Sisukord
44 suhted: Õhulaev, Bakuu, Baltisakslased, Białystok, Eesti Raamat, Grodna kubermang, Harkiv, Ivan Papanin, Jäämurdja, Lenini orden, Liivimaa, LZ 127 Graf Zeppelin, Mõõk, Mõis, Moskva, Munder, Nõukogude Liidu kangelane, Nõukogude Liit, Novodevitšje kalmistu, NSV Liidu auradist, Oktoobrirevolutsiooni saar, Orden, Põhja-Jäämeri, Pihkva, Polaarjaam, Polaaruurimine, Punatähe orden, Ralf Toming, Riiginõunik (Venemaa), Saksa keel, Saksamaa, Sakslased, Sarapul, Saterkuub, Severnaja Zemlja, Tööpunalipu orden, Väitekiri, Vene Geograafiaselts, Vene keel, Venemaa Keisririik, 1903, 1971, 24. detsember, 8. detsember.
Õhulaev
Tänapäevane dirižaabel Vaade hübriidõhulaevale Airlander 10 tagantpoolt (2016) Õhulaevaks ehk dirižaabliks nimetatakse õhust kergemat, liikumiseks oma ajamiga varustatud õhusõidukit, mida on võimalik juhtida.
Vaata Ernst Krenkel ja Õhulaev
Bakuu
Vaade Bakuule Bakuu (aserbaidžaani keeles: Bakı) on Aserbaidžaani pealinn ja suurim linn.
Vaata Ernst Krenkel ja Bakuu
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Vaata Ernst Krenkel ja Baltisakslased
Białystok
Branicki loss (''Palac Branickich'') Białystok (valgevene Беласток, leedu Balstogė, jidiši ביאַליסטאָק) on Poola kirdeosa suurim linn.
Vaata Ernst Krenkel ja Białystok
Eesti Raamat
Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.
Vaata Ernst Krenkel ja Eesti Raamat
Grodna kubermang
Grodna kubermang (arvatavasti 1897) Grodna kubermang (ka Grodno kubermang, Hrodna kubermang) oli Venemaa keisririigi haldusüksus (kubermang).
Vaata Ernst Krenkel ja Grodna kubermang
Harkiv
Pommitusel kahjustatud hoone lammutustööd Harkivis 2023. aasta 25. jaanuaril Harkiv (ukr. Харків; varem oli eesti keeles kasutusel venepärane nimi Harkov) on linn Ukrainas, Harkivi oblasti keskus.
Vaata Ernst Krenkel ja Harkiv
Ivan Papanin
Ivan Papanin (vene keeles Иван Дмитриевич Папанин) 26. november 1894 Sevastopol – 30. jaanuar 1986 Moskva) oli Nõukogude polaaruurija ja teadlane. Ivan Papanin lõpetas külakooli kiitusega, kuid pere raske materiaalse seisukorra pärast ei olnud võimalik edasi õppida ja asus tööle laevainstrumentide valmistamise töökotta.
Vaata Ernst Krenkel ja Ivan Papanin
Jäämurdja
Tarmo'' 2012. aastal Vanasadamas Päästelaev Tasuja 1970. aastal jääd läbimas Suur Tõll 1928. aastal Jäämurdja (ka jäälõhkuja) on tugevdatud eridisainiga kere ja võimsa jõuseadmega suure manööverdusvõimega laev laevaliikluse tagamiseks jääkattega veekogudel.
Vaata Ernst Krenkel ja Jäämurdja
Lenini orden
Lenini orden 2. tüüp 1934–1936 Lenini orden 3. tüüp 1936–1943 Lenini orden 4. tüüp 1943–1991 Ordeni lint Lenini orden (vene keeles орден Ленина) oli statuudi järgi Nõukogude Liidu kõrgeim riiklik autasu.
Vaata Ernst Krenkel ja Lenini orden
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Ernst Krenkel ja Liivimaa
LZ 127 Graf Zeppelin
LZ 127 Graf Zeppelin Berliini kohal (1928) LZ 127 Graf Zeppelin oli tsepeliin-tüüpi Saksa Riigi õhulaev, mis sai nime krahv Ferdinand von Zeppelini järgi.
Vaata Ernst Krenkel ja LZ 127 Graf Zeppelin
Mõõk
Keskaegsed mõõgad Mõõk on ühe- või mitmeteraline löögi- ja torkerelv, mida kasutati tavaliselt lähivõitluses.
Vaata Ernst Krenkel ja Mõõk
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Vaata Ernst Krenkel ja Mõis
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Vaata Ernst Krenkel ja Moskva
Munder
Praha linnuse valvur 2008. aastal Munder on sõjaväelise või paramilitaarse organisatsiooni liikme auastmetunnustega vormiriietus.
Vaata Ernst Krenkel ja Munder
Nõukogude Liidu kangelane
100px Nõukogude Liidu kangelasi tunnustati Kuldtähe medali ja Lenini ordeniga Nõukogude Liidu kangelane oli NSV Liidu kõrgeim aunimetus, mis kinnitati NLKP Keskkomitee otsusega 16. aprillil 1934.
Vaata Ernst Krenkel ja Nõukogude Liidu kangelane
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Ernst Krenkel ja Nõukogude Liit
Novodevitšje kalmistu
Boriss Jeltsini kalm Novodevitšje kalmistu on surnuaed Moskvas Novodevitši nunnakloostri lähedal, viie metroopeatuse kaugusel Kremlist, Moskva jõe kaldapealsel.
Vaata Ernst Krenkel ja Novodevitšje kalmistu
NSV Liidu auradist
"NSV Liidu auradist" (vene keeles Почетный радист СССР) oli Nõukogude Liidu rinnamärk (1945–1991), esimene sõjajärgne teenetemärk NSV Liidus.
Vaata Ernst Krenkel ja NSV Liidu auradist
Oktoobrirevolutsiooni saar
Oktoobrirevolutsiooni saar Oktoobrirevolutsiooni saar (vene остров Октябрьской Революции) on saar Põhja-Jäämeres, Severnaja Zemlja saarestiku suurim saar.
Vaata Ernst Krenkel ja Oktoobrirevolutsiooni saar
Orden
Barbara Krafft, "Baieri kindralleitnant Clemens von Raglovich" (u 1813, portreteeritav kannab kaeluses Prantsuse Auleegioni ordenit ja kuuekäänise alt paistab Max Josephi ordeni rüütlirist.) Orden on rüütliordu liikme tunnusmärk.
Vaata Ernst Krenkel ja Orden
Põhja-Jäämeri
Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.
Vaata Ernst Krenkel ja Põhja-Jäämeri
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Ernst Krenkel ja Pihkva
Polaarjaam
Ameerika Ühendriikide Amundsen–Scotti Lõunapooluse jaam Suurbritannia Halley uurimisjaam Polaarjaam on teaduslike eesmärkidega loodud uurimisasutus polaaraladel Arktikas ja Antarktikas.
Vaata Ernst Krenkel ja Polaarjaam
Polaaruurimine
Briti Antarktika-uurija Ernest Shackletoni skulptuur Londonis Royal Geographical Society peakorteri ees, mis kujutab polaaruurija riietust vastavuses polaaralade karmidele ilmatingimustele 1910. aastatel Polaaruurimine on Maa polaaralade – Arktika piirkonna ja Antarktise – uurimisprotsess.
Vaata Ernst Krenkel ja Polaaruurimine
Punatähe orden
Punatähe orden (vene keeles Орден Красной Звезды) oli Nõukogude Liidus vapruse eest antav autasu.
Vaata Ernst Krenkel ja Punatähe orden
Ralf Toming
Ralf Toming (25. september 1928 – 6. oktoober 2005) oli eesti kirjastustöötaja ja tõlkija.
Vaata Ernst Krenkel ja Ralf Toming
Riiginõunik (Venemaa)
Riiginõunik (vene keeles статский советник, saksa k. Staatsrat) oli Venemaa V klassi tsiviilteenistuse auaste.
Vaata Ernst Krenkel ja Riiginõunik (Venemaa)
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Ernst Krenkel ja Saksa keel
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Ernst Krenkel ja Saksamaa
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Vaata Ernst Krenkel ja Sakslased
Sarapul
Sarapul on linn Venemaal Udmurdi Vabariigis.
Vaata Ernst Krenkel ja Sarapul
Saterkuub
Saterkuub on kehasse töödeldud pihaosaga, põlvini ulatuv alt lõhikuga laienev meestekuubEesti etnograafia sõnaraamat.
Vaata Ernst Krenkel ja Saterkuub
Severnaja Zemlja
Severnaja Zemlja saarestik Severnaja Zemlja asukoht Severnaja Zemlja (vene Северная Земля) on Venemaale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres.
Vaata Ernst Krenkel ja Severnaja Zemlja
Tööpunalipu orden
Tööpunalipu orden (vene keeles oрден Трудового Красного Знамени, orden Trudovogo Krasnogo Znameni; algselt орден «Трудовое Красное Знамя») oli Nõukogude Liidus töötajatele tubli ja eeskujuliku töö eest jagatav orden.
Vaata Ernst Krenkel ja Tööpunalipu orden
Väitekiri
Väitekiri ehk dissertatsioon (inglise dissertation või thesis) on uurimus teaduskraadi saamiseks.
Vaata Ernst Krenkel ja Väitekiri
Vene Geograafiaselts
Vene Geograafiaselts asub Peterburis aadressil Grivtsovi põik 10 Vene Geograafiaselts (vene keeles Русское географическое общество) on Venemaal tegutsev ühiskondlik organisatsioon, üks vanimatest geograafiaseltsidest maailmas.
Vaata Ernst Krenkel ja Vene Geograafiaselts
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Ernst Krenkel ja Vene keel
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Ernst Krenkel ja Venemaa Keisririik
1903
1903.
Vaata Ernst Krenkel ja 1903
1971
1971.
Vaata Ernst Krenkel ja 1971
24. detsember
24.
Vaata Ernst Krenkel ja 24. detsember
8. detsember
8.
Vaata Ernst Krenkel ja 8. detsember