdeelekter
Hõõrdeelekter ehk triboelektriline efekt on füüsikaline nähtus, mis seisneb elektrilaengute tekkimises kahe keha vastastikusel hõõrdumisel ja seejärel teineteisest eemaldamisel.
Vaata Elektrostaatika ja Hõõrdeelekter
Inertsiaalsüsteem
Inertsiaalsüsteem on taustsüsteem, milles kehtib inertsiseadus.
Vaata Elektrostaatika ja Inertsiaalsüsteem
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Vaata Elektrostaatika ja Jõud
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Vaata Elektrostaatika ja Keha
Konservatiivne jõud (füüsika)
paremal Konservatiivne jõud on niisugune jõud, mille tehtav töö sõltub ainult jõu rakenduspunkti alg- ja lõpp-punktist (A ja B), ning ei sõltu jõu liikumisseadusest ega trajektoori kujust.
Vaata Elektrostaatika ja Konservatiivne jõud (füüsika)
Kserograafia
Kserograafia (ξηρός xeros 'kuiv', -γραφία -graphia 'kirjutus') on kuiv fotokopeerimise ehk paljundustehnika, mille Chester Carlson leiutas 1938.
Vaata Elektrostaatika ja Kserograafia
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Elektrostaatika ja Ladina keel
Laeng
Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elementaarosakest ja on selle kõigis vastastikmõjudes jääv suurus.
Vaata Elektrostaatika ja Laeng
Magnetostaatika
Magnetostaatika on füüsika haru, mis uurib ühtlase, ajas muutumatu elektrivoolu tekitatud magnetvälju ja sellest tingitud juhtidele mõjuvaid jõude ning nende tasakaalutingimusi.
Vaata Elektrostaatika ja Magnetostaatika
Merevaik
naksurlaste sugukonnast Sipelgas merevaigus Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.
Vaata Elektrostaatika ja Merevaik
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Vaata Elektrostaatika ja Osake
Pinge (elekter)
Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise: kus Q on positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks.
Vaata Elektrostaatika ja Pinge (elekter)
Poissoni võrrand
Poissoni võrrand on mittehomogeenne osatuletistega diferentsiaalvõrrand kujul kus \Delta on Laplace'i operaator, g on teadaolev ja f on otsitav funktsioon.
Vaata Elektrostaatika ja Poissoni võrrand
Potentsiaalne energia
Potentsiaalne energia on keha energia konservatiivse jõu väljas.
Vaata Elektrostaatika ja Potentsiaalne energia
Pulbervärvimine
pisi Pulbervärvimine on värvimismeetod, kus värvid on pulbrilises olekus ja lahustivabad.
Vaata Elektrostaatika ja Pulbervärvimine
Staatiline elekter
Staatilise elektri mõju kassil Staatiline elekter on tasakaalust välja viidud elektrilaengute kogum objekti pinnal või selle sees.
Vaata Elektrostaatika ja Staatiline elekter
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Vaata Elektrostaatika ja Teadusharu
Van de Graaffi generaator
Van de Graaffi generaator on elektrostaatiline seade kõrge elektripinge (kuni 10 miljonit volti) tekitamiseks liikuva lindiga elektrilaenguid transportides.
Vaata Elektrostaatika ja Van de Graaffi generaator